Obsah (5)

§ 424§ 68§ 65§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9539 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega, mille hulka arvestati

§ 68

lg 1 alusel X.A eelvangistuses viibitud aeg 10.10.2017 – 12.10.2017, s.o 3 päeva, ning loeti X.A kandmata karistuseks 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati X.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.09.2015 otsusega nr 1-15-6215 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 6 kuud vangistust, võrra ning mõisteti X.A-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. 1.1. Tartu Maakohtu 05.12.2018 määrusega vabastati X.A Tartu Maakohtu 12.10.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 16.11.2020.

§ 76

lg 5 alusel allutati X.A katseajaks käitumiskontrollile kriminaalhooldaja järelevalve alla ning käitumiskontrolli ajal oli X.A kohustatud täitma

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX ning § 75 lg 2 lg 2 p-des 2, 4, 9 sätestatud kohustusi.

§ 75

lg 4 alusel kohustati X.A-d hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest registreerima riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. Kohtumäärus jõustus 21.12.

1. 1.
2. 23.05.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb X.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande kohaselt X.A on katseajal korduvalt ja lühikese ajavahemiku jooksul rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Hooldusalune oli enne katseaega kahel korral läbinud sõltuvusteemat käsitleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja nii eelmisel kui praegusel katseajal osalenud alkoholisõltlastele mõeldud programmis Kainem ja tervem Eesti, kuid see pole andnud soovitud tulemust ja hoiatustele vaatamata pole X.A suutnud alkoholi tarvitamist kontrolli alla saada. Tartu Maakohtu 06.06.2019 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörati täitmisele X.A-le mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta 10 kuud 25 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 22.06.
3. 27.06.2019 saatis maakohus X.A-le teate, mille kohaselt tuli isikul ilmuda karistuse kandmisele 15.07.
4. Süüdimõistetu sai teate kätte 02.07.
5. Nimetatud ajaks süüdimõistetu vanglasse ei ilmunud, mistõttu taotles vangla isiku sundtoomist. X.A toimetati karistust kandma Võru arestimajast Tartu Vanglasse 19.07.
7. Tartu Maakohtu 26.08.2020 määrusega jäeti X.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.
8. X.A on kandmata karistusest 1 aasta 10 kuu 25 päeva vangistusest ära kandnud poole ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Formaalsed eeldused on täidetud. 2.
9. Maakohus tõdes, et süüdimõistetul on olemas elukoht abikaasale kuuluvas majas XXX. Uute kuritegu toimepanemist on võimalik eelkõige prognoosida isiku poolt varem toime pandud kuritegude põhjal. Karistusregistri väljavõtte järgi on X.A-d kriminaalkorras karistatud kahel korral. Teda on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. 2.
10. X.A-l on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, mis on peamine uute kuritegude ohu allikas. Kalduvus alkoholi kuritarvitamisele muudab vähetõenäoliseks vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele järgneva katseaja läbimise. Kuna X.A kannab vangistust alkoholi tarvitamisega seotud liiklusalase kuriteo – mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis – ja teda on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, tuleks talle katseajaks määrata kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest. X.A-d on Tartu Maakohtu 12.10.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest ühel korral Tartu Maakohtu 05.12.2018 määrusega tingimisi enne tähtaega vabastatud. Talle määrati katseajaks muu hulgas kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest. Kuna X.A rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, pöörati Tartu Maakohtu 06.06.2019 määrusega kandmata karistus täitmisele. X.A selgituste kohaselt on ta varem korduvalt viibinud kriminaalhoolduse all. Neid ei saa lugeda õnnestunuteks. 2.
