Obsah (8)

§ 172§ 177§ 657§ 659§ 662§ 173§ 174§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Gea Lepik ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-9902 Kohtuasi I.H kaebus kohtutäit

§ 172lg 1 teisest lausest ning lg-st 10 avaldaja kanda.

Puudutatud isikute I-IV põhjendatud menetluskulude suuruseks määras maakohus 864 eurot (4,5 tundi × 160 eurot + käibemaks) ja mõistis võlgnikult välja puudutatud isikutele I-IV kui osavõlausaldajatele (VÕS § 71) menetluskulude hüvitise võrdsetes osades, s.o igaühele 216 eurot.

§ 177

lg 4 ja puudutatud isikute I-IV taotluse alusel määras kohus, et võlgnikult tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldaja kaebus rahuldada. 5.
2. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10.10.2023 määrusega tsiviilasjas 2-23-2687 Harju Maakohtu 22.03.2023 hagi tagamise määruse F. F suhtes osas, millega oli F. Fl keelatud hagejate isikuandmete töötlemine mistahes vormis. Uue määrusega keelati F. Fl hagi tagamise korras puudutatud isikute I-IV isikuandmete töötlemine sellises vormis, mis viitab nende seotusele lapsporno, ettevõttele kahju põhjustamise, investorite petmise, dokumentide võltsimise või muul viisil süütegude toimepanemisega. Seega on kohtutäituri 19.05.2023 sunniraha määramise otsus muutunud ebaseaduslikuks, sest on hetkel kehtiva esialgse õiguskaitse määrusega vastuolus. 5.
3. Avaldaja ei ole oma intervjuus ega pressiteates puudutatud isikuid halvustavas kontekstis maininud. Ta ei ole saatnud ühtki pressiteadet ega nimetanud puudutatud isikute nimesid. Avaldajale määrati sunniraha selle eest, et ta tegi ajakirjanikuna kanalil fonte.news intervjuu F. Fga, kellel ei ole keelatud oma isiklikust kohtuasjast rääkida ja puudutatud isikute nimesid nimetada. 5.
4. Tõendatud ei ole ka määruse rikkumine. Määruse sõnastusest tulenevalt ei tohtinud avaldaja avaldada nime, kujutist ja isikuandmeid kogumis, kuid ei keelatud nime nimetamist ilma kujutise ja isikuandmeteta. See oleks ka ebamõistlik, kuivõrd sissenõudjad on avaliku elu tegelased, kelle isikuandmed on näiteks äriregistri vahendusel kõikidele nähtavad ja avalikkusele avaldatud. Ei saa avaldada andmeid, mis juba on avalikud. Avaldajal on keelatud väärtushinnangute, kuid mitte tõeste faktide avaldamine. 4 Hagi tagamise määruse p 9 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 45, mille kohaselt igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kohtutäitur ei ole hinnanud ega kirjeldanud, mis on avaldajale etteheidetav tegevus ning kuidas ja mil viisil on avaldaja kohtumäärust rikkunud. TMS § 183 ei kohusta kohtutäiturit sunniraha rakendama, kohtutäitur võib seda teha, kuid peab asjaolusid siiski hindama. 5.
5. Maakohus ei hinnanud, kas kohtutäitur on kõiki asjaolusid piisavalt kaalunud ja hinnanud ning kas sunniraha kohaldamise eeldused on piisaval määral täidetud. Kohtutäitur on sunniraha määramisel kohustatud hindama väidetava rikkumise ulatust ja sunniraha suuruse proportsionaalsust. Menetluse edasine käik
6. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata jätta.
7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8. Ringkonnakohus palus 10.04.2024 kohtutäituril täpsustada, kas ta edastas enne 19.05.2023 sunniraha määramise otsuse tegemist võlgnikule uue rikkumise osas sunniraha määramise hoiatuse koos vabatahtliku täitmise tähtajaga. Kohtutäitur vastas 23.04.2024, et kuna tegemist on kohustusega hoiduda isikuandmete töötlemisest ning isikute kohta andmete ja väärtushinnangute avaldamisest, ei olnud TMS § 26¹ lg 2 p-st 4 tulenevalt vajalik sunniraha määramise hoiatust koos vabatahtliku täitmise tähtajaga korduvalt edastada.
9. Avaldaja esitas 25.04.2024 taotluse peatada käesoleva asja menetlus kuni Harju Maakohus on lahendanud avaldaja taotluse tsiviilasjas nr 2-23-2687 hagi tagamise määruse muutmiseks.
10. Avaldaja esitas 21.05.2024 tõendina Harju Maakohtu 21.05.2024 määruse tsiviilasjas nr 223-
11. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu

§ 657

lg 1 p 2 ja

§ 659alusel ning määruskaebus rahuldada.

