Obsah (6)

§ 108§ 123§ 36§ 124§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-11398 Kohtuasi

) § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal (

§ 108lg 2).

Tulenevalt

§ 123

lg-test 1 ja 2 ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) 305 lg 1 kohaselt on kinnisasja üürileandjal üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks 2 pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele. Üürileandja pandiõigusele eelnevad kolmanda isiku õigused asjadele, mille kohta üürileandja teadis või pidi teadma, et need asjad ei kuulu üürnikule (VÕS § 305 lg 3). Maakohus leidis, et kohtule esitatud hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt on hagejale kuuluv vara mitte pankrotihalduri, vaid võlgniku üürileandja Bohman Lookivi OÜ valduses, kes teostab vara suhtes üürileandja pandiõigust. Pankrotihalduril puudub võimalus välistada pankrotivara hulgast esemeid, mida pankrotivaras ei ole. Seega ei ole esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb selle menetlusse võtmisest keelduda. Määruskaebus 5. Hageja esitas 17.09.2024 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub hagiavalduse rahuldada. 6. Määruskaebuse kohaselt on maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldumist põhjendanud vaid sellega, et pankrotihalduril puudub võimalus välistada pankrotivara hulgast esemeid, mida pankrotivaras ei ole. Samas tuleneb hagiavaldusele lisatud dokumentidest selgelt, et hagejale kuuluv vara on valmistatud spetsiaalselt hagejale, on komplekteeritud kaubaalustele ja märgistatud vastavalt tellimusele. Tulenevalt

§ 123

lg-test 1 ja 2 ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni. Seega on pankrotihalduril seaduse nõuete täitmiseks kõik seaduslikud alused. Pankrotihaldur korraldab enampakkumise ning määrab enampakkumisel müüdava vara nimekirja ja maksumuse, mille kohta on vaja teostada laoinventuur, mille teostamisel kontrollitakse lao seisukorda, raamatupidamisandmetele vastavust ja kolmandate isikute vara olemasolu laos. See on pankrotiprotsessi üks olulisemaid etappe, mis võimaldab hinnata juhatuse tegevust ettevõtte juhtimisel, välistada võlausaldajaid kahjustavat pahatahtlikku tegevust ja palju muud. Hageja mõistab laoomaniku soovi realiseerida oma nõuded üürnike vastu pandiõiguse kaudu, kuid see õigus on piiratud kolmandate isikute varaga (VÕS § 305 lg 3). Bohman Lookivi OÜ on saanud Centene Pro OÜ (pankrotis) juhatuse kirjaliku kinnituse, et laos asub hagejale kuluv vara. Hageja soovib kohtumenetluses tõendada oma vara olemasolu Bohman Lookivi OÜ laos, teostada oma õigusi ja saada oma vara tagasi. Laoomanik ei ole võtnud vastu hageja rahalisi pakkumisi vara tagastamiseks. Vaid pankrotihalduril on võimalus vara käsutada ja seaduse nõudeid täita. Menetluse edasine käik

1. Maakohus küsis määruskaebuse osas seisukohta pankrotihaldurilt. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pankrotihaldur ei pea kõnealuseid fassaadiplaate pankrotivara koosseisus olevaks ning nõustub sellega, et fassaadiplaatide omandiõigus on võlgnikult hagejale üle läinud. Kõnealused fassaadiplaadid ei ole ka enampakkumisel müüdava võlgniku ettevõtte (tervikvara) koosseisus. Pankrotihaldur ei saa fassaadiplaate võlgniku senisest laost hagejale väljastada, sest halduril ei ole võlgniku kasutuses olnud äripinna (sh lao) valdust. Laopinna valdus on üürileandjal.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
4. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
5. Hageja on esitanud pankrotihalduri vastu hagi, milles palub kohustada pankrotihaldurit väljastama temale kuuluva vara (fassaadipaneelid ja naelad, soetusmaksumusega 19 455,85 eurot). Hageja on toonud hagiavalduses esile, et vara, mille väljastamist ta taotleb, kuulub temale ning asub laopinnal, mida võlgnik üüris Bohman Lookivi OÜ-lt. Laopinna üürileandja Bohman Lookivi OÜ on kohaldanud vaidlusaluse vara suhtes üürileandja pandiõigust üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks ega ole hagejale tema vara väljastanud. Pankrotihaldur on määruskaebusele esitatud vastuses märkinud, et nõustub sellega, et hagiavalduses nimetatud vara kuulub hagejale, kuid on selgitanud, et ta ei saa fassaadiplaate võlgniku senisest laost hagejale väljastada, kuna halduril ei ole laopinna valdust (laopinna valdus on üürileandjal).
6. Ringkonnakohus märgib, et

§ 108

lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.

§ 36

lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 124

lg 1 järgi on haldur kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 123

lg 1 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka esemed, mis kuuluvad kolmandale isikule. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab haldur eseme tagastama (vara välistamine). Sisuliselt on tegemist vindikatsioonihagiga (AÕS § 80) pankrotimenetluses (RKTKo 08.12.2010, 3-2-1-110-10, p 12). AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Sealjuures saab AÕS § 80 järgi esitada asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi asja otsese valdaja vastu (vt Riigikohtu 03.10.2013 otsus tsiviilasjas 3-21-94-13, p 13).

1. Praegusel juhul on hageja tuginenud hagiavalduses sellele, et fassaadipaneelid ja kruvid, mille välja andmist hageja pankrotihaldurilt nõuab, kuuluvad hagejale ning need asuvad Bohman Lookivi OÜ valduses. Seega ei ole vaidlusalused esemed hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt pankrotihalduri otseses valduses. Hageja ei saa pankrotihaldurilt nõuda asjade väljaandmist, mis tema otseses valduses ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja ei ole määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis annaks alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.
2. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. 4
3. Pankrotihaldur esitas 11.10.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulu määruskaebemenetlusega seonduvalt 410 eurot (käibemaksuta), mille pankrotihaldur palub välja mõista Centene Pro OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Pankrotihaldur on vandeadvokaat ja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 1 lepingulisele esindajale seatud nõuetele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on pankrotihalduril kulunud määruskaebusele vastuse koostamisele kokku 2,5 tundi ning haldur on tunnitasu arvestamisel lähtunud

§ 23

lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2024 820 eurot kuus, millest 1/5 on 164 eurot.

§ 65lg 14 sätestab, et kui haldur vastab Ts

MS § 218 lõike 1 punktides 1 ja 2 lepingulisele esindajale seatud nõuetele ja osaleb oma ülesannete tõttu kohtuvaidlustes ilma täiendavat õigusabi kasutamata, võib ta nõuda kohtuvaidlusega seotud õigusabikulude väljamõistmist menetluskuluna pankrotivarasse menetlusosaliselt, kelle kanda jäävad menetluskulude jaotuse kohaselt menetluskulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusele vastamisega seonduvat ajakulu 2,5 tundi saab pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Pankrotihalduri tunnihind on samuti põhjendatud ega ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduri põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 410 eurot, mis tuleb hagejalt mõista välja Centene Pro OÜ-le (pankrotis) pankrotivarasse. Pankrotihalduri taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5