lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises Lühimenetlus Prokurör Dagne Mihkels Süüdistatav Jarek Paapsi Ik: 38710040283, EV kodanik, emakeel: eesti keel, xxxharidus, töökoht: XXX alates 01.09.2024, elukoht: xxx. Kontakt: tel: xxxx, e-post: xxx. Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: 5 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: Harju Maakohtu 17.11.2022 otsusega nr 1-22-6262
lg 2 järgi vangistus 1 aasta ja 6 kuud, mis asendati
lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 540 tundi, tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistus täidetud 15.05.2024.
3 kehtivat väärteokaristust Kaitsja Indrek Repnau RESOLUTSIOON 1. Jarek Paapsi süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Jarek Paapsi´le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud. 1 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Jarek Paapsi´le mõistetud ja ära kandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud Jarek Paapsi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Jarek Paapsi temale määratud 1 (üks) aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142, Tallinn, e-post: harjukrho.info@just.ee). 4.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada Jarek Paapsi´t järgima käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid: elama alalises elukohas: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2 alusel panna Jarek Paapsi´le käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi. 6.
p 1 alusel arvestada Jark Paapsi´le määratud 1-aastase katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.10.
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kaitsja ja prokuröri arvamused ning kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Süüdistatavat süüdistatakse ka
ettenähtud kuriteo toimepanemises ning
kohaselt on karistatav teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Süüdistatav tunnistas kohtulikul arutamisel süüteo toimepanemist, kuid lisas samas, et ta ei pannud tegu toime tahtlikult. Sellisest süüdistatava seisukohast saab kohus järeldada, et süüdistatav küll tegu kui sellist tunnistab, kuid ei tunnista tahtlust, mida kohus hindab süü osalise, mitte täieliku tunnistamisena. Kannatanu X ütluste (tl 1-4, 8-10) kohaselt jalutas kannatanu 09.04.2023 kella 21 ajal koeraga Tallinnas Aru tänaval, kui temast „lendas“ suurel kiirusel mööda Audi, kuigi kiiruspiirang on seal 30 km/h. Aru ja Nisu ristmikul toimus avarii. Audist tuli välja kaks noort, neiu ja noormees, nähtavalt alkoholijoobes. Hakkasid avariis osalenud teise auto juhi, vanema meesterahva peale karjuma. Mõlemal autol olid avarii tõttu eest lennanud esitiivad ja numbrimärgid. Kannatanu läks nende juurde, rääkis tüdrukule (kes autot oli juhtinud), et ta ületas oluliselt kiirust ja teine juht ei jõudnud seetõttu reageerida, nad hakkasid tema peale karjuma. Tüdruk istus autosse ja sõitis minema. Noormees algul karjus, siis lähenes selja tagant ja lõi kannatanule millegagi vastu pead. Kannatanu ei näinud teda lähenemas, kuid tundis lööki. Kui ümber keeras, nägi noormeest eemale põgenemas. Vanem meesterahvas ütles kannatanule, et noormees oli võtnud maast esitiiva ja kannatanut sellega löönud. Löögi ajal tundis, et see tehti mingi lameda esemega. Löök tuli kukla vasakule poole, tundis valu, pea käis natuke ringi. Pea valutas ka järgmisel päeval ja käis ringi järgmise päeva hommikul. Pähe tekkis muhk. Noormees jooksis autodetailiga minema. Perearsti juures käis, see tuvastas kuklas muhu. Arstitõendil on ekslikult kirjutatud, et muhk on kukla paremal pool, see on arsti eksimus, löök oli kukla vasakule poole. Lööja oli turske kehaehitusega, ca 170 pikk, ca 30-35 a vana, seljas heleoranž või roosa t-särgi laadne pluus. Tunnistaja Y´i ütluste (tl 15-18) kohaselt sõitis tunnistaja 09.04.2023 kella 21 ajal autoga, põrkas Aru ja Nisu ristmikul kokku Audiga. Väljus autost, teisest autost tulid mees ja naine, autojuhi kohalt naine, lähenesid, tunnistaja tundis alkoholilõhna. Lähenes naine koeraga, tegi Audi juhile ja reisijale märkuse, et peab sõitma aeglasemalt. Reisija