Obsah (7)

§ 37§ 120§ 121§ 43§ 175§ 28§ 72

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1491 Määruse kuupäev 30. september 2024 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks s

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte.“ Kohtumäärus loetakse X avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel käesoleva teate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded.“ 3-24-1491 EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas
2. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot. Kaebuse kohaselt alustas Viru Ringkonnaprokuratuur X kuriteokaebuse alusel kriminaalmenetlust nr
3. Kriminaalasi saadeti menetlemiseks Viru Vanglasse. Kuriteokaebus oli esitatud seoses inspektor-kontaktisik Mari-Liis Tammeriku ja üksuse juht Keijo Õunapu toimingutega. Kaebaja on eelnevalt pidanud sarnastel asjaoludel esitama kahjunõude (kohtuasjas nr 3-241253). Praeguse kahjunõude esitas kaebaja, kuna vangla võimaldas nimetatud ametnikel teostada tema suhtes distsiplinaarmenetlust ja karistada teda. Vangla objektiivne kohustus oli ennetada, et ametnikud ei saaks rohkem tema suhtes kuritegusid korda saata. Vangla väited on vastuolus seadusega, sest
4. veebruari
5. a kahjunõudes ei saanud ta tugineda
6. märtsi
7. a käskkirjale nr 3-24/1-3/
8. Vangla riivas kaebaja õigusi intensiivselt. Vangla oma õigusvastase tegevusega riivas kaebaja eraelu, alandas tema väärikust ja kahjustas tervist ning vanglas puudus igasugune ravi. Kaebaja osutas kaebuses Viru Vangla
9. mai
10. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsusele nr 6-16/24/55-
12. Viru Vangla edastas vastuseks kohtunõudele asjakohased kohtueelse menetluse materjalid, millest nähtub järgnev. 2.
13. X esitas
14. märtsil 2024 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr-ga 3-24/2-2/656), milles nõudis vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot seoses asjaoluga, et inspektor-kontaktisik Mari-Liis Tammerikul võimaldati tema suhtes alustada distsiplinaarmenetlust ja karistada teda distsiplinaarkaristusega, kuigi selle ametniku toimingute peale on ta pöördunud Viru Ringkonnaprokuratuuri poole. Kinnipeetav leiab, et tema väärikust riivab see, et tema üle lastakse õigust mõistma kuriteos kahtlustatav ametnik. See põhjustas talle kannatusi ja valu ning oli ilmselgelt õigusvastane. 2.
15. Viru Vangla jättis
16. mai
17. a otsusega nr 6-16/24/55-2 X kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla tõlgendas otsuses, et kinnipeetava etteheiteid saab seostada
18. märtsi
19. a käskkirjaga nr 3-24/1-3/111, millega määrati talle distsiplinaarkaristuseks noomitus seoses ebaviisaka suhtlemisega. Vangla leidis, et X etteheited on põhjendamatud. Kriminaalasjas nr 24913000006 ei ole esitatud kahtlustust inspektor-kontaktisik Mari-Liis Tammeriku suhtes. Ametnike teenistusest vabastamise või kõrvaldamisega seonduvat on kinnipeetavale varasemalt selgitatud
20. aprilli
21. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/24/37-
22. Kuna vangla tegevus on olnud õiguspärane, siis ei ole kahju hüvitamise taotluse rahuldamine põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT
23. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab kaebuses Viru Vanglalt hüvitist mittevaralise kahju eest, mille vangla tekitas talle distsiplinaarmenetluse läbiviimisega, mis päädis
24. märtsi
25. a 2 3-24-1491 käskkirjaga nr 3-24/1-3/
26. Seega on tegemist mittevaralise kahju hüvitamise kaebusega (

§ 37lg 2 p 4).

