Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2921 Määruse kuupäev 29. oktoober 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla 17. juuli 2024. a korralduse nr 14/24/449

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla otsustas
2. juuli
3. a korraldusega nr 1-4/24/449-1 järgnevat: 1) Lukustada V7 ja V8 osakonna kambrite uksed
4. juulil 2024 alates kella 08.30-st, välja arvatud järgmistel kellaaegadel või kuni olukorra taastumiseni: - V7 läänepoolsed avatud režiimiga kambrid 13.00 – 15.00; - V7 idapoolsed avatud režiimiga kambrid 15.05 – 17.05; - V8 läänepoolsed avatud režiimiga kambrid 08.25 – 10.25; - V8 idapoolsed avatud režiimiga kambrid 10.30 – 12.00 ja 18.55 – 19.
5. 2) Helistamist võimaldatakse kinnipeetavatele peale osakonna avamist vastavalt päevakavale või erandkorras põhjendatud taotluse alusel. 3) II üksuse valvemeeskonnal korraldada käesoleva korralduse suuline tutvustamine V7 ja V8 osakonna kinnipeetavatele
6. juulil
7. 4) Tööle saatmised toimuvad vastavalt tavapärasele praktikale.
8. Viru Vangla tegi
9. juuli
10. a korraldusega nr 1-4/24/450-1 samad otsustused ka
11. juuli
12. a kohta. 3-24-2921
13. X (kaebaja) esitas
14. juulil 2024 Viru Vanglale vaide eelnimetatud korralduste õigusvastasuse tuvastamiseks. Suulised korraldused anti
15. ja
16. juuli
17. a hommikustel loendustel. Kaebaja ei ole nõus vaidlusaluste korralduste p-ga 2, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale helistamist erandkorras põhjendatud taotluse alusel. Helistamise taotlusi ei pea põhjendama.
18. Viru Vangla tagastas
19. juuli
20. a otsusega nr 6-12/24/143-2 kaebaja vaide. Vaidlustatud haldusaktide mõju on lõppenud ning vaidega ei ole võimalik isiku õigusi kaitsta ega taastada. Samuti ei ole vaidemenetluses võimalik esitada tuvastusnõuet.
21. Kaebaja esitas
22. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla
23. juuli
24. a korraldus nr 1-4/24/449-1,
25. juuli
26. a korraldus nr 1-4/24/450-1 ning kaebaja
27. juuli
28. a vaidele vastamata jätmine. Valvur andis suuliselt korraldused
29. ja
30. juuli
31. a hommikustel loendustel. Vaidlusalused korraldused on vastuolus Viru Vangla direktori
32. jaanuari
33. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ (Viru Vangla kodukord) p-dega 13.9.2.1, 13.9.1.2, 13.9.1.4, mis reguleerivad vanglas helistamist. Taotlusi helistamiseks ei pea põhjendama. Kaebaja esitas korralduste peale Viru Vanglale vaide, kuid vangla ei vastanud sellele. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja vanglalt haldusmenetluse toimiku väljanõudmist.
34. Viru Vangla esitas
35. oktoobril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja soovib vaidlustada Viru Vangla

1. juuli
2. a korraldust nr 1-4/24/449-1 ja
3. juuli
4. a korraldust nr 1-4/24/450-1 üksnes helistamist puudutavas osas (korralduste p 2) ning palub seega

§ 37lg 2 p 6 alusel tuvastada eelnimetatud korralduste osaline õigusvastasus.

Samuti palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema

1. juuli
2. a vaidele vastamata jätmine. Viru Vangla jättis kaebaja vaidele vastamata, s.t vaide sisuliselt lahendamata,
3. juuli
4. a otsusega nr 6-12/24/143-
5. Seega mõistab kohus, et kaebaja nõuab

§ 37lg 2 p 6 alusel ka eelnimetatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist.

8.

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul tuleb kaebus eeltoodud alusel Viru Vangla