11. Kohtuistungil andis süüdimõistetu korduvaid lubadusi, et enam alkoholi ei tarvita. Maakohtul ei olnud siiski põhjust paljasõnalisi lubadusi uskuda, isiku senine eluviis räägib enese eest. Lubadused on antud kohtuistungil, kus kaalutakse vabastamise küsimust. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustuses on kajastatud isikuga läbi viidud struktureeritud vestluste tulemus. Nende, vabamas õhkkonnas toimunud vestluste käigus ta ei lubanud, et loobub 2 alkoholist, lubas vaid püüda oma käitumist kontrollida. Iseloomustuse kohaselt ta teab oma riske, nt seda, et joobeseisundis on kohe vajadus autot juhtida. 2.
12. X.A-d tuleb tunnustada selle eest, et ta on praeguse vangistuse ajal käitunud õiguskuulekalt ning tal pole esinenud probleeme järelevalveta liikumisel väljaspool vangla territooriumi avavanglas viibimise ajal. Õiguskuulekas käitumine avavanglas viibimise ajal pole piisav selleks, et süüdimõistetu suudaks täita katseajal kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest. Avavanglas on alkoholi tarvitamine tunduvalt keerulisem kui kriminaalhoolduse ajal. 2.
13. X.A-l on kindel elukoht ja toetav perekond. Samas oli tal toetav perekond ka siis, kui ta vabastati Tartu Maakohtu 12.10.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt esimest korda tingimisi enne tähtaega ja kui ta rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Menetluse käigus viidati ühe argumendina abikaasa raskele haigusele, kuid vastavaid tõendeid ei esitatud. Maakohus selgitas edasiste menetluste tarbeks, et perekondlikke asjaolusid, mis võivad mõjutada vabastamise küsimust, tuleb tõendada. Kohus paljasõnalistele väidetele tugineda ei saa. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 26.08.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu X.A , kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega palub ennast vabastada tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuses tuuakse kokkuvõtlikult välja järgmist. Süüdimõistetu leiab, et tema puhul on täidetud kõik formaalsed eeldused, et ennetähtaegselt vabaneda. Ta on läbinud kõik määratud programmid, on käitunud õiguskuulekalt, viibib avavanglas, liigub väljaspool vanglat ilma järelevalveta, on käinud mitmepäevastel väljasõitudel pere juures ning rikkumisi toime pannud ei ole. Maakohus leiab, et süüdimõistetu ei suuda olla ilma alkoholita, kuid X.A leiab, et oma käitumisega on ta tõestanud vastupidist. X.A leiab, et tal on olnud korduvaid võimalusi alkoholi tarvitamiseks, kuid ta ei ole seda teinud. Kohtu põhiargumendiks oligi süüdimõistetu alkoholi liig- ja kuritarvitamine, kuid süüdimõistetu on tõestanud, et suudab olla ka ilma. X.A märgib, et ta ei pannud käitumiskontrolli ajal toime uut kuritegu, vaid tarbis alkoholi. Nii vangla kui ka prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist. Ka Riigikohus on teinud lahendi, kus on öeldud, et vabastamise mittepõhjusena ei tohi välja tuua varasemaid kuritegusid, varasemat elukäiku ja muid kahtlase väärtusega argumente. Süüdimõistetu on lubanud alkoholi mitte tarvitada oma abikaasale, lastele ja nende lastele ning ta võtab seda lubadust tõsiselt. Ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
15. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
16. Ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada nii formaalsete kui ka materiaalsete eeldustega. Vaidlust ei ole selles, et süüdimõistetu puhul on täidetud formaalsed eeldused, s.o ta on kandnud ära seaduses ettenähtud aja karistusest, et taotleda ennetähtaegset vabastamist, kuid täitmata on materiaalsed eeldused, mistõttu ei kuulu süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastamisele. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et Riigikohtu lahendit, mis ütleb, et varasemat karistatust ning elukäiku ei tohi arvestada, ei ole olemas. Samuti jääb teadmata, milles seisnevad määruskaebuses toodud „muud kahtlase väärtusega argumendid“.

§ 76

lg-st 4 tuleneb, et 3 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega tuleneb seadusest, et isiku varasemat elukäiku arvestatakse ning kui tegemist on kehtivate karistustega, siis arvestatakse ka varasemalt mõistetud karistusi. Kuna süüdimõistetule on korduvalt mõistetud liitkaristusi, siis käesolevalt kannab süüdimõistetu karistust mitme kohtuotsuse alusel. 6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus põhjalik ning selles on arvestatud

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid kooskõlas kohtupraktikaga.

