← Eesti

2-24-12942/15

Obsah (10)§ 378§ 5§ 363§ 442§ 371§ 3401§ 372§ 168§ 178§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Pärnu Maakohus Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17. oktoober 2024. a, Kuressaare 2-24-12942 Tsiviilasi K.W, I.Q, T.I ja D.J hagi C.E ja G.I vastu pä

§ 378lg 1 p 2 ning Aõ

S § 631 lg 2 alusel, tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks M D.J seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (28.01.1997) sellest tulenevalt, et tunnistus on antud vastuolus PäS 1996 § 16 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt pärib abikaasa (L D.J) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja laste: K.W’i (ik XXX), AA C.E (ik XXXXXXX) ja AR D.J (ik XXXXXXX) osaga ning lugeda, et nad võtsid pärandi vastu kaaspärijatena PäS 1996 § 117 lg 3 alusel pärandvara ühiselt kasutama asudes, tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks L D.J pärimisõiguse tunnistus (04.12.2002) sellest tulenevalt, et tunnistus on antud vastuolus PäS 1996 § 13 lg-te 1, 5 ja lugeda, et AA C.E (ik XXXXXXX) ka K.W (ik XXX) ja AR D.J (ik XXXXXXX) võtsid pärandi vastu kaaspärijatena PäS 1996 § 117 lg 3 alusel pärandvara ühiselt kasutama asudes, tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks AA C.E seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks SAR Maakohtu Kinnistusameti 23.03.1998 kinnistamisotsus kinnistamisasjas nr 124/1998 M (kinnistusraamatu registriosa nr CCCCCCCCCC) ja SAR Maakohtu Kinnistusameti 08.01.2002 kinnistamisotsus kinnistamisasjas nr RRRRRR T maaüksuse kinnistamise kohta (kinnistusraamatu registriosa nr DDDDDDD), kuna kinnistamisotsused on tehtud vastuolus kehtinud pärimisõigust välistades, tuvastada, et hagejad koos kostjatega on XXXXXXX surnud M D.J (isikukood XXXXXXX) ja QQQQQ surnud L D.J (isikukood XXXXXXXXXXX) seadusjärgsed pärijad järgmistes osades: K.W (XXX) 1/3, I.Q (XXX) 1/10, D.J (XXX) 1/10, T.I (XXX) 1/10, G.I XXX) 3/5, C.E (XXX) 3/5 ja suuruses osas. Ühtlasi taotlevad hagejad, et kohus fikseeriks koos hagiavalduse rahuldamisega, et hagejad on pärandi vastu võtnud, hagejad taotlevad hagejate omandiõiguse tunnustamist AÕS 80 lg 2 tulenevalt võttes arvesse TsÜS § 155 lg 1 ja § 156 sätestatut ning T (kinnistusraamatu registriosa nr DDDDDDD), M (kinnistusraamatu registriosa nr CCCCCCCCCC) ja V (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX) kinnistute II jaos omaniku kohta kehtiva kande kustutamist ning paluvad kanda kinnistusraamatu registrisse II jakku kanded järgmiste kinnistute omanike kohta järgmiselt: 1. T (kinnistusraamatu registriosa nr DDDDDDD) omanikena: „K.W (XXX) 1/3, I.Q (XXX) 1/10, D.J (XXX) 1/10, T.I (XXX) 1/10, G.I XXX) 3/5, C.E (XXX) 3/5“; 2. M (kinnistusraamatu registriosa nr CCCCCCCCCC) omanikena: „K.W (XXX) 1/3, I.Q (XXX) 1/10, D.J (XXX) 1/10, T.I (XXX) 1/10, G.I XXX) 3/5, C.E (XXX) 3/5“; 3.V (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX) omanikena: „K.W (XXX) 1/3, I.Q (XXX) 1/10, D.J (XXX) 1/10, T.I (XXX) 1/10, G.I XXX) 3/5, C.E (XXX) 3/5“. Kohtumääruse põhjendused 4. Kohus, tutvunud 12.09.2024 (hagi)avaldusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 5

lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

  1. Kohus on seisukohal, et 12.09.2024 esitatud menetlusdokumendiga ei ole hagejad hagiavalduse puudusi kõrvaldanud ega täitnud kohtu nõuet esitada selge nõudega ning asjaoludega põhjendatud hagiavaldus.
  2. Kohus on hagejatele 29.08.2024 määruses selgitanud, et

§ 363

lg 1 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese; p 1), hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus; p 2) ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu 2 2-24-12942 millise tõendiga tõendada soovitakse (p 3). Seega peavad nõuded olema esitatud ja õiguslikult põhjendatud piisava täpsusega. Kohus selgitas hagejatele, et kõik asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest ning kohus ei saa otsida menetlusosaliste jaoks sobivaid asjaolusid kohtule esitatud tõenditest. 7.

