← Eesti

3-24-1850/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2024, Tallinnas Haldusasja number 3-24-1850 Haldusasi Xi kaebus Eesti Töötukassa 0

) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama.

§ 5

lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (

§ 5lg 2).

18.4.

§ 5

lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isiku tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. 19.

§-dest 6 ja 7 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ §-dest 3 ja 5–7 tulenevalt toimub töövõime hindamine selliselt, et esiteks annab isik taotluses omapoolse hinnangu teatud kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes piirangute esinemise või puudumise kohta. Taotlejal on seega võimalik taotluses loetleda üles kõik tema töövõimet välistavad seisundid, märkida üksikasjalikult üles kõik tema tegutsemispiirangud. Seejärel koostatakse töövõime hindamiseks ekspertarvamus, mis lähtub isiku enda hinnangust, isiku kohta tervise infosüsteemis olevatest andmetest ning vajaduse korral täiendavalt, kas ekspertidelt saadud või isiku arsti vastuvõtu käigus saadud andmetest. 19.1. Ekspertarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas 8

(14)3-24-1850 (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimestevaheline lävimine ja suhtes). Need valdkonnad on omavahel jaotatud nn võtmetegevusteks, mille sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse skaalal 0 kuni 4, kus: 0 väljendab seda, et piiranguid ei tuvastatud; 1 seda, et piirang ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 seda, et piirang takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 seda, et piirang segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav ning 4 seda, et piirang on täielik ehk vastavat tegevust pole võimalik sooritada. 19.
  1. Viimaks summeeritakse võtmetegevuste raskusastmed, välja arvatud raskusastmed 0 ja
  2. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta.
  3. Käesoleval juhul hindas töötukassa kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks kaebaja enda poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi kantud terviseandmed. Ekspertarsti ülesandeid täitis tervishoiuteenuse osutaja Sihtasutus Jõhvi Taastusravi Keskus ekspertarst Y (edaspidi TTO ekspertarst (dtl 82-93)), kes analüüsis ka vaidemenetluse raames veel kord kaebaja terviseandmeid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde (dtl 98-110). TTO ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst. Kaebaja taotles visiidipõhist hindamist, mis toimus käesoleva kohtumenetluse raames 18.07.2024, mille käigus hindas füsioterapeut Y kaebaja kehalist võimekust (dtl 633-650), mille järgselt vaatas töötukassa ekspertarst veel kord läbi TTO ekspertarsti arvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed ja jäi eelnevate seisukohtade juurde (dtl 651-656).
  4. Selgitan, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida, kas ekspertarvamus vastab määruse nr 39 §-s 7 toodud nõuetele ning kas ekspert on hinnanud kõiki kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes esinevaid piiranguid, mida isik on oma taotluses kirjeldanud. Kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust. See tähendab, et kui pädeva isiku poolt koostatud ekspertarvamuses on meditsiinialastele erialateadmistele tuginevalt asutud seisukohale, et isikul esinevad kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes teatud intensiivsusega piirangud, siis saab kohus sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, ent 9
(14)3-24-1850 arvesse võtmata jäetud asjaolude arvesse võtmise korral oleks võinud eksperdi lõppjäreldus osutuda teistsuguseks.
