) § 224 lg 2 ja
lg 1 järgi, karistada Norman Kägo
7.
kohaselt on Norman Kägo kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohus viitab, et kui Norman Kägo kolmekuulise perioodi jooksul juhib mootorsõidukit, siis paneb ta oma teoga toime
1 4-24-2881 8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 01.11.2024.a. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskond koostas 12.07.2024 väärteoprotokolli AB 1632565 Norman Kägole selle eest, et tema 12.07.2024 kella 19.58 ajal Veesaare tee 2, Peetris, juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 0, 67 mg/l kohta. Samuti, juhtides mootorsõidukit, tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt eessõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politsei eravärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Nimetatud käitumisega rikkus Norman Kägo
lg 3 ja § 38 lg 1 nõudeid, pannes toime sellega väärteod, mis on kvalifitseeritavad
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp karistas 16.08.2024. a koostatud otsusega Norman Kägo
500 euroga ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Samuti,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 euroga ja
04.09.2024 Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustab Norman Kägo otsuse mõistetud lisakaristuste osas, taotledes määrata rahatrahvi, või määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 13 kuud (taotluse lõpus), kuni kaks kuud (algusosas). Kaebusest nähtuvalt segab nii raske karistus perekonnal elu elamist ja laste eest hoolitsemist, raskendab leida tööd ja pere majanduslik seis kannataks märgatavalt. Norman Kägo peab käima lastel lasteaias järgi, viima neid huviringidesse ja käima ise kriminaalhooldaja juures. Juhtimisõiguseta oleks see raskelt teostatav. Rahatrahvi saaks kaebaja tasuda lähedaste kaudu. Kaebajat ei ole varem analoogsete süütegude eest karistatud, puuduvad rikkumised. Kaebaja tunnistab alkoholi tarvitamist ja auto juhtimist, kuid arvas, et on kaine. Kahetseb juhtunut puhtsüdamlikult. Teo pani toime kaudse tahtlusega hooletusest. Kaebajal on võimalik asuda septembri lõpust tööle, mis eeldab juhilubade olemasolu. Ta on seni olnud töötu alates veebruari lõpust. Norman Kägo taotles kirjalikku menetlust. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 20.09.2024. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast alused otsuse tühistamiseks puuduvad. Vaidlust ei ole tegude toimepanemise üle. Norman Kägo poolt taotletava rahalise karistuse suurendamine kohtu poolt oleks reformatio in peius keelu põhimõtte rikkumine. Juhtimisõiguse vähendamisega seoses tuleb tähelepanna, et sanktsiooni miinimumiks on mõlemal juhul 3 kuud. Otsuse tegemisel ei olnud Norman Kägo esitanud tõendeid perekonnaseisu, ülalpeetavate ja enda kohustuste kohta, sh liikumisega seoses. Arvestades Norman Kägo elukohta on tal võimalik liikuda ühistranspordiga või jalgsi. Samuti ei ole Norman Kägo avaldanud laste lasteaia ega huviringide asukohti, mistõttu nendega seonduvat ei ole võimalik hinnata. Kaebusele lisatud kriminaalhooldaja arvamusega seoses tuleb arvestada, et arvamuse andmise algandmed ei ole teada. Samuti nähtub arvamusest endast, et ajal, kui Norman Kägo on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja elektroonilise järelevalve graafikut ajal, kui pidi olema koos lastega. Tähele tuleb panna, et Norman Kägol tuvastati alkoholijoove 0, 67 mg/l kohta ning isik põgenes politsei eest elamupiirkonnas. Väljakutsest nähtub seegi, et Norman Kägo sõidustiil 2 4-24-2881 oli murettekitav ja kiirust ületav. Vastuvõetud otsus on seaduslik ja põhjendatud, kohtuvälise menetleja esindaja taotleb jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohus edastas kohtuvälise menetleja seisukoha koos täiendatud materjalidega Norman Kägole ning 24.09.2024 vastas Norman Kägo, et jääb esitatud taotluse juurde, vajab juhilube, et käia tööl ning jääb kirjaliku menetluse taotluse juurde. KOHTU SEISUKOHT Joobes juhtimine
