Tsiviilasi nr 2-23-11819 KOHTUOTSUS (Tagaseljaotsus I. V. osas) EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik Tsiviilasi Tsiviilasja hind Mene

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

1. Harju Maakohtu menetluses on varasemalt olnud kaks tsiviilasja: - tsiviilasi nr xxxx – L.-L. H. hagi I. V.lt elatise väljamõistmiseks, kus on menetlus lõpetatud jõustunud 23.12.
2. a kohtuotsusega; ning - tsiviilasi nr xxxx – L.-L. H. hagi R. H. vastu elatise nõudes, kus on menetlus lõpetatud jõustunud 30.01.
3. a kohtuotsusega.
4. Mõlemas viidatud tsiviilasjas on mõistetud hageja kasuks kummaltki kostjalt välja elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni ehk kuni xxxx otsuse tegemise hetkel kehtinud elatise miinimummääras ehk summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Samuti on mõlemas lahendis märgitud, et elatis tuleb kanda teise vanema pangakontole ehk määratud juba kindlaks elatiseotsuse täitmise kord. Nimetatud asjaolude üle puudub vaidlus käesolevas asjas, mistõttu kohus saab need tuvastada omaksvõtu alusel. Tsiviilasi nr 2-23-11819
5. Hageja pöördus hagiga kohtusse 20.08.
6. Kuivõrd kostjatelt on juba elatis välja mõistetud, saab hageja nõuda üksnes juba tehtud otsuste muutmist

§ 459

lg 1 alusel, mida saab nõuda alates uue hagi esitamise ajast (

§ 459lg 2).

Vaidlust pole ka selle üle, et hageja saab täisealiseks xxxx, mis tähendab, et alaealise elatisenõude periood on 20.08.2023 – xxxx.

1. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 alusel. Lisaks kohaldub alaealise puhul § 101 lg 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Selle nõude eeldused on järgmised: 1) kostja on hageja esimese astme üleneja sugulane ehk lapse vanem (VÕS § 3 p 6, PKS § 96 lg 1); 2) hageja on alla 18 aasta vana (PKS § 97 lg 1 ja 2); 3) tuvastatud on kohustuse rikkumine – kostja ei anna hagejale elatist või annab seda ebapiisavalt; 4) hageja ei suuda end ise üleval pidada.
2. Nõude esimene eeldus lähtub PKS §-st 96, millest lähtuvalt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Hageja on väitnud, et kostjad on tema vanemad. Kostja II on selle asjaolu omaks võtnud ning seda asjaolu pole seega ka vaja tõendada (

§ 231lg 2).

Seega saab kohus nimetatud asjaolu tuvastada kostja omaksvõtu alusel. 14. Alaealise hageja nõude teise eelduse osas on välja toodud, et hageja oli hagi esitamise ajal ja on ka jätkuvalt alla 18 aasta vana, tuues välja lapse sünnikuupäevana xxxx. Kostja ei ole antud asjaolu vaidlustanud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega saab kohus nimetatud asjaolu tuvastada kostja omaksvõtu alusel. 15. Neljanda eelduse osas lähtutakse alaealise lapse puhul abivajaduse eeldusest ning ei ole võimalik lähtuda eneseülalpidamise põhimõttest. Hageja on välja toonud, et ta on enda eestkostja, vanaema ülalpidamisel, millele kostja II vastu pole vaielnud, mistõttu saab kohus lugeda, et asjaolu on omaks võetud ning seda pole ka vaja tõendada (

§ 231lg 4).

Seega saab kohus nimetatud asjaolu tuvastada kostja omaksvõtu alusel.

