1-07-6477/61

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-6477 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu P.J, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. novembri 2013 määrus muutmata.
5. Süüdimõistetu P.J-i määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBEKORD: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. P.J tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.11.2007 kohtuotsusega KarS § 117 lg 1 ja § 118 p 1 ning KarS § 263 p-de 1, 2, 3, 4 järgi ja mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.11.
8. Viru Maakohtu 05.11.2013 määrusega jäeti P.J vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. tingimisi ennetähtaegselt 2.1 P.J-il on vabaduses olemas elu- ja töökoht ning toetavad lähedased, ent tema vabastamist välistavad asjaolud on kaalukamad. 2.2 Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, samas aga tuleb käesoleval juhul arvestada asjaoluga, et isiku poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 52%. Tegemist on isikuga, kes on peaaegu pool oma elust kinnipidamisasutuses viibinud. 2.3 Kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh on kinnipeetav korduvalt tööst keeldunud. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Kohtu hinnangul näitab sellisel hulgal distsiplinaarkaristuste olemasolu isiku suutmatust kontrollile alluda ning kehtestatud nõuetest kinni pidada. Kohus pidas paljasõnalisteks kinnipeetava lubadusi edaspidi seaduskuulekalt käituda. Eeltoodust tulenevalt oleks kinnipeetava vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. 2.4 Kohus leidis, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.
9. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pidanud kohus võimalikuks kinnipeetavat enne tähtaega vabastada. Antud juhul ei kaalu süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest keeldumist põhistavaid asjaolusid. Kohus ei pidanud tõenäoliseks, et kinnipeetav suudab vabanedes elada õiguskuulekat elu. Kohus selgitas, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. MÄÄRUSKAEBUS
10. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse P.J , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega või saata asi uueks otsustamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Määruskaebuse esitaja põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 4.1 Esinevad KarS § 76 lg-s 2 sätestatud formaalsed eeldused tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, samuti KarS § 76 lg-st 3 tulenevad materiaalsed alused, mida aga kohus ei ole kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtnud. Vaidlusalune määrus on põhjendamata ning sellest ei nähtu, milliseid asjaolusid on kohus arvestanud ja milliseid mitte. See on viinud ebaõige otsustuseni. Nimelt on maakohus ainsa põhjusena nimetanud distsiplinaarkaristusi, milliste olemasolu määruskaebuse esitaja ka möönab, ent leiab, et see ei saa olla ainsaks takistuseks tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmisel. Liiatigi on P.J distsiplinaarkaristused vaidlustanud ja ei ole välistatud, et need tühistatakse. 4.2 Kohus on jätnud arvestamata, et P.J on üldiselt käitunud vanglas korralikult osalenud õppetöös, huvitegevuses, sotsiaalprogrammides ja läbinud individuaalvestlusi psühholoogiga, mis näitab samuti tema suhtumist korda ja kehtestatud reeglitesse ning motiveeritust õiguskuulekaks eluks. 4.3 Maakohus on põhjendamatult eiranud vangla ja prokuröri seisukohti, kes toetasid ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Selle efektiivsus on suurem, kui karistuse lõpunikandmine vanglas ja evib taasühiskonnastamise eesmärki. Samuti annab see võimaluse näidata, et P.J suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Ta on ära kandnud suurema osa määratud karistusest (kanda on jäänud alla aasta). Elektrooniline valve võimaldab kohaldada käitumiskontrolli ning teostada järelevalvet ning annab võimaluse tõestada, et P.J suudab õiguskuulekalt elada. Selline meede tagab ka turvalisuse ühiskonnale ja vangistuse eesmärkide täitmise teiste, odavamate ja tõhusamate 2 vahenditega. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine tagaks parema integratsiooni ühiskonda ja kriminaalhooldus soodustaks sotsiaalset kohanemist, eesmärgiga hoiduda kuritegude toimepanemisest. Seega oleks nii kehtiva õiguse, kui ka kohtupraktikaga kooskõlas ja põhjendatud määruskaebuse esitaja vabastamine vangistusest enne tähtaega elektroonilise valvega. 4.4 Vabanemisel on P.J-il kindel töökoht ning elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele. Samuti on tal olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Eeltoodu on samuti ennetähtaegse vabastamise materiaalseks eelduseks.
11. Tartu Ringkonnakohtu kohtunik määras edasikaebuse lahendamisele kirjalikus menetluses, andes menetluspooltele seisukohtade esitamiseks tähtaja
12. detsembrini. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole võimalik P.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Ehkki P.J-il on tõepoolest kantud suurem osa karistusest, puudub kohtukolleegiumil veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks otstarbekas P.J-i käitumist suunata – nimelt näitavad talle vangistuse jooksul määratud kümme kehtivat distsiplinaarkaristust, et süüdimõistetu ei suuda alluda ka range järelevalve tingimustes kehtestatud reeglitele. P.J-ile mõistetud distsiplinaarkaristused on peamiselt seotud allumatusega vanglaametnike korraldustele ja tööst keeldumisega. Märkimist väärib, et ainuüksi käesoleva aasta juunis on P.J toime pannud viis distsiplinaarrikkumist. Ringkonnakohus peab asjakohasteks P.J-i arutlusi kriminaalhooldusega seonduvate plusside osas (järelevalve süüdimõistetu üle ja tema taasühiskonnastamisele kaasaaitamine), küll aga peab ka elektroonilise valve kohaldamise puhul kohtul tekkima veendumus, et see on kinnipeetava puhul tulemuslik. Maakohus välistas P.J-i puhul elektroonilise valve, kuna leidis, et see ei ole piisav vahend kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja märgib, et vabastades P.J-i ennetähtaegselt, kaasneks sellega igakuine registreerimiskohustus ja muud kohustused, mille täitmine nõuab distsiplineeritust ja koostöötahet. Süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristuste põhjal aga koostöötahet ametnikega täheldada ei saa. 6.2 Lähedaste toetust, elukoha omamist, isiku tahet asuda ametlikult tööle ja vanglas läbitud programme peab kohtukolleegium positiivseks, ent leiab, et need ei kaalu üle süüdimõistetu varasemat elukäiku (kriminaalkorras karistatud 4 korral, s.h raske grupis toime pandud varavastase ja isikuvastase kuriteo toimepanemises), uue vägivaldse kuriteo toimepanemise prognoosi ja tema käitumist vangistuses. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.
14. Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg-st 1 ja §-st 390 jätta vaidlustatud kohtumäärus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maarika Kuusk Mati Kartau 3 Aarne Sarjas