  1. Kaebaja on märkinud, et tal esinevad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimetega seonduvalt. Muude valdkondade osas kaebaja tegutsemispiiranguid ei kirjeldanud. Järgnevalt võrdlen kaebaja enda kirjeldatud piiranguid erinevates võtmetegevuste valdkondades ekspertarstide antud hinnangutega. 22.
  2. Liikumise valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“; „ohutu ringiliikumine“; „seismine ja istumine“ ning kirjeldanud ka liikumisega seotud muid probleeme. Kaebaja kirjeldab et, tal võib olla kõrgest vererõhust tingitud tasakaaluhäireid, desorientatsiooni, kiiresti tekib väsimuse tunne. Tema parem jalg võib muutuda tuimaks, vasakus jalas esineb teravaid valuhooge ja siis ei saa mitme päeva jooksul jalale asutada ning ta vajab teise inimese abi, et nt poodi minna. Treppidel liigub aeglaselt, käsipuust kinni hoides. 22.1.
  3. Ekspertarstid on kokkuvõtvalt leidnud, et kaebajal esineb liikumise valdkonnas kerge piirang (arvväärtus 1 ehk piirang, mis oluliselt ei takista igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast). Ekspertarstid on, lisaks kaebaja taotluses märgitule, tuginenud oma hinnangus TIS-is leiduvatele epikriisidele (perearsti Y 26.06.2024 ja 08.12.2023; ortopeedi Y 15.03.2024; arsti Y 17.02.2024 ja endokrinoloogi Y 15.01.2024; 31.05.2023 oftalmoloog dr Y; 16.02.2023 töötervishoiuarst dr Y epikriisid). Epikriiside kohaselt on valude ja krampide põhjuseks keskpöia liigeste artroos ning väljapöörd-suurvarbad. Soovitatud on tallatugede ja vajadusel ka valuvaigistite kasutamist ning koormuse reguleerimist. Lisaks on kaebajal diagnoositud südamekahjustusega kõrgvererõhktõbi ilma südamepuudulikkuseta ja insuliinsõltumatu suhkurtõbi, mis võivad põhjustada väsimust, õhupuudust ning mõnikord ka pearinglustunnet, kuid mis on raviga kompenseeritavad. Kaebaja ravi on olnud ebaregulaarne, sest paljud viimase kahe aasta jooksul kaebajale välja kirjutatud kõrgvererõhktõve ja suhkurtõve ehk diabeedi ravimid ning veresuhkru mõõtmise vahendid on välja ostmata ning retseptid annulleeritud. Ekspertarstid märgivad, et kuigi 18.07.2023 toimunud visiidi ajal märkis kaebaja, et ta töötab turvatöötajana ja sõidab patrullautoga ning jalavalu tõttu on tal autoga sõitmine raskendatud, siis töötervishoiuarsti Y 16.02.2023 epikriisi kohaselt kaebajal töötamiseks vastunäidustusi ei esine ja perearsti Y 23.01.2023 epikriisi kohaselt võib ta juhtida nii
  4. kui
  5. grupi sõidukeid. Ekspertiisitaotluses nimetatud desorientatsioonihoogude kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole ning ka 18.07.2024 toimunud visiidi käigus nimetatud hooge ei täheldatud. Visiidi käigus ilmnenud kerget probleemi tasakaalu säilitamisel on arvestatud võtmetegevuse „liikumine eri tasapindadel“ juures. Kaebaja suudab seista ja 10
(14)3-24-1850 istuda, samuti kehaasendit vahetada, kuid seismist ja istumist häirivad valud jalgades ning kehaasendi vahetamisel võib tekkida pearinglus. 22.1.
  1. Kokkuvõtvalt on ekspertarstid leidnud, et liikumise valdkonna piirangut ei saa hinnata suuremaks kui kergeks (arvväärtus 1), sest 18.07.2024 toimunud visiidi ajal kõndis kaebaja iseseisvalt nii põrandal kui treppidel, kõnniabivahendeid ei kasutanud, kuid tema kõnnitempo oli normaalsest mõnevõrra aeglasem ja esines kerge probleem tasakaalu säilitamisel. Siirdumisi (st seisva ja istuva asendi vahetamisi) teostas kaebaja ilma käte abita ning nende sooritamise tempo oli keskmine, kuid esimesed sammud pärast püsti tõusmist olid lühemad ja ettevaatlikud. Kükitamist teostas kaebaja probleemideta (vt dtl 630-650). Ortopeediliste sisetaldade ehk tallatugede kasutamine töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos abivahenditega, mille hulka kuulvad ka tallatoed. Ekspertiisitaotluses nimetatud teise inimese abi vajaduse kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole ning kõrvalaabi vajadust ei ilmnenud ka visiidi käigus. 22.