Ringkonnakohus ei vähetähtsusta, et süüdimõistetu on läbinud individuaalse täitmiskava ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samuti on positiivne, et isik on paigutatud avavanglasse, kuid need asjaolud ei kaalu üle süüdimõistetut negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning ei anna alust järelduseks, et uute kuritegude toimepanemise risk oleks madal. Ka vangla iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu peamiseks probleemiks on alkohol. Arvestades iseloomustuses toodut ning vanglas läbi viidud vestlust, puudub kohtukolleegiumi hinnangul alus veendumuseks, et süüdimõistetu saaks aru oma alkoholiga seotud probleemist. Käesolev karistus on süüdimõistetule mõistetud joobes juhtimise eest. Seejuures on sama kriminaalasja raames süüdimõistetu vabastatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, kuid ka sellest ei ole süüdimõistetu õppinud, sest kriminaalhoolduse ajal ta tarvitas korduvalt vaatamata keelule alkoholi, mistõttu tuli mõistetud karistus siiski täitmisele pöörata ning X.A-l tuli jätkata karistuse kandmist vangistuses. On märkimisväärne, et süüdimõistetu ise leiab, et väike tarbimine ei ole midagi hullu, kui sellega ei kaasne seaduserikkumist. Enamikel juhtudel on viin seljavalu leevendamiseks. Arsti juurde vabaduses ei lähe, sest on neis pettunud. Seega otsib süüdimõistetu oma tegevustele õigustust, seejuures tegeliku probleemiga ei tegele. Probleemide lahendamise oskuse puudulikkus ning alkoholi kuritarvitamine soodustab märkimisväärselt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kuigi kinnipeetav väljendab sõnades motivatsiooni alkoholi tarvitamisest loobumiseks, siis varasem käitumine näitab, et ta ei ole suutnud seda teha. Samuti vajab märkimist, et süüdimõistetul on diagnoositud krooniline sõltuvushäire alkoholist, vangla iseloomustuses toodu kohaselt kinnipeetav ei luba, et loobub alkoholi tarvitamisest, kuid püüab oma käitumist kontrollida. Seega seab see kahtluse alla määruskaebuses toodud kindla tegutsemisplaani loobuda alkoholist. Lisaks ei vaja ringkonnakohtu hinnangul eraldi esiletoomist asjaolu, et kriminaalhooldusel ei pannud süüdimõistetu toime uut kuritegu. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmine on samatähtis osa kriminaalhooldusest ning seda kohustust rikkus süüdimõistetu korduvalt. Ringkonnakohus ei tähtsusta üle asjaolu, et vangistuse jooksul ei ole süüdimõistetul probleeme alkoholiga olnud ja isegi vaatamata sellele, et isik on saanud liikuda vanglast väljaspool ilma järelevalveta. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, ning kriminaalhoolduse nõuded ja kord ei ole sama rangusega, kui nõuded vangistuses ning mille osas süüdimõistetu on näidanud, et see ei ole isikut motiveerinud, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. 7. Maakohus on arvestanud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning määruskaebusest ei nähtu, et nendele asjaoludele tuleks maakohtuga võrreldes suuremat kaalu anda. Maakohus on võtnud määruses seisukoha ka süüdimõistetu motivatsiooni ja lubaduste osas, ning kohtukolleegium märgib, et süüdimõistetu on olnud ka varasemalt motiveeritud 4 muutusteks, kuid see ei ole hoidnud ära uusi kuritegusid, mistõttu tuli tal taaskord asuda vangistust kandma. Perekond oli süüdimõistetul ka varasemalt, kuid see ei ole suunanud teda õiguskuulekale teele. 8. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et X.A suhtes ei ole uute kuritegude risk märkimisväärselt madal, mis tooks endaga kaasa tema ennetähtaegse vabastamise. X.A suhtes on raske asuda seisukohale, et kriminaalhooldus oleks tema suhtes sobivaks ka uute kuritegude riskide maandamisel ja seda ka täiendava kohustuse võtmisega. Täiendava kohustusena alkoholi tarvitamise keeld ei ole süüdimõistetut motiveerinud. Kuna eelmine tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine ebaõnnestus, siis ei ole ringkonnakohtul käesoleval ajal asjaolusid, mis annaksid aluse uskuda teistsugust asjade käiku kui kriminaalhoolduse ebaõnnestumine. 9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 3 tuleb jätta Tartu Maakohtu 26. augusti 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas 5