§ 363

lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (Riigikohtu 02.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-09, p 15). 8.

§ 442

lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17).

§ 5

lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seetõttu ei saa kohus omaalgatuslikult muuta ega täpsustada hagi resolutsiooni.

  1. Kohus selgitas, et hagi esemest ehk selgelt väljendatud nõudest peab selguma konkreetselt, mida hagejad kohtuotsusega soovivad saavutada. Kohus selgitas, et kui hagejad taotlevad tähtaegade ennistamist, tuleb selgelt märkida, milliste tähtaegade ennistamist ning mis põhjusel hagejad seda nõuavad.
  2. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt M D.J ja L D.J abiellusid
  3. a. M D.J suri XXXXXXX, sel ajal olid elus ja täisealiseks elanud abikaasade kolm last: K.W, AA C.E ja AR D.J. L D.J suri QQQQQ, AR D.J suri CCCCCCC ja AA C.E suri käesoleval aastal CCCCCC Hagejad paluvad tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks M D.J seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (CCCCCCCC) sellest tulenevalt, et tunnistus on antud vastuolus PäS 1996 § 16 lg 1 p-ga 1, mille kohaselt pärib abikaasa (L D.J) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja laste: K.W’i (ik XXX), AA C.E (ik XXXXXXX) ja AR D.J (ik XXXXXXX) osaga ning lugeda, et nad võtsid pärandi vastu kaaspärijatena PäS 1996 § 117 lg 3 alusel pärandvara ühiselt kasutama asudes.
  4. Esiteks on nimetatud nõue ebaselge, kuivõrd sisaldab asjaolusid ning hagejate hinnangut asjaoludele. Nõude ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline vormipuudus, mille kõrvaldamata jätmisel jätab kohus hagi menetlusse võtmata (

§ 371lg 1 p 9). 12. Täiendavalt märgib kohus, et 15.05.1996 vastu võetud pärimisseadus jõustus 01.01.1996, osaliselt 16.06.1996. Pärimisseadus

