1-07-6477 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-6477 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- juuli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Q.W (Q.W) kaitsja Toomas Alpi määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
- juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Q.W kaitsja Toomas Alpi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 27.07.2012 määrusega jäeti Q.W temale Tartu Maakohtu 14.11.2007 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamata. Q.W tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.11.2007 otsusega KarS § 117 lg 1, § 118 p 1 ja § 263 p-de 1, 2, 3, 4 järgi ning teda karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 15.11.2007 ja lõpp on 14.11.
- Viru Vangla esitas 25.06.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Q.W tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et Q.W ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik arvestades tema isikut ja toimepandud kuriteo iseloomu. Käesolevas asjas nähtub materjalidest, et Q.W-d on kriminaalkorras korduvalt karistatud, ning ta kannab käesoleval ajal reaalset vanglakaristust kolmandat korda. Sellest nähtub isiku suutmatus teha oma käitumisest ja selle tagajärgedest vajalikke järeldusi. Kohtul puudub kindlus, et isik ei pane vabanedes toime uusi kuritegusid ning isiku lubadusi hakata elama õiguskuulekat elu peab kohus paljasõnalisteks. Ka Q.W ise ei ilmutanud kindlust selles osas, et tema suudab vangistusest vabanemisel kõiki temale pandavaid tingimusi täita. Kuigi kohus tunnustab Q.W-d selle eest, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning vabaduses on isikul olemas elu- ja töökoht, viitab korduv kuritegude toimepanemine kohtu arvates siiski sellele, et ka perekonna ja töö olemasolu ei takista isikut kuritegusid toime panemast. Meditsiiniliste probleemide olemasolul on kinnipeetavatel õigus ja võimalus saada ravi, s.h XXXX , ka vangistuses viibides. Maakohus on seisukohal, et antud juhul ei kaalu Q.W ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Maakohus ei pea tõenäoliseks, et Q.W suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Määruskaebuses palub Q.W kaitsja tühistada maakohtu määruse ning vabastada Q.W tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve kohaldamisega, määrates elektroonilise valve tähtajaks 6 kuud. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, miks ei kuulu Q.W ennetähtaegsele vabastamisele isegi täiendava garantiiga – elektroonilise valveseadme kohaldamisega. Maakohus ei ole arvestanud Q.W poolt toime pandud kuriteo asjaolusid – tegemist on süüdistusega KarS § 117 lg 1, § 118 p 1 järgi, kus süüdlasel esineb küll tahtlus teo toimepanemise, kuid mitte tagajärje suhtes. Eeltoodud kõiki asjaolusid arvestades on Q.W-d karistatud alla seaduses ettenähtud alammäära, s.o 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Liitkaristus on moodustatud Q.W-le välisriigi kohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa arvel. Seega ei olnud maakohtul Q.W ennetähtaegse vabastamise otsustamisel võimalus arvestada Q.W poolt toime pandud kuriteo iseloomuga, kuna see ei tulene käesolevale kohtuasjale lisatud Tartu Maakohtu 14.11.2007 otsusest. Kaitsja on seisukohal, et KarS § 76 lg-st 3 tulenevalt ei ole isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel määravat tähendust isiku varasemal elukäigul, vaid seda tuleb arvestada kogumis teiste isikut iseloomustavate asjaoludega. Kohtupraktikas on esinenud kaasusi, kus isikut on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral ja kõikidel kordadel reaalse vangistusega, kuid viimase karistuse kandmise ajal on isik näidanud ennast positiivsest küljest ning kohus on pidanud võimalikuks isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Viide sellele, et riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda, on juriidiliselt äärmiselt ebaõnnestunud ning sätestab selgesti karistusõiguse repressiivse ja mitte kasvatusliku iseloomu, mis ei ole kohane õigusriigile. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et vangistuses viibides on kinnipeetaval õigus ja võimalus saada ravi. Vangistuses saadav meditsiiniline abi on kättesaadav esmaabi tasemel. Psühhiaatriaosakonda Viru Vanglas ei ole. Tartu Vangla psühhiaatriaosakond on mahutavuselt äärmiselt piiratud ning järjekorrad ravile pääsemiseks umbes 6 kuu pikkused. Viru Vangla iseloomustusest tulenevalt on Q.W-l diagnoositud krooniline haigus ja -2 - tema on saanud XXXX ravi. Vanglatingimustest ning Q.W pikaajalisest vangistuses viibimisest tulenevalt ei saa nimetatud ravi pidada piisavaks. Maakohtu põhjendustest ei selgu, mida peaks Q.W oma võimalustest tulenevalt veel ette võtma, saavutamaks tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Maakohtu määruses on Q.W karistuse kandmise alguseks märgitud 29.11.2011 ja lõpp 07.01.