oli niigi ärevil, pärast märkust läks veel rohkem närvi. Audi juht istus autosse ja sõitis suure kiirusega minema, seejärel tõstis reisija (mees) tee pealt üles Audi küljest ära tulnud esipamperi osa ja lõi sellega naisterahvast selja tagant vastu pead, kuklasse. Lõi tugevasti, naisterahvas isegi kummardus sellest löögist. Mees oli tugeva kehaehitusega, seljas musta värvi pikkade varrukatega pluus, mille peal oranž t-särk. Kahjuks ei jäänud see löömine auto pardakaamera vaatevälja. Helistas häirekeskusesse, jäid politseid ootama, aga naine ütles, et ta tunneb end halvasti ja ütles, et tahab koju minna. 18.04.2023 koostatud äratundmiseks esitamise protokollist koos fototabeliga (tl 11-14) nähtub, et kannatanu X tundis lööjana ära Jarek Paapsi. 3 Perearst dr Sergei Fjodorovi 10.04.2023 välja antud arstitõendist (tl 5-7) nähtub, et patsient sai eelmisel õhtul kuklasse löögi tömbi esemega, teadvusekadu pole olnud, kuid püsivad peavalu ja iiveldus. Muhk kuklas, pealaenaha pindmine vigastus. Teabesalvestise vaatlusprotokollist (koos DVD-plaadiga) (tl 26-29) nähtub, et tunnistaja Y helistab 09.04.2023 vahetult pärast sündmust kell 20.59 häirekeskusesse ja selgitab lisaks liiklusõnnetuse asjaoludele ka seda, et avariis osalenud teises autos olnud meesreisija lõi avarii tunnistajat vastu kukalt. Avarii juhuslik tunnistaja astus juurde, tegi märkuse, purjus kaasreisija võttis kaitseraua detaili, plastmasstüki ja lõi avarii tunnistajat. Selle autoosa, millega mees naist lõi, võttis lööja kaasa, see oli nende auto tükk. Tunnistaja Y edastas 12.04.2023 e-kirjaga fotod ja videod oma sõiduki pardakaamera salvestisest koos tunnistaja selgitustega (koos DVD-plaadiga, toimiku tagakaanel) (tl 19-25) ning teabekandja salvestiselt on näha sündmuskoht, selle olustik, Jarek Paapsi välimus ja autodetail, millega Jarek Paapsi kannatanut lõi. Jarek Paapsi kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (tl 30-31) kohaselt ei tunnistanud kahtlustatav temale esitatud kahtlustuses ennast süüdi ja selgitas, et tal oli auto pamperi tükk käes ja ta vibutas sellega kannatanu suunas ja võis kogemata tabada. Ei oska selgitada, kuidas tabas naist kukla piirkonda. Eelnimetatud tõenditest, s.o kannatanu selgitustest tervisekahjustuse tekkimise kohta, arstitõendist tervisekahjustuse olemasolu kohta ning tunnistaja ütlustest saab tõendite kogumis järeldada, et kannatanule tekitati tervisekahjustus pea piirkonda ja see tekitati süüdistatava poolt maast võetud sõiduki detailiga, mida sisuliselt on kinnitanud ka süüdistatav. Seega ei saa vaidlust olla selles, et tervisekahjutus on tekitatud ja selle tekitas auto detailiga kannatanule vastu pead lüües süüdistatav. Asjaolul, et süüdistatav on kohtueelses menetluses asunud seisukohale, et ta ei ole süüdi tervisekahjustuse tekitamises, kuna ta vibutas sellega ja võis kannatanut tabada, ei ole tähtsust, kuivõrd selline selgitus ei riimu süüdistatava objektiivse käitumisega. Sisuliselt on süüdistatav kohtuistungil oma süüd tunnistades jäänud samale seisukohale, väites et tal ei olnud tervisekahjustuse tekitamise tahtlust. Süüdistataval puudus vajadus autodetaili maast võtmiseks ja isegi juhul, kui ta tahtis seda sündmuskohalt kaasa võtta, puudus tal igasugune vajadus sellega kannatanu suunas vibutada, kuivõrd selline liigutus ei ole detaili kaasavõtmiseks vajalik. Autodetailiga kannatanu suunas vehkimine sai olla vaid tahtlik ning eesmärgipärane, s.t süüdistataval oli eesmärk selle detailiga kannatanut tabada. Arvestades aga detaili pikkust, pidi süüdistatav selleks, et kannatanut tabada, kannatanule lähedale minema. Seega ei saanud selle detailiga kannatanu pea tabamine olla juhuslik, vaid oli teadlik ja eesmärgipärane tegevus. Kuna löök tabas kannatanut selja tagant ja kannatanul on löögist muhk, pidi löök olema tugev, millest andis tunnistust ka see, et tunnistaja sõnade kohaselt kummardus kannatanu tagant tulnud löögist ettepoole. Seega teo objektiivsest pildist teeb kohus järelduse, et inkrimineeritud teo toimepanemine ettevaatamatusest on välistatud ja tegemist oli tahtlikult toime pandud teoga. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu ütluste kohaselt lõi süüdistatav teda autodetailiga selja tagant vastu pead ning löök tuli kukla vasakule poole, ta tundis valu, pea käis natuke ringi ning pea valutas ka järgmisel päeval. Arstitõendi kohaselt oli kannatanul peas muhk. Antud juhul puudub kohtul alus kannatanu ja tunnistaja ütlustes löögi osas kahelda ning samuti puudub alus kahelda 4 kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale ning kannatanul peas muhu olemasolu on tõendatud ka meditsiinilise läbivaatuse tulemusena väljastatud arstitõendiga. Seega on kohtu jaoks usutav, et kannatanu tundis saadud löögist valu ja muhu tekkimine viitab otseselt sellele, et kannatanule tekitati pähe ka tervisekahjustus. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud
lg 1 ettenähtud süüteo kahe koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese valu tekitav kehaline väärkohtlemine ja teise inimese tervise kahjustamine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav kannatanule teda autodetailiga pähe lüües valu ja tervisekahjustuse. Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava, tunnistaja ja kannatanu ütlustest ning nendest ütlustest välja joonistuva teo objektiivse pildi põhjal leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut suhteliselt suure autodetailiga vastu pead lüüa ja talle sellega vähemalt valu tekitada ja on selge, et inimest autodetailiga, olgu või plastmassist detailiga kuklasse lüües põhjustab see valu ning ilmselgelt tekitab ka tervisekahjustuse. Kuivõrd tegemist oli lamedapinnalise esemega, pidi süüdistatav aru saama ka sellest, et vähemalt muhk kannatanule pähe tekib, kuivõrd kasutatud detail oli kõvast materjalist. Seega tegutses süüdistatav vihahoos ja kannatanule koha kätte näitamine oli ka süüdistatava eesmärk, mille ta saavutas. Kuivõrd kannatanu puhul on tegemist naisterahvaga, kelle valu tundmine on meesterahvast erinev, pidi süüdistatav veel eriti hästi mõistma, et arvestades kasutatud kuriteoriista suurust ja materjali ning sellega löömiseks kasutatud jõudu, tekitab ta oma käitumisega füüsilist valu ja ilmselgelt ka tervisekahjustuse. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on vähemalt otsese tahtlusega toime pandud teoga, kuivõrd kannatanut plastmassdetailiga pähe lüües teadis süüdistatav nii vägivallaga kannatanule põhjustatavat tagajärge, s.o valu tekitamist kui ka tervisekahjustuse tekitamist ja ta tahtis sellise tagajärje saabumist või vähemalt möönis seda, kuivõrd sellise käitumise tulemusena ei saanud ta eeldada, et sellist tagajärge ei saabu. Kohus on seisukohal, et süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Seega on tõendamist leidnud, et Jarek Paapsi pani toime kehalise väärkohtlemise, ehk teisele inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise, s.o
Süüdistatavat iseloomustavad tõendid Karistusregistri andmetest (tl 64-65) nähtub, et Jarek Paaps ´il on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 väärteokaristust. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta nähtub, et Jarek Paapsi´l oli
põhimõttest lähtuvalt süüdistatava süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aasta. 5 Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtub, et süüdistataval on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 3 väärteokaristust. Seejuures on süüdistatavat kriminaalkorras karistatud erinevat liiki kuritegude toimepanemise eest, samuti on süüdistatavat karistatud erinevat liiki väärtegude toimepanemise eest. Varasematest karistustest nähtub sedagi, et süüdistatavat on viimasel viiel korral kehtivate karistuste kohaselt karistatud eranditult vangistusega. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatava suhtes vangistus jäetud tingimisi kohaldamata
73 sätestatud tingimustel, kuid süüdistatav on katseajal toime pannud uue kuriteo ning karistused on liidetud