lg 2 järgi on kvalifitseeritav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Norman Kägo on tunnistanud joobes juhtimist nii väärteoprotokollis (lk 1), menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis
Politsei peatumismärguande eiramine
lg 1 järgi on karistatav sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtlik eiramine. Politsei peatumismärguande eiramise osas nähtub väärteoprotokollist sõna „nõustun“ (lk 1), kuid menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Norman Kägo väitnud, et ei saanud aru, et politsei peatumise märguande andis, ta lahkus autost ja ta peeti hiljem kinni (lk 12). Kaebuses Norman Kägo seda süüdistust ei puuduta. 3 4-24-2881 Tunnistaja, politseiametnik A A ütluste kohaselt sai patrull väljakutse sisuga, et Peetris ilmselt narkojoobes juht kihutab. Selveri parklas Volvo riikliku registreerimismärgiga xxx taha jõudes, hakkas viimane liikuma, misjärel lülitas tunnistaja sisse sinise- punase märgitule ja helisignaali. Volvo keeras paremale ja jäi parkimiskohale seisma, kuid samal ajal, kui tema autost väljus, hakkas Volvo uuesti liikuma Mõigu tee suunas. Tema naasis autosse, lülitas helisignaali ning sinise- punase vilkurid sisse ja sõitis sõidukile järgi. Volvo kiirendas nii intensiivselt, et nad kaotasid auto silmist, sõiduki leidsid nad hetke pärast tupiktänavast tühjana. Juht oli autost lahkunud. Juhi otsimisse kaasati teenistuskoer ja kell 20.03 kinni peeti isik, kes tuvastati kui Norman Kägo (lk 6-7). Videosalvestised kinnitavad tunnistaja ütlusi. Politseiauto pardakaamera salvestiselt nr 20240712_185716_F.MOV nähtub salvestise kell 18.57.58 politseisõiduki Selveri ette jõudmine ning Volvo riikliku registreerimismärgiga xxx seismine risti Selveri ees olevate parkimiskohtadega, on aru saada, et sõidukisse siseneb keegi külje uksest. Volvo alustab koheselt sõitu ja sõidab politseisõiduki ees parklas, kuni näitab paremat suunatuld ja peatub parkimiskohal kell 18.58.14. Politseisõiduk jääb risti Volvo taha seisma. Videosalvestiselt 20240712_185816_F.MOV: 18.58.21 on näha, et Volvo asub uuesti liikuma märgatava kiirusega ning politseisõiduk järgneb talle. Sealjuures on Volvo kiirendanud taoliselt, et politseisõiduki kaamera vaateväljas teda ei näe kuni 18.58.44 keerab Volvo vasakule. Volvo siseneb 30 märgi mõjualasse kiirusega, mis visuaalselt tajutavana on selgelt antud kiirust ületav ning politseisõiduk järgneb temale. Kohtul puuduvad kahtlused, et politseisõiduki vilkurid põlesid, kuivõrd nt vasakpöördel andis teine auto politseisõidukile teed. Videosalvestisel nr 20240712_185916_F.MOV ei ole Volvo politseisõiduki kaameravaateväljas, sõiduki kiirus on ilmselgelt tajutavana rohkem kui 30 km/h, eramajade vahelisel kitsal teel. 18.59.46 on Volvo pargitud kividega takistatud tupiktee äärde, politseisõiduk peatub. Kontrollimisel selgub, et auto on tühi. Videosalvestis nr 20240712_190016_F.MOV tõenduslikku väärtust ei oma. Videosalvestiselt 1_E1207002_E1207001_BCU_U07614_2024-07-12_170458000_-1560422414.MP4) nähtub politseinike ja teenistuskoera poolt Norman Kägo jalgsi otsimine ja kinnipidamine. Taoliselt on kahtlusteta tõendatud, et politsei andis nõuetekohase sinise ja punase vilkuri ning helisignaaliga peatumise märguande sõiduki Volvo riikliku registreerimisnumbriga xxx juhile, viimane otse politseiauto ees asudes peatus parklas ja mõni hetk hiljem alustas olulise kiirusega ärasõitu, sõites