TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-21-2571 Otsuse kuupäev 18. mai 2023 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi 17 isiku kaebus Tartu Linnavolikogu 07.10.2021.a

§ 158lg 3).

9. Vastustaja esitas kohtumenetluse raames uuringu 2022, mida vaidlustatud otsuse tegemise ajal olemas ei olnud. Kohtu hinnangul saab uuringut kasutada tõendina selle kohta, kas asjaolud, millele vastustaja tugines, on leidnud kinnitust või mitte. Kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (

§ 158lg 2).

Hiljem kogutud tõenditega saab tõendada haldusakti andmisel aluseks võetud asjaolude ja seisukohtade õigsust.

1. Ujula tn pikenduse vajalikkuse kaalumisel ei oma tähtsust mitte ainult kaebajate huvid. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja omistanud liigset kaalu Kvissentali elanike või muude linnaelanike huvidele. Vastandada ei saa näiteks Aruküla tee 2/4/6 elamutes elavate inimeste huve ja kaugemal Kvissentali linnaosas elavate inimeste huve (ka Aruküla tee 2/4/6 kuulub Kvissentali linnaossa). Kaartide (II kd tl 3, 5) põhjal on vahemaa Aruküla tee 2/4/6 elamute ja praegu hoonestatud Kvissentali piirkonna keskpunkti vahel linnulennult vähem kui 1 km. Kaardilt nähtub, et kavandatud arenduste elluviimisel sulanduvad Ülejõe ja Kvissentali linnaosad kokku ühtseks linnakeskkonnaks. Õige ei ole öelda, et Ujula tn pikendus hävitab linnas elavate inimeste elukeskkonna. Kohus pigem ütleks nii, et Ülejõe linnaosa ja Kvissentali linnaosa hoonestatud osa vahel paiknev ala on praegu ebatavaliselt mittelinlik ja selle üheks põhjuseks on, et kõiki kavandatud arendusi ei ole veel ellu viidud. Sellise olukorra säilitamisele ei ole kaebajatel subjektiivset õigust. Samuti ei saa vastandada olemasoleva Ujula tänava ja Puiestee tänava elanike huve. Kohatu on väita, et Puiestee tänava liikluskoormuse osaline suunamine Ujula tänavale on vale, kuna Puiestee tänav on alati olnud mürarohke ja tiheda liiklusega. Kaalutlusreeglitega on kooskõlas see, et vastustaja on hinnanud ja kaalunud kõigi eeltoodud piirkondade elanike huve. Kohtupraktika põhjal on kohalikule omavalitsusele kuuluva planeerimisdiskretsiooni osaks võimalusel optimaalse tasakaalu leidmine kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Samas põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ja kohus sinna kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku.
2. Kaebajad iseenesest ei sea kahtluse alla vastustaja väidet, et linnasisese elamuala laiendamine on kooskõlas kaasaegsete linnaplaneerimise põhimõtetega ning et Kvissentali linnaosa arendamine on selleks mõistlik vahend muuhulgas seetõttu, et see loob võimaluse 8 tihendada linnakeskkonda nii, et igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused liikuvusele on minimaalsed. Kaartidelt (II kd tl 3-4) nähtub, et kui praegu jäävad Kvissentali linnaosas Meruski tänavast allapoole (kesklinna suunas) üksikud hoonestatud krundid, siis üldplaneeringu järgi on sinna ette nähtud ulatuslikud elamumaa juhtotstarbega alad (EV - väikeelamu maa-ala, EK korterelamu maa-ala). Osaliselt on need hõlmatud kehtivate detailplaneeringutega - aastal 2009 kehtestatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga ning aastal 2016 kehtestatud Kvissentali tee 34 krundi detailplaneeringuga, osaliselt koostamisel oleva Aruküla tee 30 krundi osa detailplaneeringuga (I kd tl 136 pöördel jj). Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringus nähti just Meruski tänavast allpool olevast linnaosast kesklinna suunas kulgeva teena ette Ujula tn pikendus. Sellele ei ole detailplaneeringus mitte lihtsalt viidatud kui võimalikule ühendusteele, vaid tee olemasolu on ette nähtud detailplaneeringu seletuskirjas ja joonisel (I kd tl 123 ja pöördel, 132, II kd tl 5). Kohtu hinnangul on oluline, et eelviidatud uued elamumaa juhtotstarbega alad jäävad linna piiridesse ja Kvissentali linnaosa praeguseks hoonestatud piirkonnast kesklinna suunas. Tegemist ei ole valglinnastumisega (linna planeerimata ja laiaulatusliku levikuga maapiirkonda), vaid vastustaja soovib üldplaneeringu kaudu saavutada vastupidist linnakeskkonna tihendamist ja linna piirides olevate elukohtade loomist.