Lisaks sellele on süüdistatavat vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Samuti on süüdistatavale mõistetud liitkaristust ning liitkaristust on korduvalt asendatud üldkasuliku tööga ja teda on allutatud käitumiskontrollile, kuid vaatamata süüdistatava suhtes kohaldatud erinevatele meetmetele ei suutnud ei katseaeg, ära kantud vangistus, üldkasulik töö ja käitumiskontroll süüdistatavat korrale kutsuda ja süüdistatav pani üldkasuliku töö tegemise ja käitumiskontrollile allumise ajal toime käesolevas kriminaalasjas temale süüks arvatud kuriteo. Kuivõrd
lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleks tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava isikuandmetest nähtuvalt süüdistatav kriminaalmenetluse ajal ja kriminaalasja kohtusse saatmise ajal ei töötanud, kuid kohtuistungil süüdistatav avaldas, et on alates 01.09.2024 asunud tööle. Seejuures ilmnes süüdistatava selgitustest, et tema võlgnevustega tegelevad kohtutäiturid on tema sissetulekust teada saanud ja esitanud nõuded tema tööandajale tema palgast võlgnevuste kinnipidamiseks ning süüdistatavale jääb väidetavalt palgast kätte vaid miinimum. Süüdistatava selgitustest ilmneb sedagi, et sissenõuded tulenevad tasumata menetluskuludest ning süüdistataval ei ole andmeid täitemenetluses olevate nõuete kogusuuruse kohta. Kriminaaltoimiku andmete kohaselt oli süüdistataval kuriteo toimepanemisele eelnenud aastal deklareeritud tulu 1613 eurot ja päevasissetulekuks 0,83 eurot. Seega olukorras, kus täitemenetluste tõttu saab süüdistatav sissetulekuna kätte vaid summa, mis seaduse kohaselt peab võlgnikule eluspüsimiseks alles jääma, ei saa asuda seisukohale, et süüdistataval on piisav sissetulek, millest tasuda mõistetavat rahalist karistust ja menetluskulusid. Kohus leiab, et kohus ei saa kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust olukorras, kus süüdistataval on eelmised rahalised kohustused veel tasumata ning kohtutäiturite kaudu toimub sissenõudjate seni tasumata nõuete täitmine, sest sellisel juhul ei jätkuks tal rahalisi vahendeid käesoleva otsusega lisanduvate rahaliste kohustuste tasumiseks, rääkimata majanduslikust toimetulekust. Kaitsja on taotlenud kriminaaltoimikule erinevate süüdistatavat iseloomustavate tõendite lisamist ning nendeks tõenditeks on Jarek Paapsi enda tehtud väljatrükk karistusregistrist (tl 64-65) ja Töötukassa kinnitus selle kohta, et Töötukassa tasub Jarek Paapsi XXX OÜ Ckategooriaõppes osalemise eest 945,50 eurot (tl 66). Kohus asub seisukohale, et asja juurde võetud karistusregistri väljavõte näitab isiku karistusi ja sõltuvalt karistuste rohkusest või puudumisest siis kas õiguskuulekuse puudumist või õiguskuulekust. Esitatud andmed viitavad kohtu arvates üheselt õiguskuulekuse puudumisele. Samas Töötukassa kinnitus selle kohta, et Töötukassa tasub koolituse eest, ei tõenda seda, et isik, kelle koolituse eest ollakse valmis tasuma, üldse osales koolitusel või läbis selle, kuigi kaitsja on püüdnud oma kirjas prokuratuurile väita, et see kinnitus tõendab koolitusel osalemist. Kohus saab aru, et nende tõenditega on püütud tõendada seda, et määratud rahatrahvid on süüdistataval tasutud ja süüdistatav osaleb koolitusel, mis peaks viitama süüdistataval rahaliste vahendite olemasolule ja rahalise karistuse kohaldamise võimalikkusele ning süüdistatava poolse ellusuhtumise muutumisele ning võimalik, et ka elukutse omandamisele. Siinkohal peab aga kohus vajalikuks märkida, et rahatrahvide tasumine võib näidata mingite teadmata päritoluga rahaliste vahendite olemasolu, kuid ei tõenda legaalset ja püsivat sissetulekut, kuivõrd süüdistatava töötamine on tõendatav vaid alates 01.09.2024 ning sellestki võtavad täiturid väidetavalt suure osa ära. Kohtuistungil ilmnes, et menetluse poolte vahel on olnud läbirääkimised karistuse osas ja prokurör olevat väidetavalt olnud nõus taotlema rahalise karistuse kohaldamist juhul, kui 6 süüdistatav tasub tasumata rahatrahvid ja asub tööle. Kaitsja leidis, et süüdistatav on need tingimused täitnud. Kaitsja taotlusel kriminaaltoimikusse võetud karistusregistri andmetest nähtub, et süüdistatav on temale
lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, kus süüdistatavale inkrimineeritakse ühe kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemist. Tekitatud tervisekahjustust saab pidada teo ohtlikkuse mõttes suhteliselt väheohtlikuks, kuna süüdistatav lõi kannatanut küll kõva ja tömbi esemega pähe, kuid tekitas sellega valu ja muhu kukla piirkonnas. Samas iseloomustab süüdistatavat see, et ta lõi pähe naisterahvast, tehes seda veel selja tagant, mis kohtu arvestas iseloomustab lööjat piisavalt negatiivselt. Kohus loeb, arvestades nii süüteo tagajärge kui ka süüteo toimepanemise tehiolusid, süüdistatava süüd keskmiseks. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses süüteo toimepanemist osaliselt tunnistanud, kuid leidnud, et tal kannatanu löömise soov puudus. Kohtuistungil süüdistatav taas tunnistas kuriteo toimepanemist, kuid siiski leidis, et see ei olnud tahtlik tegu. Kohus on juba ülalpool selgitanud, et süüdistatava selline versioon ei ole usutav ning teo objektiivne pilt näitab kohtu arvates otseselt süüdistatava tahtlust nii teo kui ka tagajärje osas. Seega ei ole kohtulikus menetluses tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on küll ka avaldanud kahetsust, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt, kuivõrd läbinähtavalt on kahetsust avaldatud selleks, et saavutada kergemaliigilise karistuse kohaldamine. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et kuriteo puhul on tegemist ka n.ö ühekordse õigusriivega, s.t süüdistatav ei ole temale inkrimineeritud kuritegu toime pannud korduvalt, 7 on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista inkrimineeritud kuriteo eest karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav kuriteo toime pannud 09.04.2023, s.o Harju Maakohtu 17.11.2022 otsusega mõistetud ja asendatud karistuse kandmise ajal. Harju Maakohtu 17.11.2022 otsusega nr 1-22-6262 (tl 48-50) karistati Jarek Paapsit
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, milline karistus asendati
lg 1 alusel üldkasuliku tööga 540 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Ajal, mil toimus käesolevas kriminaalasjas kohtueelne menetlus, jõudis süüdistatav asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha ning Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna andmetel (tl 61) on Jarek Paapsi üldkasuliku töö täies ulatuses ära teinud 15.05.2024. Seega tuleks käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, kuid süüdistatav on kogu karistuse ära kandnud ning
Seega ei ole võimalik liitkaristust mõista. Seega tuleb otsustada kas süüdistatavale mõistetav karistus tuleb ära kanda või on võimalik mõistetavat karistust jätta teatud tingimustel kohaldamata. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-199-06). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval mitmeid kehtivaid karistusi ning alus karistuse kohaldamata jätmiseks tegelikult puudub. Samas süüdistatakse süüdistatavat vaid ühe teise astme kuriteo toimepanemises, milline tegu oma liigi ja riivatud õigushüve poolest erineb varasematest süüdistatavale inkrimineeritud süütegudest, s.t süüdistatav ei ole sellist süütegu varem toime pannud. Seega ei eelda süüdistatavale mõistetav karistus kohest ranget reageerimist ja karistuse täitmisele pööramist. Seda seisukohta toetab kohtu arvates ka kannatanu seisukoht võimaliku karistuse ja selle täitmisele pööramise osas. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et tegemist on üheepisoodilise kriminaalasjaga, mille kohtueelne menetlus kestis alla kahe kuu, kuid kohtusse saadeti kriminaalasi alles aasta ja nelja kuu möödudes süüteo toimepanemisest. Seejuures ei ole tegemist mahuka või keeruka kriminaalasjaga. Seega arvestades süüteo toimepanemisest kuni kohtuotsuse kuulutamiseni möödunud ajavahemikku, mis on 1 aasta ja 6 kuud, leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kriminaalasja vastu on oluliselt langenud. Seetõttu leiab kohus, et mõistetava karistuse täies ulatuses või osaline täitmisele pööramine ei ole otstarbekas, kuivõrd vangistuse kohene täies ulatuses või osaline ärakandmine võib takistada korduvalt vangistust kandnud süüdistatava resotsialiseerumise ja tavaelus osalemise väljavaateid ning ei oleks kooskõlas