mitme kvartali jagu eemale, ületades sealjuures tajutavalt lubatud sõidukiirust ning hüljates auto tupikteel. Asjaolu, et mootorsõidukit juhtis, ehk peatumismärguandele oli kohustatud alluma Norman Kägo, tuleneb tunnistaja ütlustest, isikusamasuse tuvastamise protokollist kogumis videosalvestistega, milles on kinnipeetud äratuntavalt Norman Kägo. Norman Kägo väide, et ta ei märganud peatumise märguannet ei ole eluliselt usutav ega kooskõlas teiste uuritud tõenditega. Nii nähtub salvestiselt koostoimes tunnistaja ütlustega, et Norman Kägo esialgu parkis sõiduki Selveri ette parklasse, politsei peatumise märguande peale ning politsei väljumisel sõidukist, alustas intensiivselt kiirendades ärasõitu. Ühtegi objektiivset põhjust taoliselt käituda Norman Kägol ei olnud. Tema kiirust ületav sõit jätkus eramajade vahelistel kitsastel teedel kuni tupiktänavani. Isegi seejärel, hüljates auto, püüdis ta pääseda kinnipidamisest, kuid tänu politsei tegevusele (sh teenistuskoerale), peeti ta kinni. Taoline järsk ärasõit, kiirus ja marsruut, viitavad objektiivselt sellele, et Norman Kägo tegi kõik selleks, et politsei eest põgeneda ehk vältida enda kinnipidamist. Samuti, taoliselt käitudes, eiras ta kavatsetult politsei antud peatumise märguannet. Arvestades, et Norman Kägo viibis tol hetkel kriminaalhoolduse all ehk oli katseajal, et esialgu tuvastati tal kriminaalne joove, s.o 0, 79 mg/l kohta on kohtul veendumus, et Norman Kägo, olles enda tugevast joobest teadlik, püüdis vältida kriminaalkaristust joobes juhtimise eest. Seega leiab kohus, et Norman Kägo pani politsei märguande eiramise toime kavatsetult. Eeltoodu alusel on Norman Kägo enda tegevusega täitnud
Karistus
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja 4 4-24-2881 võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja on isikut karistanud
lg 2 alusel 125 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 500 eurot ja
lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.
näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Lõige 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on isikut karistanud
lg 1 alusel 100 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 400 eurot ja
Kohtuvälise menetleja esindaja on karistused mõistnud KarS § 63 lg 3 alusel, leides, et tegemist on eraldi tegudega. Kohus taolise käsitlusega ei nõustu. Sisuliselt on Norman Kägo pannud toime ühe teo, s.o mootorsõiduki juhtimise, realiseerides sealjuures kaks erinevat süüteokoosseisu- olles juhtimise ajal joobeseisundis ja eirates politsei peatumise märguannet. Mõlemad temale etteheidetavad teod on sisuliselt samad ja väljendusid ühes teos- mootorsõiduki juhtimises. Mõlemad teod algasid ja lõppesid samal ajal. Mootorsõiduki juhtimise ja peatumise märguande eiramise (ehk edasise liikumise) lõpetas tupikteele sattumine. Oluline on siinkohal ka see, et Norman Kägo, eirates politsei peatumise märguannet, ehk sõites politsei eest ära, pani vältavalt toime mootorsõiduki joobes juhtimise. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et enam ei hinnata isikule etteheidetavate süütegude koosseisude objektiivseid tunnuseid, et kinnitada nende omavahelist kattumist, vaid hinnatakse objektiivses reaalsuses aset leidnud käitumisakte (vt Gradnier vs. Austria). Eeltoodu alusel leiab kohus, et Norman Kägo on ühe käitumisaktiga toime pannud kaks erinevat süüteokoosseisu, mistõttu tuleb temale mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel, mitte KarS § 63 lg 3 alusel. Tulenevalt VTMS § 132 p 2 parandab kohus selle enda otsusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seega, et Norman Kägo on toime pannud ühe teoga kaks erinevat väärteokoosseisu.