3. Kaebajad peavad oluliseks, et Kvissentali linnaosa elanikel on võimalik liikuda selle linnaosa suunas mööda Puiestee tänavat ja selle jätkuks olevat Aruküla teed ning leiavad, et edasi tuleb liiklus juba jaotada Kvissentali tänavatele. Kohtu hinnangul on selline olukord omane linnade või asulate vahelisele liikluskorraldusele. Linna-sisesele liikluskorraldusele on vastupidi omane tihe teedevõrk, kus teekonna valikuks on mitmeid võimalusi ja liikluskoormus seeläbi jaotub ühtlaselt. Linnakeskkonnas ei ole kohane küsida, kas on põhjendatud uue tee ehitamine olemasoleva teega paralleelselt - linn ongi koht, kus paralleelselt kulgeb palju tänavaid. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et kogu Kvissentali linnaossa, s.h Meruski teest allapoole jäävasse ossa suunduv liiklus ei saa kulgeda ainult mööda Puiestee tänavat ja Aruküla teed. See, et linnaosi ühendavad erinevad tänavad ja linnas liikujatel on selleks mitmeid alternatiivseid võimalusi, on linnakeskkonnale omane.
4. Kohtuasjas kogutud dokumendid ei kinnita kaebajate väidet, et Ujula tn pikenduse rajamine ei aita kaasa üldise liikluskorralduse parandamisele. Uuring 2022 tõepoolest näitab, et linna kui terviku aspektist on mõju liiklusele väike ning teenindustasemed ristmikel muutuksid ainult kergliiklustee ja sõidutee võrdluses väga vähe, sh jääks olukord samaks ristmikul Narva mnt-Vene (ring). Kuid liikluskorralduse parandamine linnas tervikuna ja sellel ringristmikul ei olnudki Ujula tn pikenduse kavandamise eesmärk. Samas uuringu 2022 kokkuvõtte põhjal tuleb selgelt välja, et Ujula tn pikendusel (ehk sõiduteel ehk I alternatiivil) on otsene mõju Aruküla tee liiklusele. Kui Ujula tn pikendus (sõidutee) välja ehitada, väheneks Aruküla teel liiklussagedus ligikaudu 22-24%. See tähendab Aruküla tee/Puiestee lõigu kuni Narva mnt liikluse olukorra paranemist, kuna peateel väiksema liiklussageduse juures on reguleerimata ristmike ooteajad väiksemad. Samuti näitavad liikluse modelleerimise tulemuselt selgelt, et I alternatiiviga ei kaasne läbivliiklust ehk Ujula tn pikendus kujutaks endast kohalikku teed, mis hakkaks mõjutama vaid Kvissentali linnaosa liikluse jaotust. Uuringus on öeldud ka seda, et tulevikus võib ummikuid põhjustada Kvissentali ala liikluslahendus kahe juurdepääsuga (s.o Kvissentali tee 9 ja Meruski tänav, ilma Ujula tn pikenduseta). Seega täidaks Ujula tn pikendus ülesannet korraldada parem ja sujuvam ühendus Kvissentali linnaosaga ja vähendada mitmete teiste tänavate koormust Kvissentali ja Ülejõe linnaosas ning pikendus hakkaks toimima jaotustänava, mitte magistraaltänavana. Kaebajate sõnul lühendab Ujula tn pikenduse kasutamise võimalus sõidukite teekonda Kvissentali linnaosast kesklinna 1-2 km võrra. See ei ole sugugi väike asi arvestades, et selle 1-2 km suuruse kasu saavad paljud sõidukid tõenäoliselt kaks korda päevas. Sõiduki kasutamisest põhjustatud müra ja õhusaaste, on seda väiksem, mida lühem on läbitav teekond.
