KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Kohtuasja number 3-24-1157 Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasi 28. oktoober 2024, Tartu X-i kaebus Viru Vangla 22. jaanuari 2024. a käskki

) § 155 lg 5 ls 1; § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
3. jaanuari
4. a käskkirja nr 3-24/1-3/11 ja
5. märtsi
6. a vaideotsuse nr 612/24/23-3 tühistamiseks.
7. Kohus jättis
8. septembri
9. a kohtuotsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste kanda.
10. X esitas
11. oktoobril 2024 haldusasjas nr 3-24-1157 avalduse kaebusest loobumiseks. Kaebaja viitab avalduses selle esitamise aluseks olnud

§ 153

lg-le 1 ning märgib, et kaebusest loobumine on

§ 27lg 2 p 1 kohaselt kaebaja menetluslik õigus.

Seoses kaebusest loobumisega palub kaebaja tühistada halduskohtu otsus asjas nr 3-24-

2. Viru Vangla teatas
3. oktoobril 2024 vastuseks
4. oktoobri
5. a kohtumäärusele järgmist. 4.
6. Viru Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu
7. septembri 2024 otsusega asjas nr 3-241157, millega kohus jättis X-i kaebuse rahuldamata. 3-24-1157 4.
8. Kuigi kaebajal on menetluslik õigus kaebusest loobuda, kasutab kaebaja antud juhul oma menetlusõigusi pahatahtlikult, kuivõrd nii halduskohus kui ka vastustaja on osalenud menetluses ning kulutanud riigi ressurssi kaebuse lahendamisel. Kaebaja on analoogselt käesolevale avaldusele loobunud kaebustest peale kohtuotsusega kaebuse rahuldamata jätmist ka asjades nr 321-1295 ja nr 3-21-
9. 4.
10. X-i kaebusest loobumise avalduse üle otsustab kohus. Vanglal ei ole menetluskulusid tekkinud. KOHTU PÕHJENDUSED 5.

§ 153

lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

§ 155

lg 4 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu loobumise määrusega, millega ühtlasi lõpetab ka asja menetluse. Avaldus kaebusest loobumiseks on esitatud pärast kaebuse lahendamist kohtuotsusega, kuid enne kohtuotsuse jõustumist (apellatsioonitähtaja jooksul). 6.

§ 153

lg 2 sätestab, et kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid. Vastustaja on 25. oktoobri 2024. a vastuses rõhutanud, et korduvalt samamoodi kaebuse rahuldamata jätmise korral kaebusest loobudes ja halduskohtu otsuse tühistamist nõudes kuritarvitab kaebaja enda menetluslikke õigusi.

§ 28lg 1 kohustab menetlusosalist kasutama oma menetlusõigusi heauskselt.

7.

§ 152

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise. Tulenevalt

§ 155

lg-st 4 võtab kohus kaebusest loobumise vastu määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui kohus ei võta loobumist vastu, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Kohus nõustub vastustajaga, et kujunenud menetluslikus olukorras kaebusest loobudes nagu sarnaselt ka juba kahes varasemas vastustaja viidatud haldusasjas, ei kasuta kaebaja oma menetlusõigusi heauskselt. Olukorras, kus kaebaja on kohtusse pöördunud tõsise sooviga enda õigusi kaitsta, oleks tõhusaks viisiks vaidlustada kaebuse rahuldamata jätmise korral halduskohtu otsus apellatsioonkaebusega. Oma õiguste kaitseks edasisest kohtumenetlusest loobudes on kaebajal olnud ka võimalus apellatsioonkaebust mitte esitada. Kaebusest loobumise korral halduskohtu otsuse tühistamine ei kõrvalda vaidlustatud haldusakti kehtivust, mis oli kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks. 8. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisest keeldumise. Avalduse esitamise halduskohtumenetluses otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lg 3 ls 2).

Kaebusest loobumine ei riku praegusel juhul menetlusosaliste õigusi – kaebaja on teinud ise valiku mitte jätkata enda õiguste kaitsmist edasikaebe korras. Kaebaja poolt menetlusõiguste kuritarvitamine ei tingi kohtu hinnangul kaebusest loobumise avalduse vastu võtmata jätmist. Menetlusõiguste kuritarvitamise puhuks on seadusandja näinud 2

§ 28lg 2 ls 2).

Kohus hoiatab käesolevalt kaebajat sarnase menetlusõiguste kuritarvitamise juhtude puhul trahvi kohaldamise osas. Olukorras, kus kaebaja loobub oma õiguste kaitsmisest pärast tema kaebust mitterahuldava otsuse saamist ning esitab taolises olukorras kohtule menetlemiseks kaebusest loobumise avalduse, põhjustab ta täiendavat aja- ja rahakulu nii kohtule kui ka vastustajale, kes peavad tegema täiendavaid menetlustoiminguid, mis lõppkokkuvõttes ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa rohkem, kui seda oleks teinud apellatsioonkaebuse esitamata jätmine.

1. Kohus on kaebajale
2. oktoobri
3. a kohtumäärusega selgitanud kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kaebaja on kinnitanud selle kohtumääruse kättesaamist
4. oktoobril
5. Lisaks kohtu selgitustele praeguses kohtuasjas on kaebajale kaebusest loobumise õiguslikud tagajärjed teatavaks saanud ka varsemastes kohtuasjades (nt haldusasjad nr 3-21-1295 ja nr 3-21-282). Kohus kordab siinkohal veel, et

§ 155

lg 6 kohaselt on menetluse lõpetamisel

§-s 43 sätestatud tagajärjed.

§ 43

lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. 10. Tulenevalt

§ 155

lg-st 3 ja 172 lg-st 1 tühistab asja lahendanud kohus menetluse lõpetamise korral asjas tehtud otsuse, kui menetluse lõpetamise avaldus on esitatud kohtule otsuse edasikaebetähtaja jooksul. Kuna käesoleval juhul on kaebus jäetud Tartu Halduskohtu

1. septembri
2. a otsusega rahuldamata ning kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise avaldus on esitatud kohtule otsuse edasikaebetähtaja jooksul, tühistab kohus käesoleva määrusega
3. septembri
4. a kohtuotsuse. 11.

§ 108lg-s 7 on sätestatud, et kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud.

Vastustaja on kinnitanud, et tal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist nõuda. Kaebaja menetluskulud seisnevad praegusel juhul kaebuse esitamisel tasutud riigilõivus.

§ 104

lg 6 p 2 kohaselt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest ja tasutud riigilõivu suurus ületab 50 eurot. Käesolevas haldusasjas on kaebaja tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuna asjas tasutud riigilõivu suurus ei ulatu

§ 104lg 6 p-s 2 märgitud summani, ei kuulu riigilõiv tagastamisele ning see kulu jääb kaebaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3