1. Kolmanda eelduse puhul on vajalik kontrollida, kas kostja on enda kohustust rikkunud ehk kostja ei anna hagejale elatist või teeb seda ebapiisavas mahus. See eeldus hõlmab esiteks seda, mis on kohustuse suurus, sh mis on lapse vajadused. Teiselt poolt hõlmab see seda, mis osas on kostja seda kohustust täitnud ehk elatist maksnud või vahetult ülalpidamist andnud – seda saab hinnata üksnes tagasiulatuvalt.
2. Alates 01.01.2022 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (§ 101 lg 2). Seega lähtub kohus lapse vajadustest baassummas.
3. Kostja II on väitnud hagi vastuse punktis 5, et ta on täitnud ülalpidamist aastaid suuremas osa, kui lapse ema (dtl 64). Samas ei ole kostja II välja toonud, mis osas ja ulatuses Tsiviilasi nr 2-23-11819 ta on täitnud ülalpidamiskohustust perioodil alates 20.08.
4. Kohus andis selleks võimaluse 07.08.
5. a selgituskirjas (dtl 91 jj).
6. Hageja teise vanemapoolne kohustuse täitmine ei oma tähendust kostja II kohustuse kindlaksmääramisel, tegemist on osavõlgnikega, st et igal vanemal on oma osa. Tulenevalt PKS § 105 lg 3 on vanemad osavõlgnikud ja peavad ülalpidamist andma eelduslikult võrdses osas, sh ei mõjuta teise osavõlgniku täitmine kostja II vastu olevat nõuet. Käesoleval juhul on hagi esitatud mõlema vanema vastu ning kohus teeb otsuse elatise osas mõlema vanema osas. Kas ja kelle suhtes hageja otsuse täitmisele pöörab, on hageja ja tema seadusliku esindaja enda valida.
7. Kohtu ette pole toodud asjaolusid, et laps viibiks kohustatud vanemaga 7-15 ööpäeva kuus, mistõttu ei kuulu kohaldamisele PKS § 101 lg 6, mille alusel on võimalik vähendada vahetu ülalpidamisega elatist.
8. Kostja II on välja toonud, et tal on veel kaks alaealist last (tõendades eeltoodut ka esitatud sünnitunnistustega, dtl 66-67), märkides, et sellises summas elatise nõudmine kahjustab temaga koos elavate laste majanduslikku seisu. Kohus võib vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma üksnes juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Asjaolud ja tõendid, millest lähtudes saaks kohus järeldada, et hagi rahuldamisel jääks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks, peab kohtu ette tooma kostja. Üksnes fakt, et kostjal II on veel alaealisi lapsi, ei mõjuta hageja seadusjärgset ülalpidamisnõuet. Järeldus selle kohta, kas teine laps osutuks vähem kindlustatuks kui elatist hagev laps, saab põhineda faktilistel asjaoludel, mis võimaldavad laste olukorda võrrelda. Selleks tuleb vanemal, kes laste ebavõrdsele olukorrale tugineb, esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 12). Kohus selgitas 07.08.
9. a selgituskirjas (dtl 91 jj), et kostja II peab tooma välja konkreetsed faktid teiste alaealiste laste vajaduste ja enda pere majandusliku olukorra kohta ning ka neid fakte tõendavad tõendid, mille alusel saaks kohus jõuda järeldusele, et teised alaealised lapsed jäävad vähem kindlustatuks kui hageja, juhul kui kohus peaks hagi rahuldama. Selleks peaks kohus tegema kindlaks kostja II tervikliku majandusliku seisu, milleks on kohtul võimalik ka omal algatusel tõendeid koguda. Kostja II täiendavad asjaolusid ega tõendeid vastuväite osas ei esitanud, mistõttu ei saa kohus tuvastada asjaolusid, mis tingiks hageja nõutud miinimumelatise vähendamise. Samuti selgitas kohus, et juhul kui kostja II leiab, et välja tuleks mõista väiksem summa kui hageja poolt nõutud, tuleb kostjal II selgitada, kas ta soovis nimetatud vastuväitega esitada vastuhagi juba väljamõistetud elatise vähendamiseks, kuivõrd kostjalt II on 30.01.
10. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxxx juba välja mõistetud elatis poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, mis on võrdsustatud PKS § 2172 lg 1 alusel 292 euroga. Seega ei ole võimalik kohtul otsustada, et elatist tuleb tasuda kostjal II väiksemas summas kui hageja poolt taotletud, kui kostja ei esita vastuhagi. Vastuhagi esitamise soovi kinnitamiseks tuleb kostjal esitada korrektne allkirjastatud menetlusdokument, kus ta sõnastab enda menetlusliku soovi, sh hagi eseme (hageja selgelt väljendatud nõue) ja aluse (nõude Tsiviilasi nr 2-23-11819 aluseks olevad faktid), vt

