) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida
lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.
lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (
4. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud
§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Hageja on esitanud tõendi, mille kohaselt on kostja hagejale perioodil 01.09.2023 kuni 09.03.2024 tasunud kokku 1500 eurot, s.o ca 6,5 kuu jooksul 231 eurot kuus (dtl 20). Täiendavad tõendeid ülalpidamiskohustuse täitmise kohta ei ole kostja esitanud. Arvestades miinimumelatise suurusega, on seega elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. 5. Hageja on palunud välja mõista elatise miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja igakuised kulud kokku 780 eurot, s.h eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 50 eurot, sidekulud 30 eurot, kulutused tervishoiule 25 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohutuse täitmiseks 250 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud 3 vältimatud püsikulutused (teatri- ja kinopiletid, muuseumid, laager, eratrennid, võistlused, võistlusriided) 100 eurot. Kohtu hinnangul on hageja poolt välja toodud kululiigid igakuiselt vajalikud. Kohus selgitab, et eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt laste eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-169-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Samuti on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu ning vajavad riideid ja jalanõusid ning eluliselt on usutav ka hügieenivahendite kasutamine ning tervishoiukulude olemasolu. Arvestades hageja vanusega on ka teatud kooli, trenni ja vaba aja kulud usutavad. Samuti ei saa täielikult ebavajalikuks pidada transpordi ja sidekulude olemasolu. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Seega asub kohus seisukohale, et hageja igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud elatise baassummale. Samuti ei ole kostja nimetatud asjaolu kahtluse alla seadnud ega hageja kulusid vaidlustanud. 6.
lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus on oma 28.05.2024 kirjas kostjale selgitanud, et kostjal tuleb kohtule esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta ning andmeid ja dokumente oma varalise seisundi kohta (dtl 37-40). Kohus loeb tõendatuks, et kostjal on tuvastatud keskmine puue (dtl 47-48). Eesti Töötukassa 15.05.2024 otsusega on hinnatud hageja töövõime puuduvaks alates 09.05.2024 kuni 08.05.2027 (dtl 49-51). Nimetatud otsuse kohaselt on kostjal raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on pahaloomulised kasvajad. Samuti on kostjal nägemishäired ja tasakaaluhäired. Eesti Töötukassa on 16.05.2024 määranud kostjale töövõimetoetuseks ühe kalendripäeva eest 20,5700 eurot (dtl 45-46). Arvestades, et 4 kalendrikuus on keskmiselt 30 päeva, on hageja töövõimetoetus keskmiselt 617,10 eurot. Muid sissetulekuid ei ole kohus menetluses tuvastanud.
lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisu korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-165-13, p 16). Lähtudes
lg-s 2 sätestatud põhimõttest tuleb vanemal olukorras, kus tema varaline seisund ja muud kohustused ei võimalda tal ülalpidamiskohustust täies mahus täita, kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nimetatu tähendab kohtu hinnangul, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-119-15, p 11). Seega tuleb vanema käsutuses olevad vahendid jaotada selliselt, et vanemale ja lapsele oleks tagatud ligikaudu sarnane elatustase. Arvestades, et hagejal on ka teine vanem, kes on eelduslikult võimeline hagejale elatist andma, tuleb kostja käsutuses olev summa (s.o kostja sissetulek summas 617,10 eurot) jagada kolmega, kuna sellisel juhul jääb kostja enda käsutusse ca 410 eurot ja hageja ülalpidamiseks 205 eurot, millele lisandub hageja ema poolt panustatav 205 eurot, ning sellisel juhul on nii hageja kui kostja käsutada võrdselt ca 410 eurot. Kohus ei pea siinkohal vajalikuks teha arvestusi sendi täpsusega, kuna nii hageja kui kostja kulud võivad igakuiselt veidi erineda. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest summas 205 eurot. 7. Hageja on palunud välja mõista ka tagasiulatuva elatise perioodi eest 01.01.202403.03.2024 miinimumsummas, arvestades, et kostja on tasunud 250 eurot jaanuari eest, 100 eurot veebruari eest ja 100 eurot märtsi eest.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.
mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult 5 koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjalt elatist järjepidevalt küsinud või kostjale teada andnud, et kostja poolt tasutust ei piisa. Kuigi nimetatud asjaolu ei vabasta iseenesest kostjat elatise tasumisest, siis tuleb kohtul arvestada, et käesoleval juhul võib kostja tagasiulatuva elatise väljamõistmisel sattuda äärmiselt raskesse olukorda. Kohus arvestab kostja majandusliku olukorra ja tervisliku seisundiga. Seega jätab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. 8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alates hagiavalduse esitamisest summas 205 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni.
Hageja on palunud määrata, et elatis kantaks üle 10ndks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. Seega on põhjendatud, et elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt 10ndaks kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.