1-24-5904/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. oktoober 2024 Kohtuasja number 1-24-5904 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi Marten Meeniski (Meenisk; isikukood: 39701232749) süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2024 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Marten Meenisk, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Marten Meeniski apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
4. oktoobril 2024 sõlmisid prokurör, süüdistatav Marten Meenisk ja tema kaitsja kriminaalasjas nr 23278050193 kokkuleppe. Selle järgi taotleb prokuratuur M. Meeniski süüdi tunnistamist ja KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja tema karistamist. Pooled leppisid kokku ka selles, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 2050 eurot sundraha, ekspertiisitasud 1092 eurot ning kaitsjatasu 559,26 eurot – need kulud võimaldatakse M. Meeniskil kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel tasuda kohtuotsuse jõustumise järel ühe aasta jooksul.
5. Tartu Maakohtus
6. oktoobril 2024 toimunud kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. M. Meenisk kinnitas kohtule, et sõlmitud kokkulepe on talle arusaadav ning ta jääb selle juurde.
7. Tartu Maakohtu
8. oktoobri 2024 otsusega tunnistati M. Meenisk KarS § 424 lg 2 ja § 184 lg 1 järgi süüdi ning teda karistati kokkuleppe kohase karistusega. Ühtlasi mõisteti M. Meeniskilt riigi kasuks välja 2050 eurot sundraha, 559,26 eurot kaitsjatasu ning 1092 eurot ekspertiisikulu. KrMS § 180 lg 3 alusel määras maakohus, et menetluskulud kogusummas 3701,26 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
10. oktoobril 2024 esitas M. Meenisk maakohtu otsuse peale apellatsiooni, taotledes kohtuotsusega määratud menetluskulude tasumise tähtaja muutmist. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et M. Meeniski apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
12. Kuna maakohus lahendas M. Meeniski kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
13. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
14. peatüki
15. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
16. Apellatsioonis ei viita M. Meenisk sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu poleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks M. Meeniskil olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus M. Meenisk poleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, poleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Ka midagi sellist ringkonnakohtu meelest ei olnud: kohtuistungil andis prokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate, M. Meenisk kinnitas kohtule, et kokkulepe on tema jaoks arusaadav, sh nõustus ta kohustusega tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul. Muu hulgas kinnitas ta seda, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe ja et ta jääb kokkuleppe juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud rahulolematus väljamõistetud menetluskulude tasumise tähtaja osas pole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu pole M. Meeniskil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 M. Meeniski apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle M. Meeniskile. (allkirjastatud digitaalselt) 2