1. juuli
2. a korraldust nr 1-4/24/449-1 ja
3. juuli
4. a korraldust nr 1-4/24/450-1 puudutavas osas tagastada. 8.
5. Kaebaja heidab vanglale ette, et vaidlusaluste korralduste kohaselt tuli
6. ja
7. juulil 2024 vanglale esitavat helistamise taotlust põhjendada, kuigi Viru Vangla kodukord sellist kohustust ette ei näe. Vaidlusaluste haldusaktidega piirati kaebaja helistamist võrreldes tavapärase helistamise korraga üksnes kahel päeval. Asjaolu, et kaebaja pidi kahel päeval oma võimalikke erandkorras esitatavaid helistamise taotlusi põhjendama, ei saanud põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Haldusasja materjalidest ei selgu, kas ja millised tegelikud 2 3-24-2921 või olulised negatiivsed tagajärjed kaebajale ajutise helistamise korra tõttu saabusid. Pelgalt mõningane heaolu langus ei saanud kaebajale kaasa tuua intensiivseid kannatusi. 8.
8. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 esimese lause kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, kui selleks on turvalised tehnilised tingimused ning sama seadus ei sätesta teisiti. VangS § 28 lg-st 3 tulenevalt võib vanglateenistuse ametnik piirata seda õigust, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Justiitsministri
9. novembri
10. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. VSkE § 51 lg 3 järgi sama määruse § 8 lg-s 4 nimetatud kinnipeetavad (kinnipeetav, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris, raske distsiplinaarrikkumise korral enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambris, vangla meditsiini- või tervishoiuosakonna statsionaaris või seoses kohtuistungi või menetlustoiminguga ajutiselt teises vanglas) ja kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni kasutamise ajal, saavad helistada kirjaliku taotluse alusel. Taotluses märgitavad andmed on sätestatud VSkE § 51 lg-s
11. Viru Vangla täpsem telefonikõnede võimaldamise korraldus on reguleeritud Viru Vangla kodukorra p-s 13.9 ja selle alapunktides. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks eelkirjeldatud regulatsioonide vastu Viru Vangla
12. juuli
13. a korralduses nr 1-4/24/449-1 ja
14. juuli
15. a korralduses nr 1-4/24/450-1 eksinud. 8.
16. Asjaolu, et tavapäraselt ei pea Viru Vangla kinnipeetav helistamise taotlust vastavalt kehtivatele õigusaktidele põhjendama, vaid peab seal fikseerima taotluse esitamise kuupäeva, enda ja isiku või asutuse andmed, kuhu kinnipeetav helistada soovib, soovitud helistamise kuupäeva ja kellaaja ning muu olulise teabe (VSkE § 51 lg 4; Viru Vangla kodukorra p-d 13.9.1.2 ja 13.9.2.3, lisa 17), ei tähenda, et vangla ei või taotluse teatud ulatuses põhjendamist nõuda olukorras, kus vangla osakonnad on osaliselt või täielikult lukustatud. Ka kaebaja viidatud Viru Vangla kodukorra p 13.9.2.1 sätestab, et kui avatud osakond on lukustatud, määratakse lukustamise käskkirjas lukustamise ajal toimuv helistamise kord. Seda, milline helistamise kord osakondade lukustamise ajal täpselt olema peab, reguleeritud ei ole. Oluline on, et kinnipeetavale oleks vastavalt kehtivale õigusele piisavad helistamisvõimalused tagatud. Nõutavat põhjendust võib pidada osakondade lukustamise kontekstis ka muuks oluliseks teabeks kehtestatud regulatsioonide mõttes. Taotluse põhjendamise nõue on õigustatud, et hinnata erandkorras helistamise vajadust ja telefonikõne kiireloomulisust. Taotluse põhjendamisel võib piisata ka selgitusest nt selle kohta, et isik soovib helistada oma kaitsjale, arvestades, et kinnipeetaval tõepoolest puudub kohustus motiveerida, miks ta konkreetsele VangS § 28 lg-s 3 nimetatud isikule helistada soovib (Riigikohtu halduskolleegiumi
17. novembri
18. a otsus asjas nr 3-3-1-46-07, p 11;
19. oktoobri
20. a otsus asjas nr 3-3-1-54-07, p 11). Ühtlasi tuleb arvestada, et V7 ja V8 osakonnad ei olnud
21. ja
22. juulil 2024 täielikult lukustatud, vaid avatud režiimil viibivatel kinnipeetavatel oli võimalik mõlemal päeval ligikaudu kahe tunni jooksul peale osakonna avamist vastavalt päevakavale helistada ning nad ei pidanud selleks mingit taotlust vanglale esitama ega helistamise vajadust põhjendama. Seega ei saa pidada Viru Vangla
23. juuli
24. a korraldust nr 1-4/24/449-1 ja
25. juuli
26. a korraldust nr 1-4/24/450-1 helistamist puudutavas osas õigusvastaseks ning kaebuse selles osas rahuldamine on ebatõenäoline. 3 3-24-2921 8.
27. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 2 p 2 1 alusel X kaebuse osas, milles ta nõuab Viru Vangla 17.

juuli

1. a korralduse nr 1-4/24/449-1 ja
2. juuli
3. a korralduse nr 1-4/24/450-1 osalise õigusvastasuse tuvastamist. 9.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel Viru Vangla

1. juuli
2. a otsust nr 6-12/24/143-2 puudutavas osas tagastamisele. 9.
3. Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel (

§ 45lg 4).

Üldjuhul peab isik pöörduma kohtusse põhivaidluse esemega ning kohus seejärel hindab, kas isik pidi läbima kohtueelse menetluse, kas isik läbis selle nõuetekohaselt, kas kohtueelne menetlus on toimunud õiguspäraselt, sh kas isiku vaie on õiguspäraselt tagastatud jne. Vaidemenetluses tehtud menetlustoimingu õigusvastasus ei mõjuta vaide esemeks oleva haldusakti kohtus vaidlustamise võimalusi. Seetõttu on vaidemenetluses tehtud otsustuste eraldiseisev kohtus vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu
3. juuli
4. a määrus asjas nr 3-22-83, p-d 15-16). Kaebaja etteheited Viru Vangla
5. juuli
6. a otsusele nr 6-12/24/143-2 seonduvad kaebaja
7. juuli
8. a vaide esemega, s.o tema Viru Vangla
9. juuli
10. a korralduse nr 1-4/24/449-1 ja
11. juuli
12. a korralduse nr 1-4/24/450-1 peale esitatud vaide ebaõigesti läbi vaatamata jätmisega, ning tegemist ei ole sellise erandliku juhuga, mil peaks lubama kohtus eraldiseisvalt kohtueelset menetlust lõpetavat otsust vaidlustada. Kaebaja peamiseks eesmärgiks on kohtus Viru Vangla
13. juuli
14. a korralduse nr 1-4/24/449-1 ja
15. juuli
16. a korralduse nr 1-4/24/450-1 osalise õigusvastasuse tuvastamine. Viru Vangla
17. juuli
18. a otsus nr 6-12/24/143-2 kaebaja vaide tagastamise kohta ei ole kohtule eelkirjeldatud nõude esitamist takistanud. Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes Viru Vangla
19. juuli
20. a otsuse nr 612/24/143-2 õiguspärasuse abstraktseks kontrolliks. Kaebuse selles osas rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni paranemist. 9.
21. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus

§ 121lg 2 p 1 alusel X kaebuse osas, milles ta nõuab Viru Vangla 29.

juuli

1. a otsuse nr 6-12/24/143-2 õigusvastasuse tuvastamist.
2. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4