Obsah (4)

§ 59§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-2588 Otsuse kuupäev 17. september 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Aleksandr Maksimovi kaebus Tartu Vangla vas

) § 59 lg 1 alusel peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kui kaebaja väidab, et teleri üleandmise ajal oli ekraan töökorras ja ekraan sai kahjustada transpordi käigus, siis tuleb kaebajal seda tõendada. Kaebaja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Kaebaja väidete tõendamiseks ei ole piisav, et Tartu Vangla kodukorra punktide 8.2.11 ja 8.3.5 alusel ei olnud kaebajal õigust hoida teleri pakendit enda juures kambris ega ka isiklike asjade laos. Kuigi teleri originaalpakendi alleshoidmine ja selle kasutamine teleri transportimisel oleks olnud hea võimalus teha seda võimalikult turvaliselt, ei tähenda originaalpakendi puudumine tingimata seda, et teler saab transpordi käigus kahjustada. Kohus peab üldtuntuks, et tavaelus transporditakse igapäevaselt telereid ja ekraane ilma originaalpakendita või üldse ilma igasuguse pakendita. Üksnes originaalpakendi puudumisest ei saa järeldada, et vastustaja tegevus või tegevusetus oli õigusvastane. Kohtule ei ole äratuntav, milliseid tõendeid saaks kaebaja väite tõendamiseks koguda. Kuigi ekspertiisiga võib olla võimalik määratleda teleri kahjustumise tõenäoline põhjus (s.h kas põhjuseks võib olla näiteks löök vastu ekraani, teleri kukkumine vms), peab kohus vähe tõenäoliseks, et ekspertiisiga saab kindlaks teha teleri kahjustumise täpse aja. Sel juhul ei aita ekspertiis tõendada, kelle valduses oli teler kahjustuse tekkimise ajal. Ühestki õigusnormist ei tulene, et kui kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid, s.h põhjusel, et võimalused selleks on napid, siis tuleb vastav asjaolu hinnata 4 kaebaja kasuks. Vastupidi,

§ 59

lg 4 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab

§ 59

lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu selle menetlusosalise kahjuks.

