) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on Tele2 ja kostja vahel 28.03.2023 sõlmitud liitumisleping nr 855124296, mille alusel Tele2 kohustus osutama kostjale sideteenust numbritele 58171449 ja 58361482 ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Tele2 esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.04.2023 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Tele2 ees summas 181,17 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ehk ei tasunud arveid. Tele2 piirab kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2-l õigus leping üles öelda. Seega piiras Tele2 kostja teenused alates 11.05.2023 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 lepingu ülesöelduks alates 12.06.2023. Kostja ei reageerinud Tele2 nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 loovutas 02.10.2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale . Nõude loovutusest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud loovutusteatisele ega ole võlgnevust tasunud. Hageja on saatnud kolm tasulist meeldetuletuskirja, mistõttu taotleb ta lisaks põhivõlale ja viivisele sissenõudekulude hüvitamist summas 25 eurot. Hagimaterjalid edastati 04.09.2024 kostjale avalikult
Hagile vastamise tähtpäev oli 18.09.2024. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega (
lg 1).
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Täiendavalt selgitab kohus, et
lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulud Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (
Kohus teeb otsuse kostja kahjuks. Seega jätab kohus
162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. 2 Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 427 eurot.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks (
Sama säte kehtib maksekäsu kiirmenetluses kantud kulude osas ka juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks ja hagi rahuldatakse.1 Kulude tekkimist eeldatakse ja avaldaja ei pea seda tõendama.2 Seetõttu tuleb vajalikuks ja põhjendatud kuluks maksekäsu kiirmenetluses pidada 20 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 122 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga.
lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksuja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 220 eurot (riigilõiv 100 eurot + kiirmenetluskulu 20 ja õigusabikulu 100 eurot).
lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 1 2 K. Vainola, V. Kõve.
III komm vlj, § 4842, p 3.2. K. Vainola, V. Kõve.
III komm vlj, § 4842, p 3.1.3. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.