← Eesti

4-24-1718/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2024, Kuressaare Väärteoasja number 4-24-1718 Kohtunik Rajar Miller Väärteoasi Olev Kiirendi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
  2. mai 2024 otsusele väärteoasjas nr 2740,24,000489 LS § 201 lg 2 järgi Kaebuse esitaja Olev Kiirend, isikukood 34901260042 RESOLUTSIOON 1.Jätta läbi vaatamata Olev Kiirendi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
  3. mai
  4. a otsusele väärteoasjas nr 2740,24,
  5. 2.Määrus toimetada kätte kaebuse esitajale ja saata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama (VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1). Asjaolud ja kohtu seisukoht 1.Politsei-ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri
  6. mai
  7. a otsusega väärteoasjas nr 2740,24,000489 karistati Olev Kiirendit liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 80 trahviühikut, s.o 320 eurot selle eest, et ta juhtis
  8. aprillil 2024 mootorsõidukit juhtimisõiguseta isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. 2.O. Kiirend esitas
  9. mail 2024 Pärnu Maakohtule avalduse, milles tõi välja asjaolud ja põhjendused miks ta peab tema suhtes tehtud väärteootsus õigustühiseks ja ebaõiglaseks. Kohus luges avalduse kaebuseks. Kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks andis kohus O. Kiirendile
  10. oktoobri 2024 määrusega 10-päevase tähtaja. Tähtaeg hakkas kulgema
  11. oktoobrist 2024, mil O. Kiirend sai kohtumääruse isiklikult kätte. 1 3.
  12. oktoobril 2024 saatis O. Kiirend asja menetlevale kohtunikule e-kirja, milles avaldab, et ei jõudnud 10 päevaga kaebuse vigu parandada ning seega ei ole vaja tema kirja ametlikuks pidada. Lisaks avaldas O. Kiirend, et enda õigustuseks pani ta siiski midagi kirja. E-kirjale on manustatud fail pealkirjaga „Vastus Pärnu Maakohtu
  13. oktoobri
  14. a. Väärteoasjas nr. 4-24-1718 Määrusele“. Selles dokumendis avaldab O. Kiirend asjaolusid sisult samamoodi nagu
  15. mai kaebuse dokumendis: patrull peatas ta ja koostas väärteoprotokolli
  16. mail ja varasemast juhtimisõiguse peatamisest sai ta teada
  17. aprillil. Hoolimata sellest, et tõenäoliselt on kõne all
  18. aprilli sündmus, mille põhjal on
  19. mail tehtud väärteootsus – võimalikule eksitusele kuupäevades juhtis kohus seejuures kaebaja tähelepanu
  20. oktoobri määruses. Juhtimisõiguse peatamisest väidetava teadasaamise kuupäeva ekslikule seostamisele vastava otsuse jõustumisega (jõustumise varasem kuupäev) juhtis kohus määruses niisamuti tähelepanu.
  21. oktoobri dokumendis selgitab O. Kiirend veel, et kuivõrd ta oma käitumisega kedagi ei kahjustanud, oli tema preventiivne karistamine kuritegelik, ent samas avaldab, et karistuse leevendamist ta ei taotle. Täiendavalt märgib O. Kiirend dokumendi lõpus, et seda kirja ei pea kohus ametlikuks pidama. 4.O. Kiirendi
  22. oktoobri 2024 vastust kohtule ei saa lugeda kaebuse puuduste sisuliseks kõrvaldamiseks. Kohus on seisukohal, et kuigi O. Kiirend küll esitas kohtule kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaja sees oma vastuse, mille sisu kohus eelnevalt lühidalt ka avas, ei kõrvaldanud O. Kiirend sellega kaebuses esinenud ja kohtu
  23. oktoobri määruses esile toodud puudusi, sh olulisimat – ei avaldanud millises osas soovib ta Lääne prefektuuri
  24. mai
  25. a otsust vaidlustada ning ei konkretiseerinud oma taotluse sisu ja selle põhjendusi. Liiati avaldas O. Kiirend nii kõnealuses e-kirjas kui sellele lisatud dokumendis, et tema kirja ei ole vaja pidada ametlikuks ning märkis sõnaselgelt, et karistuse leevendamist ta ei taotle. Viimast võiks mõista tõtt-öelda ka viitena kaebusest loobumisele, sest kui kaebaja eesmärk ei ole (enam) kohtuvälise menetleja otsustatud karistuse tühistamine ega muutmine, puudub kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisel üldse mingi mõte. Seega jättis O. Kiirend teadlikult kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ning need puudused ei võimalda kohtul tema kaebust sisuliselt menetleda. Kohus ei saa eeldada või arvata, mida ja miks kaebaja soovib. Kaebaja peab selle selgelt ja üheselt arusaadavalt esmalt ise kohtu ette tooma (ja kohus ei pea siin silmas täpseid juriidilisi formuleeringuid). 5.Kuivõrd O. Kiirend ei ole kaebuses esinenud puudusi tähtajaks kõrvaldanud, jätab kohus kaebuse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 118 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Sama sätte alusel tuleb määrus kaebus esitajale kätte toimetada ja kaebus talle tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.