1. Vastustaja esitas tõendid selle kohta, et ta käsitses telerit hoolikalt. Inspektor-kontaktisik K. Kirillov selgitas 23.10.2023 (dtl 30), et ta võttis teleri kaebajalt vastu 11.08.2023, viis ettevaatlikult kabinetti ja paigutas turvalisse kohta, kus see mükse ei saaks. Ekraan oli visuaalselt vaadates terve. Paari päeva pärast viidi teler lattu. Hiljem öeldi garantiist, et ekraanikahjustus väljapoole ei paista. Ehk siis ta ei saanud kuidagi seda enne remonti kontrollida. Kabinetist võttis teleri inspektor - üksuse juhi abi T. Kelder (dtl 32). Tema 23.10.2023.a seletuse kohaselt oli teler pakitud musta kilekotti ja tal paluti see viia isiklike asjade lattu. T. Kelder vaatas kilekotti, kas juhtmed, kaablid ja arved on olemas. Teleri ekraanil ta vigastusi ei näinud. Ta viis teleri samas kotis lattu ja andis üle R. Tokkole. Viimise käigus ei läinud teler kuhugi vastu ega kukkunud maha. R. Tokko 24.10.2023.a seletuse (dtl 35-36) kohaselt toodi musta kilekotti pakitud teler 16.08.2023 isiklike asjade lattu, et saata see remonti toitejuhtme vigastusega. R. Tokko pakkis teleri suuremasse kilekotti, juhtmed ja puldi eraldi paberist kotti. Telerit hoiti metallriiulil plommitud kilekotis. Remonti saatmiseks paigutas ta teleri samas kotis autolüüsi koridori ekraaniga seina poole. Isiklike asjade laos telerit ei kontrollitud, seda tehakse kambrist võtmise ajal. Laos teler vigastada ei saanud. Isiklike asjade laost anti teler üle saateüksuse ametnikele. Teleri transport Tartu vanglast Tallinna vanglasse toimus 21.08.2023, saatemeeskonnas olid E. Eessaar ja G. Tarasov (dtl 47). E. Eessaar selgitas 24.10.2023 (dtl 37), et teler oli seina ääres maas, pärast paberite täitmist pandi teler saatebussi. Teler oli pakitud valgesse plommitud kilekotti. Teler asetati saatebussi taga olevasse pagasiruumi nii, et see kahjustada ei saaks. E. Eessaare 5-aastase kogemuse juures on see esimene kord, kui väidetakse, et saateüksuse transpordi käigus on tekitatud telerile kahjustused. Teler anti üle Tallinna Vangla vastuvõtu ametnikule. G. Tarasov selgitas 25.10.2023 (dtl 45), et telereid liigub vanglate vahel edasi-tagasi päris palju ja konkreetsest telerist ta palju ei mäleta. Teler pannakse saatmiseks vastuvõtu juurde vahelüüsi põrandale ja Tallinnas tõstetakse vastuvõtu osakonna kabineti põrandale. Telerid on pakitud musta või valget värvi kilekotti. Teler paigutatakse sõidukis kaubaruumi, ekraaniga seina poole (et vigastusi vältida) ja toetatakse mõne suurema kotiga, et teler ümber ei kukuks.
2. R. Tokko seletus hõlmab ka sündmusi pärast teleri tagasisaabumist remondist. Selle põhjal remondist tagasi jõudes teleril vigastusi ei paistnud. 20.09.2023 viis ta teleri avalduse alusel kaebaja kambrisse. Kaebaja hakkas hoolega kontrollima teleri ekraani, mitte voolujuhet, mis pidi katki olema. Vooluvõrku lülitades selgus, et pool teleri ekraanipildist on pime (must). Ta tõi teleri lattu tagasi. 10.10.2023 käis teler veelkord remondis vastusega, et ei kuulu remontimisele. Kohtu hinnangul kinnitab see seletus täiendavalt, et sisse lülitamata teleril ei olnud ekraani vigastus (fotol olev mõra) nähtav. Seletus viitab kaudselt sellele, et vigastus võis olemas olla juba enne teleri üleandmist vastustajale. 5
3. Kaebaja kahjuks räägib see, et kaebaja välja toodud asjaoludes esineb vastuolusid. Kohus juhtis 14.08.2024.a määruses tähelepanu segadusele kuupäevades: kaebaja andis otsuse punktis 1 nimetatud taotluse vastustajale üle 11.08.2023, aga taotluse kohaselt ei lülitunud teler sisse 10.07.2023 ja taotlusele on märgitud kuupäev 11.07.
4. Puudub seletus, miks tegi kaebaja korduvalt nii ilmse vea kuupäevadega. Algses kaebuses (dtl 5) väitis kaebaja, et ekraan on mõranenud, kuid kaebuse täienduses (dtl 7), et teleril on muljumisjälg all paremas nurgas. Kohus andis 29.05.2024.a määruses kaebajale võimaluse kohtule selgitada ja kirjeldada, milles tegelikult seisnevad teleri vigastused, s.h kas ja missugused on teleri nähtavad vigastused. Kaebaja pärast seda avaldusi või tõendeid ei esitanud.
5. Kokkuvõttes ei ole tõendatud kaebaja väide, et tema teleri ekraan sai vigastada vastustaja tegevuse või tegevusetuse tõttu ajal, mil teler oli vastustaja valduses. Tõendatud on vastustaja väide, et ta käsitses telerit hoolikalt. Vastustaja tegevuses puudub õigusvastasus. Sel juhul ei ole kaebuse rahuldamine võimalik ja muude kahju hüvitamise eelduste täidetust ei ole enam vaja hinnata. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused 17.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

18.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 6