XXX; kodakondsus Eesti, kutseharidusega, emakeel eesti keel; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx, xxxx; varem kriminaalkorras karistatud: Viru Maakohtu 12.11.2012 otsusega
lg 2 p 7 - § 25 lg 4 alusel tingimisi vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud; kehtivaid väärteokaristusi 3; tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 27.11.2015. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo, määratud korras Prokurör Enn Pustak Kohaldatud õigusnormid KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, § 180 lg 3,
lg 1,3 RESOLUTSIOON Y.T süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses, s.o summas 600 (kuussada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata raha line karistus tasumisele ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks tasuda vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele 1 märkida viitenumber 99916400003799 ning selgitus: „Y.T , 1-16-3173, rahalise karistuse osamakse.“ Mõista Y.T-lt riigituludesse menetluskuluna: 645,00 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ning 48,00 eurot kaitsjatasu vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest.
lg 1 alusel võimaldada menetluskulu kokku summas 693 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb iga kuu hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks tasuda vähemalt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 75 senti kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700036534 ning selgitus: „Y.T , 1-16-3173, menetluskulu osamakse.“ Kui rahalise karistuse ja menetluskulu osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Y.T-lt välja mõista 447 (nelisada nelikümmend seitse) eurot ja 92 senti R T kasuks tsiviilhagi katteks. Nimetatud summa kanda R T arveldusarvele nr. xxxx xxxx. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, on kannatanutel õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Kriminaalasja materjalidest nähtub, et Y.T-d kahtlustatakse
II Süüdistuse sisu Y.T-d süüdistatakse selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna omastas 13.02.2015 xxxx korteris tema valduses olnud R T kuuluva mobiiltelefoni xxxx (kuldne) seerianumbriga xxxx väärtusega 447,92 eurot. Seega Y.T , olles varem toime pannud varguse, pöörates valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime
2 III Prokuröri ettepanek Võttes arvesse, et tõendamiseseme asjaolud on selged peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust ning taotleb asja lahendamist käskmenetluses. Prokurör teeb ettepaneku tunnistada Y.T süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses s.o summas 600 eurot. Prokurör teeb
lg 1 ja 3 alusel ettepaneku määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul. Ka taotleb prokurör, et menetluskulud kokku summas 693 eurot määrataks Y.T-le tasumiseks ositi 12 kuu jooksul, kuna menetluskulude tasumine täies ulatuses ja ühekordse summana käib menetlusalusele isikule üle jõu. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Y.T süüdistuses saabus kohtusse 18.04.2016. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud samuti 18.04.2016. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kannatanu R T ütlustega, kahtlustatava Y.T ütlustega ja AS Eesti Telekomi arvega telefoni maksumuse kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus Y.T käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo.
lg 2 p 1 kohaselt valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 3 Kohus leiab , et süüdistatav Y.T puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. Kohus on seisukohal, et asjaoludele tuginedes tuleb Y.T süüdi tunnistada
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses ehk 600 eurot arvestusega, et päevamäära suurus on 10 eurot
Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga ja vastavalt
lg 1 ja 3 määrab rahalise karistuse tasumise ositi 12 osamaksena kohtuotsuse jõustumisele järgneva 12 kuu jooksul. V Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Käesolevas kohtuasjas on R T esitanud tsiviilhagi, milleks on mobiiltelefoni maksumus (koos järelmaksuga) summas 447,92 eurot. Tuvastatud on, et kannatanule R T põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava Y.T käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses Y.T-lt VÕS § 127, 132, 1043, 1045 lg 1 p 5 ja KrMS § 310 lg 1 alusel. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 645,00 eurot ja määratud kaitsja tasu 48 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 1 ja 3 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tal menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 12 osamaksena kohtuotsuse jõustumisele järgneva 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.