(1996)rakendussätete kohaselt kohaldatakse seadust pärandi suhtes, mis on avanenud pärast
  1. aasta
  2. detsembrit. Enne
  3. aasta
  4. jaanuari avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. Seega XXXXXXX avanenud pärandit päritakse Eesti NSV tsiviilkoodeksi sätete kohaselt. ENSV Tsiviilkoodeksi kohaselt olid seadusjärgse pärimise korral võrdsetes osades esimese ringi pärijaiks lapsed, abikaasa ja vanemad, pärandi omandamiseks pidi pärija selle vastu võtma kuue kuu jooksul pärandi avanemise päevast kas pärandvara faktiliselt valitsema asudes või notariaalorganile avalduse esitamisega. Tsiviilkoodeksi kohaselt võis kohus pärandi vastuvõtmise tähtaega pikendada, kui ta tunnistab tähtaja möödalaskmise põhjused mõjuvaiks. Pärand võidi vastu võtta ka pärast kehtestatud tähtaja möödalaskmist ka ilma kohtusse pöördumiseta, kui kõik ülejäänud pärijad on sellega nõus. Ka pärimisseaduse
(1996)kohaselt pidi pärija pärandi vastuvõtmiseks esitama notarile avalduse. Hagejate poolt Väljatoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole hagejad ega nende õiguseellased esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks. Samuti ei selgu hagiavalduse asjaoludest, et hagejad oleksid otseselt asunud M D.J pärandvara kasutama või et oleksid esinenud asjaolud, mis pärijatel või nende õiguseellastel oleks takistanud notarile pärimisavalduse esitamist. 3 2-24-12942
  1. Hagejad paluvad tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks L D.J pärimisõiguse tunnistus (04.12.2002) sellest tulenevalt, et tunnistus on antud vastuolus PäS 1996 § 13 lg-te 1, 5 ja lugeda, et AA C.E (ik XXXXXXX) ka K.W (ik XXX) ja AR D.J (ik XXXXXXX) võtsid pärandi vastu kaaspärijatena PäS 1996 § 117 lg 3 alusel pärandvara ühiselt kasutama asudes. Hagejate Väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hagejad oleksid otseselt asunud L D.J pärandvara kasutama või et oleksid esinenud asjaolud, mis pärijatel või nende õiguseellastel oleks takistanud notarile pärimisavalduse esitamist. Hagejad on muuhulgas märkinud, et AA C.E oli avaldajatele korduvalt väitnud, et tema korraldab asjad ära ja käskinud ähvardustega avaldajatel pärandvarast eemale hoida. Seega hagejate poolt Väljatoodud asjaoludest nähtuvalt olid hagejad teadlikud sellest, et pärandi vastuvõtmiseks oli vajalik teha toiminguid. Hagejad on seisukohal, et tegelikest asjaoludest väära ettekujutuse loomine ja eksimuses hoidmine on tekitanud avaldajate suhtes ebaõiglase olukorra ning asjaolude nende kahjuks tõlgendamine oleks antud olukorras ilmselgelt ebaõiglane. Tekkinud olukord eelistab seadusvastaselt ühte pärijat teistele ning omandireformi menetlustoimingud on võimaldanud teiste pärijate seadusega kaitstud pärimisõigusest mööda minna. Ka notari CC (oli pärit C külast, said AA C.E-ga hästi läbi) lähedased suhted AA C.E’ga võivad olla mõjutanud tehingute ühe isiku kasuks tegemise huvi. Avaldajate teadmatust ja asjatundmatust ära kasutades, on tehtud mitu tehingut mille tulemusena on kahe vanema vara pärijaks kolmest seadusjärgsest pärijast saanud vaid üks – AA C.E. Avaldajatele teadaolevalt on 3.09.2024 teinud notar pärimistoimingud AA C.E pärandvaraga kostjate kasuks, kes on kantud tänaseks pärandvara moodustanud kinnistute omanikena kinnistusraamatusse.
  2. Kohus märgib, et avalduse asjaoludest ei nähtu, et hagejatel oleks olnud pärandi vastuvõtmiseks muid takistusi või et nad ei oleks olnud teadlikud sellest, et pärandi vastuvõtmiseks on vaja esitada avaldus notarile. Hagejad ei ole toonud V asjaolusid tähtaegade ennistamiseks ega esitanud taotlust tähtaegade ennistamiseks.
  3. Hagejad paluvad tunnistada TsÜS § 87 tulenevalt tühiseks AA C.E seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge, kuivõrd sisaldab viidet õigusnormile ning õiguse kohaldamise üle otsustab kohus. Avalduse asjaoludest nähtuvalt on AA C.E hageja 1 õde ning hageja 2 ning hageja 4 tädi ning hageja 3 hõimlane. Seega ei ole tegemist isikutega, kes oleksid pärandaja AA C.E seadusjärgseteks pärijateks, avaldajad ei ole V toonud, et A. C.E oleks nende kasuks teinud testamentaarseid korraldusi, seega ei ole avalduses V toodud asjaolude kohaselt hagejad isikuteks, kelle õiguseid ja huve puudutaks A. C.E järelt seadusjärgne pärimine.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 16.

§ 3401

lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Samas §-i lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 363

lg 1 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Ei 27.08.2024. a esitatud hagiavaldus ega 28.08.2024 esitatud hagiavaldus ega 12.09.2024 hagiavaldus ei vasta eelnimetatud sätte nõuetele, sest hagi ese ei ole selge, hagi aluseks olevaid asjaolusid ei ole V toodud ega tõenditega seotud. 4 2-24-12942 17.

§ 3401

lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 18. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

Kohus märgib seejuures, et käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jääb korduv taotlus hagi tagamiseks läbi vaatamata. 19. Juhindudes

§ 168lg 1, jätab kohus menetluskulud hagejate kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

20. Kohus tagastab hagejatele 28.08.2024 tasutud 315 eurot ning 12.09.2024 tasutud riigilõivu 70 eurot, kui hagejad esitavad tasutu tagastamiseks avalduse

§ 150lg 1 alusel.

Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.