← Eesti

2-23-17899/28

Obsah (4)§ 101§ 102§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 02.10.2024.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-17899 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;  hageja elab koos isaga.
  2. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista: 6

(11)a. tagasiulatuva elatise perioodi 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest 1115.46 eurot (hageja vähendas eelistungil nõuet, kuna kostja tasus 200 eurot); b. elatise seadusjärgses miinimummääras alates 19.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 32. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (
  1. i)hageja kulud on ülemäärased, põhjendamatud ning tõendamata; (
  2. ii)on hageja ülalpidamiskohustust täitnud; (iii) tagasiulatuv nõue on esindusõiguse puudumise tõttu alusetu ja majanduslikult koormav; (
  3. iv)kostja majanduslik seisukord on halb ja hagi rahuldamisel kannataks kostja enese ülalpidamise võimekus; (
  4. v)hagi rahuldamine seaks kostja teise alaealise lapse ülalpidamise kontekstis ebavõrsesse seisu; (
  5. vi)hageja seaduslik esindaja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust; (vii) hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord ei võimalda kanda hageja kulusid hagis toodud ulatuses. 33. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, mis seonduvad hageja tänase seadusliku esindaja poolt hageja ülalpidamiskohustuse täitmisega. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole hageja seadusliku esindaja vastu esitatud nõue, vaid kostja vastu esitatud nõue. Samuti ei ole käesoleva vaidluse esemeks varasema kohtulahendi täitmisega seotud küsimuste lahendamine. 34. Kostja on viidanud, et hageja seaduslikul esindajal puudus esindusõigus hagi esitamiseks. Kohus möönab, et hagi esitamise ajal ei olnud Cl hageja seadusest tulenevat esindusõigust. Tsiviilasjas nr 2-23-8835 menetleti Tallinna Linnavalitsuse avaldust Ylt hooldusõiguse täielikult ära võtmiseks tema laste X ja S.R. suhtes ning C hooldusõiguse taastamiseks tema tütre X suhtes ja R.R.le ainuhooldusõiguse andmiseks tema poja S.R. suhtes. Riigikohus jättis 22.04.2024 tsiviilasjas nr 2-23-8835 esitatud määruskaebused menetlusse võtmata. Seega tsiviilasjas nr 2-23-8835 tehtud lõpplahend, mille kohaselt taastati C hooldusõigus, on jõustunud 22.04.2024. Kohus on TsMS § 227 kohaselt lubanud Cl menetluses hageja seadusliku esindajana osaleda. 35. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 644 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummääras, ei lasu tal kohustust kulude suurust tõendada. Kõik kostja väited, mis puudutavad kulude tõendamatust, jätab kohus tähelepanuta. Kostja on märkinud, et hageja seadusliku esindaja majanduslik seisukord pole sedavõrd hea, et võimaldaks menetluses esile toodud kulusid kanda. Kohus märgib, et käesoleval juhul omab tähtsust, millised on hageja vajadused ja tema tavaline elulaad. Hageja seaduslik esindaja on põhistanud, mille arvelt hageja kulusid kantakse. Kulusid ei muuda olematuks asjaolu, et nende kandmiseks kasutatakse kolmandate isikute abi. Kostja 7

(11)ülalpidamiskohustuse suurus ei sõltu sellest, kui suures osas katab hageja kulusid tema seaduslik esindaja isiklikult. Kostja on märkinud, et ta on ülalpidamiskohustust täitnud esemeliselt ehk siis toidu, riiete, hügieenitarvetega, saates Xle igakuiselt postipakke. Kohus märgib, et eeltooduga ei saa lugeda ülalpidamiskohustust täidetuks. Ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks, kui lahuselav vanem on elatise rahas maksnud lapsega kooselava vanema pangakontole, misjärel on lapsega kooselaval vanemal võimalik vahetult korraldada lapse vältimatult vajalike kulutuste kandmine. Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oleks kokkulepe, mille kohaselt võiks ülalpidamist anda muul moel kui raha maksmise teel. 36. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Hagis toodud suurus Kohtu hinnang Kohtu kommentaar Eluasemekulud 163 30,77 Kulud toidule 192 192 Kulud transpordile 24 24 Kohus leiab, et maamaksu ja majale tehtavate parendustega seotud kulu ei ole elatise kontekstis asjakohane ja jätab selle tähelepanuta. Muus osas on hageja veenvalt põhistanud kulude suuruse ja olemasolu. Põhjendatud aastane eluasemekulu on seega 1477 eurot (1779 - 302). Hageja on märkinud, et aasta lõikes elab kinnistul keskmiselt 4 inimest. Ühe inimese kulu on seega 369,25 eurot (1477/4), mis jagatuna 12 kuu peale on 30,77 eurot. Kostja on vaidlustanud kulu suuruse ja osaliselt ka põhjendatuse. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust täisväärtuslikule toidule, samuti toidukaupade maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud. Alla 7 euro päevas täisväärtusliku toidu eest ei ole ülemäärane kulu. Transpordikulude suuruse on hageja veenvalt ära põhistanud ning kostja vastuväited nende vajalikkuse osas ei ole asjakohased. 8

(11)Sidekulu 0 15 Kulud tervishoiule 35 25 Kulud hügieenitarvetele 41 41 Kulud koolikohustuste täitmiseks 40 22,91 Kulutused riietele 88 ja jalanõudele 50 Muud vältimatud 61 püsikulutused 50 Kokku: 644 Sidekulu kannab hetkel kostja, kuid kuivõrd kostja poolse ülalpidamiskohustuse saab täidetuks lugeda vaid raha maksmisega last kasvatava vanema pangakontole, võtab kohus kulu elatise suuruse määramisel siiski arvesse. Asjakohatu on kostja viide, et hageja telefoninumber peab muutuma, kui leping hageja seadusliku esindaja nimele üle viiakse - kohtule teadaolevalt on erinevate operaatorite vahel võimalik liikuda olemasoleva telefoninumbriga. Tervishoiukulude suuruse on hageja valdavalt veenvalt ära põhistanud ning kostja vastuväited nende vajalikkuse osas ei ole asjakohased. Kohus siiski leiab, et valuvaigistite ja hooajaliste apteegitoodete kulu ei ole igakuiselt nii suur, mistõttu vähendab kohus kulu suurust mõnevõrra. Hügieenikulude suuruse ja koosseisu on hageja valdavalt veenvalt ära põhistanud ning kostja vastuväited nende vajalikkuse osas ei ole asjakohased. Põhjendatud on järgmised hageja poolt esile toodud kulud: pastakad - 15 tk 10 eurot, valgendajad 6 tk 10 eurot, vihikud/kaustikud 20 tk 15 eurot, markerid, pliiatsid, vesivärvid, guaššid - 15 eurot, kokandustund - 15 eurot, kodundustund - 10 eurot, kehaline kasvatus - 35 eurot, sisejalanõud - 15 eurot, klassiõhtud – 20 eurot, jõulukingid – 10 eurot. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et kooliga seotud meelelahutuslike ürituste kulu oleks aasta lõikes nii suur kui on märgitud. Põhjendatuks loeb kohus 50 eurot. Telefonide ostmise kulu on põhjendatud 70 euro ulatuses aastas (hageja hooletus oma telefonide kasutamisel ei tähenda, et tuleks aastas 3 seadme soetamise kulu põhjendatuks pidada). Kulu kokku on 275 eurot aasta peale, ühes kuus kulub 22,91 eurot. Kostja on vaidlustanud kulu suuruse. Arvestades hageja põhistusi, vanust ja tema vajadust uutele riietele-jalanõudele, samuti vastavate kaupade tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud 50 euro ulatuses. Kohus loeb põhjendatuks taskuraha 40 eurot kuus, kuna see võimaldab hagejal endal õppida rahaga ümberkäimist, sh on selle eest võimalik soetada hageja poolt mainitud kõrvaklappe või telefone. Meelelahutusega seotud kulu on põhjendatud 10 euro ulatuses kuus. Muude kulude suurus on põhistamata. 450,68 Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 450,68 eurot kuus (

§ 99

), millest lapsetoetuse 80 eurot mahaarvamisel on kummagi vanema osa on 185,34 eurot (370,68 / 2). 37. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud 9

(11)hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea. Kostja on küll töötu, kuid ei ole näha, et see staatus oleks igavene. Kostjal on võimalik leida omale töökoht ning teenida sissetulekut – ka varasemalt on kostja seda teinud. Lasteaiaealisele lapsele lapsevanemaks olemine ei ole põhjendus, miks tööturult pidevalt või jäädavalt eemal olla. Kostjaga samalaadses perekondlikus seisundis lapsevanemaid on teisigi ning lapse haigestumise korral on võimalik kasutada selle jaoks riigi poolt ette nähtud kompensatsioonimehhanisme. Kostja on ka ise ligilähedases summas olnud nõus elatist tasuma, seda küll alates tööleasumisest. Kohus märgib, et elatise tasumist ei ole võimalik panna sõltuma kostja tööhõivest – lapse vajadus ülalpidamise järele on pidev ja kohene. Kostja sissetulek on keskmiselt ca 750 eurot kuus (dtl 303 – konto väljavõte; summast arvestatud maha hagejale makstav lapsetoetus). Kostja igakuised kulud on kostja endi väitel 200 eurot ja S.R. kulud kuus on ligikaudu 240 eurot, st kokku 440 eurot. Hageja kulude koosseisu ja suurust vaidlustanud ei ole. Seega jääb kostjal pärast enda ja oma teise alaealise lapse kulude kandmist üle ca 310 eurot (750 - 440), mis on hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks piisav. Kohus märgib, et olukorras, kus kostja on nõus hagejale tasuma 150 eurot kuus, ei ole võimalik väita, et S.R. jääks majanduslikult halvemasse seisukorda – otse vastupidi. S.R. ülalpidamiseks on hageja nõus panustama igakuiselt ca 100 eurot enam, seades hageja ebavõrdsesse olukorda. 38. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus haginõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 185,34 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest) alates 19.12.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 39. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest 1115.46 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et 10

(11)vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 249,78 eurot kuus (alla sel ajal kehtinud miinimummäära, mis oli 260,33 eurot). Seetõttu ei saaks nõue olla üllatav – kostja pidi vähemalt vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Samuti on hageja tõendanud, et ta on kostjalt ligilähedases summas ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud, kuid edutult (dtl 50-55 – e-kirjad). Objektiivselt on siiski tegu võrdlemisi suure summaga, arvestades siinjuures ka kostja majanduslikku seisundit. Seega leiab kohus, et tagasiulatuva elatise suurust tuleb vähendada 30%. Kohus mõistab tagasiulatuva elatise välja vähendatud suuruses, s.o perioodi 11.07.2023 kuni 18.12.2023 eest summas 780,82 eurot (70% x 1115.46).
  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt poolte taotlustele. Elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette jooksva kuu
  2. kuupäevaks C arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
  3. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  6. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.