5. Üldplaneeringu menetluse raames toimus keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH, aruande eelnõu väljavõtted I kd tl 184-186). Selles on käsitletud Ujula tn pikenduse rajamise mõju kaitsealustele liikidele ja püsielupaigale ning ära toodud tingimused, millest tee kavandamisel ja ehitamisel peab lähtuma. S.h on oluline, et püsielupaigas ja seda ümbritseval alal veerežiim ei muutuks. Aruandes on öeldud, et kuna piirkonnas juba paikneb olemasolev kraavivõrgustik, on tõenäoliselt võimalik leida tehniline lahendus, kus arendustegevus ja tänava rajamine on võimalik ilma väljakujunenud veerežiimi muutmata. Täpsem lahendus selgitatakse välja Aruküla tee 30 detailplaneeringu ja/või tänava projekti koostamise käigus. Uuringu 2022 kohaselt Ujula tn pikenduse koridor ei kattu üldjuhul kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega. Ehitustööde võimalik mõju läheduses kasvavatele kaitsealustele liikidele esineb nii sõidu- kui ka kergliiklustee rajamisel ning seda saab ehitamise korraldamisel vältida. Püsielupaiga ja kaitsealuste taimeliikide kaitseks on vajalik säilitada Emajõe lammimadalsoo alal olemasolev veerežiim, see on võimalik nii sõidu- kui ka kergliiklustee rajamisel. Püsielupaiga piiride muutmisel
6. aastal juba arvestati tee rajamisega kaasnevat võimalikku kuivenduse mõju. Eeltoodu lükkab ümber kaebajate väite, et Ujula tn pikenduse rajamine kindlasti või suure tõenäosusega ohustab kaitsealuseid liike või püsielupaiku. Vastupidi, uuringute koostajad on pidanud tee rajamist võimalikuks ja välja toonud selle juures arvestamisele kuuluvad tingimused. On tõsi, et igasuguse ehitamisega kaasneb loodusliku keskkonna hävimine mingis ulatuses, seejuures kaasneb eeltoodu ka kergliiklustee rajamisega, mida kaebajad toetavad ja vajalikuks peavad. See mõju on linna tingimustes paratamatu. Oluline on, et ehitiste kõrval oleks linnas piisavalt ka rohealasid. Uuringu 2022 järgi kõrghaljastuse, rohevõrgustiku ja maastiku osas ei ole Ujula tn pikenduse rajamisel või ainult kergliiklustee rajamisel olulisi erinevusi ning pikenduse rajamise korral rohevõrgustiku toimine säilib.
7. Müra seisukohast leidis KSH koostaja, et Ujula tn pikendus on jaotustänav, mille liiklussagedus jääb eelduslikult madalaks ning müratase jääb lubatud normi piiresse juba teemaal või selle läheduses. Müra küsimust on põhjalikult käsitletud uuringus
8. Kokkuvõtlikult võib öelda, et uuringu tegija leidis häid ja halbu külgi nii sellel, kui Ujula tn pikendus on kergliiklustee, kui ka sellel, kui välja ehitatakse sõidutee. Emajõe haljasala vaiksel alal öösel kummagi variandi puhul probleeme ei ole, päevasel ajal võib mõlema variandi puhul esineda müra piirväärtuse ületamist, sõidutee ehitamisel suuremal määral. Kui rajatakse ainult kergliiklustee, siis halveneb Meruski tänava (Aruküla tee ja Klaose tänava vahelisel lõigul) äärsetel aladel müra olukord märgatavalt ning osadel Meruski tänava äärsetel majapidamiste puhul võib esineda päevasel ajal müra piirväärtuste ületamisi. Kui rajatakse sõidutee, siis on sellel positiivne mõju Aruküla tee äärsetele kinnistule, kuna osa Aruküla tee liiklusest suunatakse Ujula 10 tänavale. See avaldub eelkõige Aruküla tee algusosas (teelõigul katastriüksusest Aruküla tee 40 kuni katastriüksuseni Aruküla tee 2/4/6). Puiestee tänava äärsetel aladel esineb kõikides lahendusvariantides nii päevasel kui ka öisel ajal müra piirväärtuste ületamisi. Olemasoleva Ujula tänava elanike heaolu sõltub suuresti sellest, kas Tartu põhjapoolne ümbersõit ehitatakse välja või mitte ning ilma ümbersõiduta on mõlema variandi puhul mitmete Ujula tänava ääres paiknevatel elamute puhul müra päevane piirväärtus ületatud. Ka õhusaaste osas leiti uuringus, et alternatiivsed lahendused on õhusaaste mõjus võrdsed ühel juhul halveneb olukord olemasoleval Ujula tänaval, kuid pareneb Aruküla teel ning teisel juhul vastupidi.