  2. Käelise tegevuse valdkonnas on kaebaja märkinud piirangu võtmetegevustes „käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud probleemid“. Kaebaja märgib, et käelabad ja sõrmed muutuvad ootamatult tuimaks, kaebaja peab neid masseerima. Käe lihasejõu arendamiseks kasutab ekspandrit. 22.2.
  3. Vastustaja ekspertarstid viitavad, et käelise tegevuse valdkonna piiranguid kinnitavaid andmeid TIS-is ei ole, kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi haigust, mis võiks põhjustada piiranguid käelise tegevuse valdkonnas. Ekspertiisitaotluses märgitud ekspandri kasutamine töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta, sest kõiki piiranguid ja töövõimet tervikuna hinnatakse koos abivahenditega, kui isik neid kasutab. Seega selles valdkonnas ekspertarstid piiranguid ei tuvastanud, visiidipõhise hindamise käigus käelist tegevust ei hinnatud, kuna visiidipõhisel hindamisel ei panda iseseisvaid diagnoose, vaid kontrollitakse TIS-is sisalduvate andmetega seonduvaid piiranguid. 22.
  4. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna puhul on kaebaja märkinud, et valuhoog jalgades kestab mõnikord mitu päeva ja selle aja jooksul ei saa ta jalale astuda, vajab teiste inimeste abi, et poodi minna, vannitoas pesemiseks jne. Ekspertarstid ei ole selles osas tegevuspiiranguid tuvastanud, sest sellise abivajaduse kohta tervise infosüsteemis andmeid ei ole ning kõrvalabi vajadust ei ilmnenud ka visiidi käigus. Jalavalude ägenemise korral võib kaebaja teise inimese abi vajada, kuid selleks ajaks on tal võimalik saada ajutist töölt vabastust töövõimetuslehe alusel, mida kaebaja on ka kasutanud. Tervise infosüsteemi andmetel on kaebaja viimase kahe aasta jooksul vajanud muude liigeste artroosist tingitud jalavalude tõttu ajutist töölt vabastust kuuel korral, kuid kõikidel kordadel on töövõime taastunud 1-2 nädalaga. Vastustaja 11
(14)3-24-1850 märgib, et töövõime hindamisel töötukassa poolt võetakse arvesse püsiva kuluga tegutsemispiiranguid, mis vaatamata adekvaatsele ravile püsivad kauem kui 6 kuud ja takistavad töötamist. Selliseid olukordi ei ole kaebaja puhul esinenud. 22.
  1. Ravimite kõrvaltoimetena on kaebaja nimetanud, et kui ta võtab veresuhkru langetamiseks tabletti, tekib iiveldustunne. Vastustaja viitab, et tervise infosüsteem aga selliseid vaevusi ei kinnita ja märgib, et sellise olukorra tekkimisel tuleks kaebajal pöörduda esmalt perearsti või endokrinoloogi poole.
  2. Kokkuvõtvalt on kaebaja poolt esitatud taotluses märgitud piiranguid TIS andmete põhjal analüüsinud TTO ekspertarst ja töötukassa ekspertarst ning leidnud, et kaebaja puhul on taotluses märgitud piirangud kinnitust leidnud vaid liikumise valdkonnas ning ka selles osas tuleb piiranguid hinnata arvväärtusega 1 ehk kergeks (piirang esineb kuid ei takista eriti igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast). Muudes valdkondades TIS andmed kaebaja kirjeldatud piiranguid ei kinnita. Ka kaebuse esitamise järgselt toimunud visiidipõhise hindamise tulemusel ei ole ekspertarstid pidanud vajalikuks senist seisukohta muuta.
  3. Minu hinnangul on vastustaja ja ekspertarstid lõppkokkuvõttes arvestanud kõigi kaebajal diagnoositud ja kaebuses viidatud seisunditega ning lähtunud ka kaebaja enda poolt töövõime hindamise taotluses antud hinnangutest ja tervise infosüsteemi andmetest. Seetõttu ei ole alust asuda seisukohale, et töövõime hindamisel on olulised asjaolud arvesse võtmata jäetud või hindamine sooritatud pealiskaudselt uurimisprintsiipi rakendamata. Kaebaja ei ole kaebuses osundanud, et mingid konkreetsed TIS kanded on ekspertarstide poolt analüüsimata jäetud, pigem on kaebaja seisukohal, et ekspertarstid on TIS andmete alusel asunud ebaõigele seisukohale. Märgin täiendavalt, et töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiiranguid ning kõiki neid piiranguid on kaebaja töövõime hindamisel arvesse võetud. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed.
