2-24-5714/11

2-24-5714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg

1. september
2. a Tartu ja koht Tsiviilasja number 2-24-5714 Tsiviilasi A.J.-i hagi N.Z. vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A.J. (isikukood XXX) Kostja N.Z. (isikukood XXX) Kohtuistungi 17.09.2024 toimumise aeg RESOLUTSIOON Lahutada N.Z. (isikukood XXX) ja A.J.-i on registreeritud 10.12.2004 Venemaal. (isikukood XXX) abielu, mis Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud 1 põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
3. A.J. esitas N.Z. vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu. Hageja oli nõus, et tasutud riigilõiv jääb tema kanda. Muid menetluskulusid hagejal ei ole. Hagiavalduse ja hageja selgituste kohaselt elavad pooled alates käesoleva aasta aprillikuust lahus. Poolte ühine alaealine laps elab koos emaga ja kostja maksab lapsele elatist. Hageja märkis lahutuse põhjuseks, et ei soovi enam naisele valetada, et temast hoolib. Hageja oli kindel, et ei soovi kostjaga leppida. KOSTJA VÄITED
4. Kostja vaidles abielulahutusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt elasid nad veel aprillis 10 päeva koos. Hageja on ka varem kostja juurest ära läinud ja nad elasid 5 aastat lahus, aga siis tuli hageja tagasi. Kostja oli veendunud, et hageja tuleb ka seekord tagasi. KOHTU SEISUKOHAD
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:  poolte abielu sõlmiti 10.12.2004;  hageja ja kostja ei ela ühises elukohas;  poolte alaealine laps elab koos emaga. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte seletustest nähtuvalt elavad pooled vähemalt alates
6. aprillist 2024 lahus. Kostja ütluste kohaselt on nad varem elanud 5 aastat lahus ja hageja on kindel, et seekord ta kostja juurde tagasi ei lähe. Seega nähtub mõlema poole ütlustest, et abielusuhted on lõppenud ning PkS § 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Kohtul ei ole võimalik kohustada inimest olema vastu tahtmist abielus. Hageja nõue abielu lahutamiseks tuleb rahuldada. Kohus selgitab pooltele, et neil tuleb kokku leppida ühisvara jagamises. Hageja ütluste kohaselt on nende ühisvaraks eluasemelaenuga ostetud korter, kus elab kostja. Kostja tasub ka eluasemelaenu. Kuna ühisvara hulgas on korter, tuleb ühisvara jagamise leping sõlmida notari juures. Lisaks peaksid pooled kokku leppima, kui tihti ja kus saab hageja suhelda lapsega. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau 2 Kohtunik 3