9. Kohtuasja lahendamisel ei oma tähtsust, kas Ujula tn pikenduse asukoha maaomanikud praegu on nõus ehitamisega nende maale. Üldplaneeringu eesmärk ei ole selle küsimuse lahendamine. Tee ettenägemine üldplaneeringus on esimene etapp, mis annab võimaluse otsida tulevikus maaomanikega kokkuleppeid või saavutada maa kasutamise õigus muul viisil.
10. Üldplaneeringus lahendamisele kuuluvaks küsimuseks ei ole ka see, kas vastustaja osaleb Ujula tn pikenduse ehitamise rahastamisel. See, milliseid kulutusi tehakse kohaliku omavalitsuse eelarves, sõltub valimiste tulemusena tekkinud poliitilisest tasakaalust volikogus. Sellekohaste otsustuste kohtulik kontrollimine ei ole võimalik.
11. Kohus kahtleb selles, et Ujula tn pikenduse ärajätmine märkimisväärselt mõjutaks auto kasutamist igapäevase liiklusvahendina. Esiteks näeb kohus edulootusi pigem inimeste positiivsel motiveerimisel kui negatiivsel mõjutamisel. See, kui jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumise võimalused muudetakse võimalikult headeks, on mõistlikum tegevuskava kui see, et autoga liiklemine muuta võimalikult ebameeldivaks. Seda eesmärki üldplaneering täidab - kergliiklustee on ette nähtud sõidutee kõrval (ja tegelikkuses rajatakse enne sõidutee ehitamist) ning vastustaja üks argument on, et Ujula tn pikendus on muuhulgas mõeldud ühistranspordi korraldamiseks. Teiseks peab kohus üldiselt teadaolevaks, et mitte kõik inimesed ei soovi ja paljud ei ole ka võimelised liikuma jalgsi või jalgrattaga. Ka nende inimeste huvidega peab arvestama, s.h taas ühistranspordi mõistlikku korraldamist võimaldavate sõiduteede rajamise kaudu.