  4. Kordan juba eelpooltoodut, et kohus ei saa sisuliselt kontrollida ekspertarvamuses esitatud meditsiiniliste hinnangute õigsust vaid saab sellise hinnangu ebapädevaks tunnistada vaid juhul, kui toimikus olevatest andmetest nähtub, et eksperdiarvamuse koostaja ei ole arvesse võtnud kõiki olulisi kättesaadavaid andmeid. Käesoleval juhul sellist olukorda tekkinud ei ole, sest asja materjalidest nähtuvalt on ekspertarstid kõiki TIS-is sisalduvaid andmeid analüüsinud ning vastustaja on kohtumenetluse raames korraldanud ka kaebaja visiidipõhise hindamise.
  5. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid 12
(14)3-24-1850 jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Käesoleval juhul nähtub ekspertarstide hinnangust, et TIS andmete kohaselt on kaebaja ravi olnud ebaregulaarne, sest mitmel juhul on välja kirjutatud ravimid ja abivahendid jäänud välja ostmata. TTO ekspertarst on märkinud, et kaebaja töövõimet toetaks regulaarne ravi.
  1. Töövõime hindamisel saab ekspertarst lisada soovitused kaebajale sobivate ja mittesobivate töötingimuste, abivahendite kasutamise ja töövõime toetamise kohta ning seda on TTO ekspertarst ka teinud, märkides, et kaebajale ei sobi raske füüsiline koormus, seisev töö. Töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei pruugi olla füüsiliselt raske töö. Seega juhul, kui kaebajale ei sobi senine töö, on kaebajal võimalik otsida töö, mis ei eelda rasket füüsilist koormust. Nõustuda ei saa kaebaja viidetega sellele, et kaebaja vanust arvestades on teistsuguse töökoha leidmine raskendatud. Kaebaja ei ole sellises vanuses, et saaks väita, et tal puuduvad vanusest tulenevalt võimalused seniste oskuste täiendamiseks või ümberõppeks.
  2. Kaebaja viitab, et tal on varasemalt tuvastatud osaline töövõime. Asja materjalidest nähtub, et 15.08.2022 on töötukassa tuvastanud kaebajal osalise töövõime kestusega üks aasta ning see tähendabki, et järgneval perioodil viib töötukassa läbi uue hindamise ja võib asuda ka eelnevast erinevale seisukohale. Eelneva hinnangu olemasolu põhjal ei saa eeldada, et järgnevatel hindamistel jääb hinnang muutumatuks. Vastustaja on ka selgitanud, et kaebaja terviseandmete analüüsi tulemusel on selgunud, et 2022 aastal on kaebaja piiranguid liikumise valdkonnas üle hinnatud (on hinnatud mõõdukateks, kuid oleks tulnud hinnata kergeteks). Kaebaja töötab ja töötas ka osalise töövõime otsuse kehtivuse ajal koormusega 1,0, st täiskoormusega. Vaideotsuses on vastustaja kaebajale ka eelneva hindamisperioodiga seonduvat selgitanud.
  3. Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Märgin täiendavalt, et kui kaebaja terviseseisund on võrreldes viimase töövõime hindamise taotluse esitamise ajaga halvenenud ja kaebaja on käinud täiendavalt perearsti või eriarsti vastuvõttudel, on kaebajal võimalik esitada töötukassale uus taotlus töövõime hindamiseks, viidates asjakohastele andmetele TIS-is.
  4. Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Kuna kaebus töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka vaideotsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
  5. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. 13
(14)3-24-1850 Vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Isikute nimede asendamine lahendis 32. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. Maret Hallikma (allkirjastatud digitaalselt) 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.