lg 2 mõistes on Norman Kägo teosüü suur, kuivõrd tuvastatud alkoholikogus tema väljahingatavas õhus mootorsõiduki juhtimise ajal oli ülemise määra lähedane. Samuti on Norman Kägo teosüü
Kohus arvestab, et esialgu Norman Kägo, justkui peatus, kuid politseiniku väljumisel autost hoopis sõitis kiirendades minema, tehes seda poeparklas, kus olid ka salvestiselt nähtavalt teised autod ja inimesed. Kohtuväline menetleja on oma otsuses arvestanud karistust kergendava asjaoluna Norman Kägo kahetsusega. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu. Norman Kägo teoaegne ega -järgne käitumine ei tekita kohtus veendumust puhtsüdamlikus kahetsuses toimepandu suhtes. Norman Kägo asus teadlikult joobeseisundis mootorsõidukit juhtima, teadlikult sõitis ära politsei eest, veel enam hülgas auto ja püüdis edasi jalgsi põgeneda, et vältida tabamist. Samuti on Norman Kägo olnud ebajärjepidev enda poolt tarbitud alkoholi margis ja koguses. Kuigi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on Norman Kägo vabandanud, ei ole Norman Kägo politsei märguande eiramist tunnistanud. Vabandanud ja kahetsust avaldanud on ta alles peale kinnipidamist antud ütlustes, kuigi tal oli korduvalt võimalus enda käitumist korrigeerida- peatuda teel Selverist kuni tupiktänavani. Selle asemel ta hülgas auto ja jätkas jalgsi põgenemist. Taoline käitumine ei väljenda puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu suhtes, olenemata sellest, et Norman Kägol analoogsed liiklusalased rikkumised puuduvad. Sellest tulenevalt leiab kohus, et karistust kergendavad asjaolud puuduvad. 5 4-24-2881 Karistust raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 p 9 sätestatud süüteo toimepanek teise süüteo varjamiseks. Nimelt eiras Norman Kägo politsei peatumise märguannet, soovides varjata enda poolset mootorsõiduki joobes juhtimist. Kohus arvestab karistuse mõistmisel teosüü suuruse määramisel ka sellega, et Norman Kägo ületas tajutavalt piirkiirust, seda linnasiseses liikluses, kitsastel tänavatel, kui videosalvestiselt on näha tee ääres ka inimesi. Samuti oli Norman Kägo alkoholi sisalduse määr
lg 2 mõistes kõrge ning politsei märguande eiramine, st politsei eest põgenemine pikaajaline ning selle lõpetas politsei tegevus, mitte Norman Kägo enda tahe. Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et Norman Kägol puuduvad kehtivad väärteokaristused, millest tulenevalt eripreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks puuduvad. Samas tuleb üldpreventiivsetel kaalutlustel anda ühiskonnale signaal, et politsei peatumise märguanne on täitmiseks kohustuslik ning selle eiramine on rangelt karistatav, eriti, kui seda tehakse tiheasustusalal kiirust ületades. Norman Kägo mõttekäigule, et temale karistuseks määratud rahatrahvi saavad tasuda lähedased, vastab kohus, et karistus peab mõjutama vahetult Norman Kägo, mitte tema lähedasi. Rahatrahvi tasumiseks nt laenu võtmine on aktsepteeritav, kuid lähedased ei pea kannatama Norman Kägo õigusrikkumiste arvelt. Samuti on Norman Kägol vaja teha endale selgeks väärtushinnangud. Kaebuses viitab Norman Kägo vajadusele laste eest hoolitseda ja neid sõidutada. Samas nähtub, et käesolevad väärteod on ta toime pannud joobeseisundis ajal, kui ta pidanuks elektroonilise valve graafiku järgselt koos olema enda lastega Peetri mänguväljakul (lk 7). Norman Kägo taoline käitumine on täielikult vastutustundetu ning ilmestab, et kaebuses viidatud vajadus laste eest hoolitseda