1. Kaebaja on läbinud vanglale
2. märtsil 2024 esitatud kahju hüvitamise taotluste esitamisega vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb

§ 121

lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel. 5.1.
2. Viru Vangla kinnitusel ei ole inspektor-kontaktisik, kelle tegevuse peale on kaebaja esitanud kuriteokaebuse, kriminaalmenetluses kahtlustatav. Kohus mõistab, et konkreetset ametnikku ei ole teenistusest vabastatud ega kõrvaldatud. Kaebaja esitab etteheiteid menetleja isiku suhtes, kuid ei ole praeguses kaebuses väitnud, et Viru Vangla
3. märtsi
4. a käskkiri nr 3-24/1-3/111 on õigusvastane. Kohus nõustub varasemas haldusasjas nr 3-24-1253 kaebajale antud kohtu (ja vangla) seisukohaga, et kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus valida, millised ametnikud ja millisel tööpositsioonil vanglas töötavad. Vangla tööd juhib vangla direktor VangS §-le
5. Kaebajal on õigus juhtida vangla tähelepanu ametniku väidetavale õigusvastasele tegevusele, esitades näiteks selleks vanglale märgukirja (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 1 p-d 1 ja 2). Juhul, kui kaebaja leiab, et ametnikud sooritavad tema suhtes õigusvastase toimingu või piiravad õigusvastaselt tema vabadust, saab ta oma õiguste kaitseks selle konkreetse tegevuse vaidlustada. Praegusel juhul on kaebaja saanud realiseerida õigust pöörduda kuriteokahtluse korral Prokuratuuri poole. Kohtute infosüsteemi andmetel kasutas kaebaja ka kaebeõigust vaidlustada konkreetset Viru Vangla
6. märtsi
7. a käskkirja nr 3-24/1-3/111 haldusasjas nr 3-24-
8. Kohtule ei ole äratuntav, et vangla tegevus menetleja määramisel oleks olnud õigusvastane. 5.1.
9. Kohtu hinnangul ei riivanud vangla vaidlusalune tegevus kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebaja väited tema eraellu sekkumise, väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise osas on paljasõnalised ning riivet ei kinnita ükski kohtule teadaolev asjaolu ega tõend. 5.
10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 2 p 21 alusel.

Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebaja taotles kaebuses käesolevas asjas esitatud kaebuse liitmist asjas nr 3-24-1253 esitatud kaebusega. Kohtute infosüsteemist nähtub, et asjas nr 3-24-1253 on Tartu Halduskohus J. Reinomäe kaebuse tagastanud
2. juuni
3. a määrusega ja lõplik lahend asjas on jõustunud. Käesoleva haldusasja liitmine haldusasjaga nr 3-24-1253 ei ole võimalik ning kaebaja taotlus jääb rahuldamata. 3 3-24-1491
4. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

8. Menetlusosalisel on kohustus teavitada kohut oma aadressi ja sidevahendite andmete muutumisest kohtumenetluse kestel (

§ 28lg 3).

Kohtule teadaolevalt vabastati kaebaja Viru Vanglast

1. augustil 2024 seoses karistuse ärakandmisega, kuid ta ei ole esitanud kohtule oma aadressi ega sidevahendite andmeid, v.a telefoninumber. Haldusasjas nr 3-24-2401 teatas Viru Vangla
2. augustil 2024 vastuseks kohtunõudele, et vanglast vabanemisel ei esitanud X vanglale vabanemisjärgset elukohta ega muid kontaktandmeid. Kohtul puuduvad andmed kaebaja praeguse viibimiskoha kohta. Kohtule on haldusasjade nr 3-23-2472, 3-24-791, 3-24-1282, 3-24-2399 ja 3-24-2401 põhjal teada, et kaebaja ei ole vaatamata kohtu selgitustele andnud kohtule peale telefoninumbri muid kontaktandmeid ning ta ei soovi saada kohtumääruseid kätte enne, kui talle antakse riigi õigusabi. Samuti on kohtule haldusasja nr 3-23-2472 materjalide põhjal teada, et kaebaja ei ela rahvastikuregistris tema elukoha aadressina märgitud Lennuki tn 10–11, Rakvere linn, sest nimetatud sotsiaaleluruumi üürileping lõppes
3. a novembris. Kaebaja ei ole ka rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile saadetud menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud.

§ 72lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada kohtu määruse alusel menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul tsiviilkohtumenetluse seadustiku VI osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 3 kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna kohus ei saa eeltoodust tulenevalt käesolevat määrust kaebajale muul viisil kätte toimetada, toimetab kohus käesoleva määruse kaebajale avalikult kätte, avaldades väljavõtte määrusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 72lg 4, Ts

MS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 4