- Tegelikkuses peaksid nimetatud aastaarvud olema
- a kuni
- a november. Seega on Q.W vangistuses viibinud üle kaheksa aasta, ning karistust jääb kanda veidi rohkem kui kaks aastat. Kohtu põhjendustest ei selgu, millisel viisil tagavad kaks lisa-aastat vangistust Q.W ümberkasvamise rohkem kui eelnenud 8 aastat vangistust. Vangistuses on Q.W läbinud 28.11.2008-02.03.2009 XXXX XXXX treeningu programmi, omandanud
- a vanglas XXXX, 25.06.2012-26.01.2011 õppis XXXX kursustel algajatele, 16.03.2011-17.05.2011 läbis XXXX programmi, 01.07.2011-21.10.2011 õppis XXXX kesktasemel, käesoleval ajal osaleb XXXX. Q.W-l on vabanemise korral olemas eluase Tartu linnas aadressil XXX , milline on korralikult remonditud ning vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Temal on vabanemise korral olemas töökoht ning toetav sotsiaalne tugivõrgustik – ema ja vend. Viru Vangla poolt väljastatud iseloomustusest tulenevalt suhtleb Q.W ametnikega korrektselt, soov ja motivatsioon muutusteks on olemas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et Q.W vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolusid, et Q.W-l on olemas vabanedes töökoht ning toetavad lähedased. Ringkonnakohus hindab samuti Q.W poolt mitmete sotsiaalprogrammide ja keelekursuste läbimist ning põhihariduse omandamist. Sellele vaatamata nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need positiivsed asjaolud ei kaalu üles seda, et Q.W-d on korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest ja need karistused pole motiveerinud teda õiguskuulekalt käituma. Kriminaalkorras on Q.W karistatud neljal korral. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – varavastaste kuritegude toimepanemiselt on Q.W liikunud isikuvastase kurteo toimepanemiseni. Vangistust kannab Q.W kolmandat korda. Kuna eelnevad karistused ei hoidnud Q.W-d uute kuritegude toimepanemisest, siis ei teki ringkonnakohtul veendumust, et Q.W suudab tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabanemisel elada seadusekuulekat elu, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks on kinnipeetava õiguspärane käitumine. Q.W-d on distsiplinaarkorras karistatud kuus korda, muuhulgas on teda karistatud teise kinnipeetava suhtes füüsilise jõu kasutamise eest. Seega leiab ringkonnakohus, et Q.W pole isegi range järelevalve tingimustes suutnud järgida kehtivaid norme. -3 - Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Q.W tutvusringkond valdavalt kriminogeenne ning Q.W on nende poolt mõjutatav. Suhted piirduvad enamasti vangistusest saadud tuttavatega. Ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Q.W kergesti mõjutatav oma kriminogeensete sõprade poolt. Kuna Q.W kuriteod on toime pandud grupis (v.a surma põhjustamine ettevaatamatusest), on ringkonnakohus seisukohal, et Q.W võib tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oma kriminogeensete tuttavate mõju tõttu uuesti hakata kuritegusid toime panema. Kaitsja sedastab määruskaebuses, et Q.W tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleks arvestada ka tema poolt toime pandud kuriteo asjaoludega. Tartu Maakohtu 14.11.2007 otsusega mõisteti Q.W süüdi KarS § 118 p 1 alusel, s.o I astme tervisevastase kuriteo eest. Samuti karistati Q.W-d KarS § 117 lg 1 alusel ettevaatamatusest teisele inimesele surma põhjustamise eest ja KarS § 263 alusel avaliku korra raske rikkumise eest. Lisaks on maakohus arvestanud liitkaristuse hulka ka Viini Kriminaalkohtu poole mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o neli aastat vangistust. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et eelnevalt nimetatud asjaolud võimaldavad Q.W-d tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Ringkonnakohus on seisukohal, et tulenevalt Q.W poolt toime pandud kuritegude asjaoludest, talle mõistetud karistusest, s.o 7 aastat vangistust ning veel kandmata karistuse osast, s.o u 2 aastat vangistust, saab Q.W tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel ühiskonna õiglustunne oluliselt riivata, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisel. Seoses määruskaebuses esitatud väitega, et Q.W ei saa vanglas piisavat arstiabi, märgib ringkonnakohus, et vanglas pakutakse kinnipeetavale ravi vastavalt kinnipeetava tervislikule seisundile arsti ettekirjutuse kohaselt. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. VangS § 53 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on kinnipeetavale tagatud vanglas vajalik järelevalve ja ravi. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Viru Vangla kinnipeetava iseloomustusest tulenevalt on Q.W-l diagnoositud krooniline haigus, mille vastu on ta saanud XXXX ravi. Praeguse seisuga on ravi lõppenud ja seisund on stabiilne. Eelnevast tulenevalt ei ole Q.W tingimisi ennetähtaegne vabastamine tervislikel põhjustel põhjendatud. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kandmata jäänud 2 aastat vangistust ei mõjuta Q.W-d positiivselt. Q.W saab vangistuses jätkata sotsiaalprogrammide läbimist ning huviringides osalemist ja läbi selle kinnistada oma positiivsed hoiakud. Ringkonnakohus on seisukohal, et Q.W-l on vangistuses võimalus õppida arvestama kehtestatud reeglitega ning hoiduda distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, mis seniajani ei ole tal õnnestunud. Ringkonnakohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Ringkonnakohus leiab, et elektroonilise järelevalve kohaldamisega ennetähtaegne tingimisi vangistusest vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega on efektiivne eelkõige nende süüdimõistetute suhtes, kes on näidanud, et karistus on nende suhtes eesmärgi täitnud. Q.W suhtes, keda on mitmeid kordi karistatud kriminaalkorras ning kelle puhul mõistetud karistused ei ole motiveerinud teda kuritegude toimepanemisest hoiduma, ei saa järeldada, et tema käitumises ja suhtumises on toimunud muudatused paremuse suunas. Seega ei teki ringkonnakohtul veendumust, et elektrooniline järelevalve hoiab ära Q.W poolt uute kuritegude toimepanemise. Selleks, et Q.W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, peab kohus, kaaludes KarS § 76 lg-s 3 kirjeldatud asjaolusid, jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tulemuslikku kriminaalhooldust ja selle kaudu realiseerida karistuse eesmärgid. -4 - Maakohtul seda veendumust ei kujunenud ja tulenevalt eeltoodust ei ole seda ka ringkonnakohtul. Seega on ringkonnakohus seisukohal, et Q.W tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega on käesoleval hetkel ennatlik. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas -5 - Paavo Randma
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.