ei vasta tegelikkusele. Ilmselgelt Norman Kägo, kas ei saa usaldada selles, et ta viibib koos lastega, või olid lapsed ajal, kui tema joobes poe parklas viibis, autoga sõitis, järelevalveta. Igal juhul ei ole argumendid laste hooldamise ja sõidutamise vajaduse kohta sellest tulenevalt kohtu jaoks arvestatavad. Väärteoprotokollist nähtuvalt on Norman Kägo töötu. Ometi on politsei määranud talle märkimisväärses summas rahatrahvid ning lisaks pikaajalise juhtimisõiguse äravõtmise. Karistuse vahetus on teatud juhtudel kõige tõhusam meede isiku õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Arvestades Norman Kägo poolt toimepandud sündmuste ahelat ja rikkumisi võinuks kohtuvälise menetleja esindaja kaaluda karistusena kohest aresti taotlemist maakohtult. Kohtuvälise menetleja esindajal on õigus selles, et kaebust lahendades ei saa kohus isiku olukorda (karistust) raskendada. Seega saab kohus otsustada karistuse üksnes kohtuvälise menetleja esindaja määratud karistuse piires. Praegusel juhul on Norman Kägo teosüü mõlemas episoodis keskmäärast kõrgem, rikkumine on olnud intensiivne, esinevad karistust raskendavad ja üldpreventiivsed asjaolud karistuse suurendamiseks. Arvestades, et lisaks etteheidetud rikkumistele ületas Norman Kägo rikkumisi toime pannes kiirust, sõitis tiheasustusalal joobes olles politsei eest ära, oli ta väga suureks ohuks kaasliiklejatele. Taoliselt tuleb reageerida õiguskorra kaitsmiseks ja Norman Kägo tuleb eemaldada liiklusest, et tal oleks küllaldaselt aega enda poolt toimepandu üle järele mõelda ja teha reaalsed korrektiivid enda suhtumises alkoholitarvitamisesse ning liikluskultuuri. Norman Kägo ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit tööle asumise kohta või sellega seotud juhtimisõiguse vajalikkuse kohta. Samuti, ei ole töökoht ega juhtimisõiguse vajalikkus selles, ega laste sõidutamine kooli/lasteaeda/huvitegevusse (mille kohta pole samuti tõendeid esitatud) aluseks juhtimisõigus alles jätta. Juhtimisõigust ei võeta ära seoses puudega, muudel juhtudel tuleb isikul oma elu taoliselt korraldada, et negatiivne tagajärg võimalikult vähe tema pereelu mõjutaks (ühistransport, pere, sugulased, sõbrad jne). Teo toimepanemise ajal oli Norman Kägole teada, et ta peab alluma kriminaalhooldusele. Märkimisväärne on ka see, et kõnealuse väärteo toimepanemise ajal oli Norman Kägol keeld alkoholi tarvitada. Teisisõnu rikkus ta ka kriminaalhoolduse nõudeid. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud ja vajalik Norman Kägo õiguskuulekale teele suunamiseks. Samas, arvestades, et ta on varem väärteokorras karistamata, on võimalik lisakaristust kohaldada sanktsiooni miinimummääras. 6 4-24-2881 Eeltoodust tulenevalt mõista Norman Kägo süüdi
S § 63 lg 1 alusel
lg 2 ja § 234 lg 1 järgi rahatrahv 125 trahviühiku suuruses summas, s.o 500.- eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud rekvisiitide ja viitenumbri järgi. Kuivõrd 45 päev rahatrahvi tasumiseks langeb puhkepäevale, siis tähtaja viimane päev rahatrahvi tasumiseks on esimene tööpäev, s.o 18.11.2024. KarS § 63 lg 1 ning
lg 3 p 1 ja § 234 lg 2 järgi mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Norman Kägol tuleb loovutada enda juhiluba Transpordiametile 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus selgitab, et asudes mootorsõidukit juhtima ajal, kui juhtimisõigus on äravõetud, võib isik toime panna uue väärteo. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.