12. Vastustaja on selgitanud, et tõenäoliselt ei toimu käesoleval ega järgmisel aastal Ujula tn pikendusena mingi tee (s.h kergliiklustee) ehitamist, järgnevatel aastatel ehitatakse ainult kergliiklustee ning sõidutee ehitamise otsustab vastustaja tulevikus lähtudes sellest, milline on tegelik olukord liikluses - kuidas edenevad kavandatud arendused, kas ehitatakse muid teid ja milline on nende mõju liiklusele jne. Kohtu hinnangul on Ujula tn pikenduse ettenägemine üldplaneeringus sellele vaatamata põhjendatud. Kehtestatud ja võimalike tulevikus kehtestatavate detailplaneeringute elluviimise aeg ei ole vastustaja kontrolli all. Mõlemad pooled põhimõtteliselt nõustuvad, et riigi tee-ehitusel võib olla mõju liikluskorraldusele Tartu linnas üldiselt. Kuid praeguses asjas on esiplaanil liikluse korraldamine Kvissentali linnaosa ja teiste linnaosade vahel ning liikluskoormuse ühtlasem jaotamine linnaosa piires. Lisaks ei ole ka riigi tee-ehitus vastustaja kontrolli all. Linnas kavandatud arengute ja suundumuste etteulatuva kajastamisega üldplaneeringus on vastustaja toiminud läbipaistvalt, kavandatavad tegevused on ettenähtavad ning piirkonna maaomanikel ja elanikel on võimalik oma tegevuses nendega arvestada. 11
13. Kohus möönab, et mõnevõrra erineb olukord Ujula tn pikenduse lõigu osas, mis hakkaks seda tänavat ühendama Aruküla teega. Selle teelõigu kohta on KSH koostaja leidnud, et Põllu tänava suunalise ühenduse rajamisest loobumine tugevdaks jaotustänava peamist eesmärki ning hoiaks ära täiendava liikluse lisandumise Põllu tänava suunalt. Kohus peab siiski õigeks käsitleda Ujula tn pikendust ühtse tervikuna. Põllu tänava suunas viiv lõik on samuti osa linna tänavate- ja liiklusvõrgust. Uuringust 2022 tuleneb, et praeguse teadmise ja tee paiknemise korral ei ole selle lõigu ehitamine tehniliselt niikuinii võimalik. Ujula tn pikenduse täpne paiknemine jäi üldplaneeringus lahtiseks Aruküla tee 30 kinnistu osas. See tähendab, et kui reaalselt asutakse pikendust rajama, siis vajab tee paiknemine täpsustamist ning ka Põllu tänavale viiva lõigu ehitamine võib võimalik ja vajalik olla.
14. See, et vaidlustatud otsus peab rajanema kohastel asjaoludel, olema põhjendatud ja vältima vastuolusid, ei ole avalik huvi, vaid iga haldusakti õiguspärasuse eeldus (haldusmenetluse seaduse § 54 ja § 56). Kohtu hinnangul on vaidlustatud otsuse puhul eeltoodud tingimused täidetud. Kaebajate välja toodud vastuolusid vaidlustatud otsuses ei esine. See, kui vastustaja toob välja omavahel vastanduvad huvid või erinevatel tasanditel esinevad huvid (näiteks mõju linna liiklusele tervikuna vs mõju konkreetse piirkonna liiklusele) ning nende kasuks või kahjuks rääkivad argumendid, ei tähenda, et vastustaja põhjendused on vastuolus. Kohus märgib, et õige ei ole kaebajate arusaam, et avalik huvi võrdub avalikkuse huviga. See, et isikuid, kes esitasid üldplaneeringu menetluses vastuväite Ujula tn pikendusele, oli palju, ei muuda nende huvi avalikuks huviks.
15. Kokkuvõttes põhjustab liikluskoormuse kasvu ja sellest tingitud teedevõrgu arendamise vajadust see, et Kvissentali linnaosas tuleb juurde elamumaa juhtotstarbega alasid. Tegemist on linna loomuliku arenguga, millele kaebajad iseenesest vastu ei vaidle. Vastustaja soovib üldplaneeringuga saavutada olemasolevate linnaosade tihendamist ja kohtu hinnangul on see lähenemine õige. Sel juhul tuleb elamumaale luua ka mõistlik juurdepääs. Oma head ja halvad küljed on nii sellel, kui sõidukite liiklus jääb olemasolevatele tänavatele, kui ka sellel, et osa sellest jaguneb Ujula tn pikendusele. Pikenduse ehitamine ei ole takistatud looduskaitseliste piirangute tõttu ning mõjud looduskeskkonnale on nii sõidu- kui ka kergliiklustee rajamisel põhimõtteliselt samad. Vastustaja ei ole kohtu hinnangul teinud kaalumisvigu otsustamisel, et üldplaneeringus ette nähtud lahendus võib küll halvendada kaebajate olukorda, kuid argumendid Ujula tn pikenduse üldplaneeringusse jätmise kasuks on kaalukamad ning kaebajate olukorra võimalik halvenemine ei ole sedavõrd intensiivne, et pikenduse sõiduteena rajamine välistada. Vaidlustatud otsus on Ujula tn pikenduse osas õiguspärane ja kaebajate väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebajate kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

24.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane 12 taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 13