10.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

1. Avaldaja 25.04.2024 taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata. 11.
2. Avaldaja esitatud andmete kohaselt on maakohus juba 21.05.2024 ära lahendanud avaldaja taotluse 22.02.2023 hagi tagamise määruse muutmiseks (dtl 241-245), mistõttu on avaldaja taotluses nimetatud põhjus menetluse peatamiseks käesolevaks hetkeks ära langenud. 5 11.
3. Lisaks hindab kohus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel, kas kohtutäitur käitus toimingut tehes õiguspäraselt. Harju Maakohtu 22.02.2023 hagi tagamise määrus (sh resolutsiooni p 9) oli sunniraha määramise otsuse tegemise ajal kehtiv ja täitmisele esitatud, mistõttu pidi kohtutäitur sellest lähtuma. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et ringkonnakohus muutis nimetatud määrust 10.10.2023 F. F osas, kuivõrd võlgnik ise täitedokumendiks oleva määruse peale määruskaebust ei esitanud ning tema osas jäi hagi tagamise abinõu kehtima. Samuti ei oma tähtsust, et maakohus muutis pärast sunniraha määramist (s.o alles 21.05.2024) avaldaja taotluse alusel hagi tagamise määruse p 9 sõnastust, sest kohtutäitur pidi lähtuma toimingu tegemisel kehtivast määrusest. Kohtutäitur ei saanud sunniraha määramisel hinnata jõustunud kohtulahendi õiguspärasust.
4. Kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta rikub kohustust toimingust hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras (TMS § 183). 12.
5. Kohtutäitur tegi maakohtu tuvastatu kohaselt 02.03.2024 avaldajale sunniraha määramise hoiatuse (dtl 206-208), milles teatas, et täitedokumendi täitmata jätmisel rakendab ta avaldaja suhtes sunniraha 192 eurot. Siinse menetluse esemeks oleva avalduse sunniraha määramiseks võlgnikule esitasid sissenõudjad 15.05.2023 ehk peale esmakordse hoiatuse tegemist. 12.
6. Kohtutäituri viidatud TMS § 261 lg 2 p 4 reguleerib olukorda, kus võlgnikul lasub kohustus hoiduda teost ja sellisel juhul ei ole vaja hoiatuses märkida (teost hoidumise) kuupäeva. Nimetatud normi ei saa tõlgendada viisil, et kohtutäitur ei pea võlgnikku sunniraha määramise eest iga uue rikkumise eest hoiatama ega andma talle vabatahtliku täitmise tähtaega. Hoiatuse eesmärk on isikule teada anda, mida rikkumiseks peetakse, ja anda talle võimalus rikkumine lõpetada. 12.
7. Seega kui kohtutäitur leidis, et võlgnik on puudutatud isikute isikuandmeid uuesti töödelnud, oli täituril TMS § 183 ja § 261 lg 7 alusel kohustus võlgnikku hoiatada ja anda talle võimalus rikkumine lõpetada.
8. Ringkonnakohus mõistab võlgniku kaebust viisil, et palutakse tühistada nii 19.05.2023 sunniraha määramise otsus kui ka kohtutäituri sellekohase kaebuse 28.06.2023 lahendamise otsus. Kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu on Riigikohtu praktikas peetud võimalikuks menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebuse alusel tühistada ka kohtutäituri algne otsus, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud (vt RKTKm 01.06.2016, nr 3-2-1-36, p 23).
9. Otsuste tühistamise tõttu ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia seisukohast vajalikuks vastata ülejäänud määruskaebuse väidetele.
10. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega muudab ringkonnakohus ka maakohtu menetluskulude jaotust (

§ 173

lg 3).

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 10 järgi jääb riigilõiv kohtutäituri otsuse vaidlustamisel selle isiku kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Siinsel juhul on õiglane jätta avaldaja menetluskulud mõlemas kohtuastmes kohtutäituri kanda, puudutatud isikute I-IV menetluskulud aga nende endi kanda. 6 16. Avaldaja ei ole esitanud maa- ega ringkonnakohtus menetluskulude nimekirja. Toimiku materjalide põhjal on võimalik kindlaks teha, et avaldaja on tasunud maa- ja ringkonnakohtus kummaski riigilõivu 15 eurot. Seega tuleb nimetatud summa kui vajalik ja põhjendatud menetluskulud mõista välja kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja (

§ 174lg 1).

17.

§ 178

lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7