põhimõttega, et teole peab järgnema kohene reageering, kuivõrd süüteo toimepanemisest on möödunud 1 aasta ja 6 kuud. Arvestades selliseid asjaolusid leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta täies ulatuses täitmisele pööramata. Peale selle nähtub nii kannatanu kui ka tunnistaja ütlustest, et süüdistatavalt oli tunda alkoholilõhna ning süüdistatav olevat ka tunnistajale kinnitanud, et ta on joobes. Seejuures on süüdistatavat korduvalt karistatud sõiduki juhtimise eest nii joobeseisundis kui ka lubatavat alkoholipiirmäära ülevas seisundis ning süüdistatav on neid süütegusid toime pannes olnud nii narkootiliste ainete kui ka alkoholi mõju all. Sellised karistusandmed ja käesolevas 8 kriminaalasjas tuvastatud andmed süüdistatava seisundi kohta viitavad sellele, et süüdistataval on jätkuvalt sõltuvusprobleemid, mistõttu ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes
sätteid, kuivõrd sellisel juhul jääks süüdistatav igasuguse järelevalveta ning ainsaks tingimuseks, et karistust täitmisele ei pöörata, oleks uue tahtliku süüteo toimepanemisest hoidumine. Seetõttu leiab kohus, et kuigi süüdistatava karistusandmed eeldaksid mõistetava karistuse täitmisele pööramist ja reaalset ärakandmist, peab kohus võimalikuks arvestada kannatanu seisukohaga (tl 57) süüdistatava mõjutamise viisi osas, millega kaasneks ka käitumiskontroll. Samas nähtub süüdistatava karistusandmetest, et teda ei ole õiguskuulekusele sundinud ei vangistuse kandmine, üldkasuliku töö tegemine ega ka käitumiskontroll. Samas peab kohus siiski võimalikuks jätta mõistetava karistuse kohaldamata, kuid kohus peab vajalikuks allutada süüdistatav taaskord käitumiskontrollile, et kasvõi vähesel määral ja kontrolli tingimustes sundida süüdistatavat õiguskuulekusele. Kuivõrd süüdistatava karistusandmetest nähtub üheselt alkoholilembus ja kalduvus süütegusid toime panna joobeseisundis, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb käitumiskontrolli ajaks panna ka kohustus hoiduda alkoholi tarvitamisest katseajal, s.o
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Süüdistatav on kohtuistungil avaldanud, et ta töötab alates 01.09.2024, s.t sellisest asjaolust saab järeldada, et süüdistataval on sissetulek. Kuigi süüdistatava väidete kohaselt võtavad kohtutäiturid osa sissetulekust ära, ei saa väita, et süüdistataval sissetulek üldse puuduks ning süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet ja menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Selline positiivne toime saab kõne alla tulla juhul, kui isikut ei ole varem kohtu poolt karistatud ja süüteo puhul on tegemist juhusliku episoodiga süüdistatava elus. Käesoleval juhul tuleb seda positiivse mõju esinemise võimalust aga eitada, kuivõrd süüdistatavat on korduvalt karistatud ja seda nii esimese kui ka teise astme kuritegude toimepanemise eest. Seega järjekordset tahtlikku süütegu toime pannes oli ta juba teadlik järjekordse tema hüvitada jääva menetluskulu tekkimisest. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda süüdistatavalt väljamõistetava menetluskulu vähendamist. Seetõttu leiab kohus, et väljamõistmisele kuuluva menetluskulu osalisel riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja välja mõistetav menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda. Samas leiab kohus menetluskulu suurusest, samuti süüdistataval sissetulekust lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulu hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 pdes 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 1aastase tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5. ASITÕENDID 9 KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõendiks DVD+R plaat, millele on salvestatud Häirekeskusele tehtud kõne audiosalvestis ja auto pardakaamera videosalvestis, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ümbrikus kinnitatuna tagakaane külge. Eelnimetatud teabekandjal on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave, mida on osaliselt vaadeldud. Seetõttu tuleb andmekandja kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.