§ 363

. Kui soovitakse muuta juba jõustunud kohtulahendis kindlaksmääratud elatise kohustust, tuleb arvestada

§-ga

1. Kostja II vastuhagina käsitletavat dokumenti ei esitanud, mistõttu kohus ka ei saaks mõista välja väiksemat elatist.
2. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Hageja on palunud arvestada Eestis makstava lapsetoetusega. Kostja II on välja toonud, et Soomes makstav lapsetoetus on kõrgem kui Eestis. Hageja on märkinud, et hagejal pole olnud võimalik toetusi taotleda. Kohus selgitas, et isegi kui hagejal peaks olema võimalik saada täiendavaid toetusi, mis seonduvad välisriigis elamisega (ning seonduvalt ka elukallidusega sealses riigis), siis sellega arvestamiseks peaks olema mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 alusel. Täiendavalt saaks kohus sellega arvestada ja elatist seetõttu vähendada üksnes juhul, kui kostja esitaks vastuhagi, mida kostja II ei esitanud. Hageja selgitas, et lastetoetust hageja ei ole Soomes saanud, sest Soomes makstakse lastetoetust kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Mingeid muid toetusi hagejale ei saa taotleda, sest ta elab peres, kus sissetulek on üle toetuste saamise ülempiiri. Kostja II nimetatud väidete osas seisukohti ei esitanud ega täiendavad asjaolusid või tõendeid, mille alusel saaks kohus leida vastupidist. Seega ei saa kohus arvestada selle vastuväitega ja seetõttu elatisesummat vähendada. Kohus ei saa seda teha ka seetõttu, et kostja II pole esitanud vastuhagi elatise vähendamiseks.
3. Hageja põhiline põhjus kohtusse pöördumiseks on asjaolu, et kuigi kostjatelt on miinimumelatis kohtuotsustega välja mõistetud, siis on nimetatud otsustes täitmise korrana määratud, et elatist tuleb tasuda vanemale, kes tegelikkuses lapsega enam koos ei ela. Kuivõrd hageja on väitnud, et Harju Maakohtu 19.06.
4. a otsusega tsiviilasjas nr xxxx (dtl 6 jj) peatati kostjate hooldusõigused hageja suhtes ning määrati hageja eestkostjaks vanaema M. L. (hageja esindaja ka käesolevas asjas) kuni hageja täisealiseks saamiseni, siis see tingiks otsuse muutmise. Kostja II ei ole selles osas ka vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus saab tuvastada nimetatud faktid omaksvõtu alusel. Seega kuivõrd kostjate hooldusõigus oli hageja osas peatatud ning hageja on nüüd ka täisealine, ei ole kostjatel õigust enam kasutada ega käsutada väljamõistetud elatist, vaid see õigus on hageja esindajal M. L.l, kes määrati hageja eestkostjaks kuni tema täisealiseks saamiseni.
5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagid tuleb rahuldada. Alaealise elatisenõude periood on 20.08.2023 – xxxx, mille eest kuulub mõlema kostja poolt tasumisele miinimummääras elatis, mis perioodil 20.08.2023-31.03.2024 oli 260,33 eurot kuus ja perioodil 01.04.2024-xxxx 287,72 eurot kuus. Poolikute kuude, st
6. a augustikuu
7. päeva eest (20.08.2023-31.08.2023) kuulub tasumisele 100,77 eurot (260,33/31*12) ja
8. a septembrikuu
9. päeva eest (01.09.2024-xxxx) kuulub tasumisele 105,50 eurot (287,72/30*11). Täiskuude eest 260,33eurose elatisega (s.o
10. a september –
11. a märts (k.a)) kuulub tasumisele 1822,31 eurot (260,33*7) ja 287,72eurose elatisega täiskuude (s.o 287,72*5) kuulub tasumisele 1438,60 eurot. Kokku tuleb mõlemalt kostjalt seega välja mõista 3467,18 eurot (100,77 + 105,50 + 1822,31 + 1438,60). Tsiviilasi nr 2-23-11819
12. Hagimaterjalid on kostjale I kätte toimetatud postkasti jätmisega. Kostja I hagile ei vastanud. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (

§ 407lg 1).

Kohus teeb kostja I suhtes tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja I, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ülalmärgitud põhjendustel. 26.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 27. Kostja I võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik