lg 1 lauses 2 sätestatud määras perioodi 18.03.2024 – 30.09.2024 eest summas 100,65 eurot.
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (256,88 eurot) tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
Krediidiandja edastas kostjale lepingu ülesütlemise teatise 29.02.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx. Kostja ei ole krediidiandjat oma kontaktandmete muutumisest teavitanud. Kostjale saab lepingu ülesütlemise teatise kättetoimetatuks lugeda 08.03.
Hageja on peale lepingu lõppemist edastanud kostjale e-posti-aadressile xxx järgnevad tasulised nõudekirjad: 01.04.2024 (25 eurot), 09.04.2024 (5 eurot) ja 17.04.2024 (5 eurot). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima
sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.
lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud
Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (
Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud 3 kõiki § 404 lõikes 2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).
Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb tühisuse tagajärg, st
4.2. Hageja on kohtule esitanud laenulepingu pdf failina, millel ei ole kostja allkirja. Hageja väitel sõlmiti leping sidevahendite teel. Hageja on esile toonud, et kostja tuvastas enda isikusamasuse, selle tõendina on esitatud kostja digiallkirjaga isikusamasuse tuvastamise dokument (dtl 128), et kostja esitas laenutaotluse, selle tõendina on esitatud krediiditoimiku (dtl 118) ja krediidiküsitluse andmed (dtl 121), neist nähtub taotluse esitamise aeg. Küll aga ei nähtu kummastki tõendist, et kostja oleks kinnitanud, et on tutvunud ja nõustunud hageja väidetud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, Personaalsete Tingimuste ning Üldtingimustega. Neis tõendites on üksnes viidatud veebilehel avaldatud isikuandmete töötlemise tingimustele ja veebilehel avaldatud kasutajatingimustele (millega nõustumise kohta on kinnitus võetud). Samuti ei nähtu neist tõenditest, mis summat kostja laenuks taotles või mis tingimustel, sest krediidiküsitluse fail sisaldab üksnes kostja töökohta, sissetulekut ja igakuiste finantskohustuste summat ning ka krediiditoimikus ei ole märgitud, millist summat mis tingimustel kostja taotles (on välja toodud laenu andmed, mh krediidi kulukuse määr, lepingutasu jm). Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole esile toonud, mis sisuga tahteavalduse kostja tegi ning ei ole tõendanud, et kostja laenulepingu tingimustega nõustus. Hageja on kohtule esitanud selged faktiväited selle kohta, et 29.10.2023 on kostja arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX üle kantud 1510 eurot, hageja on selle kohta esitanud ka maksekorraldust kajastava väljavõtte (dtl 154). Samuti on kostja esile toonud, et lepingudokumendid esitati kostjale püsival andmekandjal (e-postiga). Sellest tulenevalt tuleb
408 lg 2 alusel lugeda, et kuigi kostja tahteavalduse sisu on ebaselge, muutus krediidileping siiski kehtivaks, sest laen väljastati kostjale. 4.
kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 4 c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5); e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (
Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. KAVS § 48 tuleneb, et laenuotsuse tegemise aluseks olnud andmed tuleb dokumenteerida ja säilitada (krediiditoimik). Seega tuleb krediidiandjal andmete säilitamise korraldamisel läbi mõelda, kuidas andmeid koguda ja salvestada selliselt, et need oleksid hiljem kasutatavad tõendina, st omaksid tõendi kvaliteeti, sisaldades tõendamiseseme jaoks kõiki vajalikke andmeid. Kui krediidiandja seda ei tee, võtab krediidiandja ise endale riski, et tema nõude õiguslik alus jääb tõendamata ning nõue rahuldamata. 5.
kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.
lg 7 kohaselt tuleb arvestada kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks ning lepingujärgne intressi määr asendub seadusjärgse intressimääraga. Hageja on välja toonud, et kostja lepingu katteks tagasimakseid teinud ei ole ning et lepingu sõlmimise ajal oli seadusjärgne intressimäär 4%. Samas ei ole hageja esitanud selle alusel intressiarvestust. Leping ei ole korraliselt lõppenud (lepingu tähtaeg ei ole saabunud). Ent hageja on esile toonud, et krediidiandja ütles lepingu üles ning esitanud ka selge faktiväite üles ütlemise teate saatmise kohta. Lihtmenetluses võib poole seletuse lugeda tõendiks. Kohus loeb seega tõendatuks, et algne krediidiandja ütles lepingu kehtivalt üles alates 17.03.2024. Üles ütlemine kehtib, sest kostja ei ole tagasimakseid teinud, mida ümber arvestada
Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude 1510 eurot ulatuses
lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 alusel, sest raha väljamaksmine laenulepingu alusel kostjale on tõendatud, kostja pole raha tagastanud ning nõue on sissenõutavaks muutunud.
lg 7 tulenevalt jääb rahuldamata intressinõue, sest hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, sh intressi arvestanud. 6.2. Algses hagis nõuab hageja viivist põhivõlalt 24% aastas, päevamääraga 0,067%, alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni. 16.09.2024 menetlusdokumendis palub hageja välja mõista viivise põhivõlalt (1510,00 eurolt) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemiseni
lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kohus märgib, et hageja on 16.09.2024 menetlusdokumendis ühest küljest viivisenõuet laiendanud (algselt hagi esitamiseni, hiljem kohtuotsuse tegemiseni), ent teisest küljest kitsendanud (võlasumma, viivisemäär). Hagi nõude kitsendamine ja laiendamine ei ole hagi muutmine, mis vajaks kostja nõusolekut. Samas ei ole ka hageja algsest viivisenõudest loobunud (et kohalduks loobumise tagajärjed). Kohus märgib, et hageja 16.09.2024 menetlusdokumendis esitatu ei ole alternatiivne nõue, sest nõude ese (põhivõla, viivise) on sama. Kohus rahuldab hageja viivisenõude seega osaliselt, mõistes kostjalt viivise välja seadusjärgses määras, alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 18.03.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni, kokku 100,65 eurot. Viivisemäär perioodil 18.03.2024 kuni 30.06.2024 oli 12,5% aastas ja alates 01.07.2024 on 12,25% aastas. 6.3. Kohus ei rahulda hageja nõuet hüvitada võla sissenõudmiskulud, sest hageja ei ole esile toonud lepingulist kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitiste suuruse kohta ega tõendanud tegelikult tekkinud kahju ulatust. Hageja viidatud tarbijakrediidi teabelehes on märgitud, et pärast lepingu lõppemist on võlateatise tasu 5-25 eurot sõltuvalt nõude summast ja vastavalt seadusele (seega mitte konkreetsete summadena).
kommenteeritud väljaandes ning sätte 6 loomise eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et erinevalt §-st 113 1 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.
ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama.
2 lõige 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist (st ei ole nõudenorm), vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga. 7. Menetluskulud Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni
MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot. Menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud koos hagiavaldusega 07.07.2024 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud, samuti ei ole kostja esitanud oma menetluskulude nimekirja. Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 1974,93 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 315 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 315 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas 1510 eurot ja viivisenõude 100,65 eurot, millest algses hagis nõutud 19.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 48,48 eurot. Seega kokku rahuldas kohus hagi 1610,65 euro ulatuses (1510 + 100,65), mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (1974,93 eurot) 81,55%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 81,55% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 18,45% ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja kostjal rahaliselt kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 81,55% hageja põhjendatud menetluskuludest (315 eurot), millele vastab summa 256,88 eurot. 7 Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.