← Eesti

2-24-1068/24

Obsah (7)§ 1§ 3401§ 657§ 371§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 14. november 2024 Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-1068 XX h

) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama.

§ 1

järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, mis on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi halduskohtute pädevuses. Maakohus leidis, et hagi esemeks olev nõue ei ole eraõigussuhte osa. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Justiitsministri

  1. novembri
  2. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 74 lg 1 kohaselt teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et hagejat ei saa lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 kohaselt tarbijaks, kuna ta kasutab õigusaktidega sätestatud korras temale kui kinnipeetavale ettenähtud sisseostude tegemise õigust ehk ta ei ole vaba oma õiguste teostamisel. Samuti ei ole kostja antud kontekstis isik, kes kõigile (sealhulgas ka vanglas viibivale hagejale) vabalt oma teenuseid osutada saab. Ta sõlmib teenuste osutamiseks küll vanglaga tsiviilõigusliku lepingu, kuid osutab oma teenuseid vastavalt vangla sisekorraeeskirjale ja määrab oma teenuse osutamise tingimused sellega kooskõlas. Maakohus leidis seega, et tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, vaid tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Hagejal on õigus esitada avaldus Tartu Halduskohtule. Kuigi hagiavalduses esinesid menetlusse võtmist takistavad puudused, mida oleks võimalik kõrvaldada, esines maakohtu hinnangul alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks, mida kõrvaldada ei ole võimalik, mistõttu ei pidanud maakohus vajalikuks nõuda hagejalt

§ 3401lg 1 alusel puuduste kõrvaldamist.

MÄÄRUSKAEBUS

  1. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi menetlusse. Hagi kuulub maakohtu pädevusse. Tegemist ei ole haldusasjaga. Kui maakohus kahtleb enda pädevuses, tuleb maakohtul pöörduda Riigikohtu poole pädeva kohtu määramiseks. 2 MENETLUSE KÄIK
  2. Maakohus jättis
  3. veebruaril 2024 hageja määruskaebuse käiguta ning andis hagejale tähtaja määruskaebuse eest riigilõivu 70 euro tasumiseks või nõuetekohase menetlusabi taotluse ja majandusliku seisundi teatise esitamiseks.
  4. Hageja esitas
  5. veebruaril 2024 vastuväite, milles märkis, et ta esitas menetlusabi taotluse koos hagiavaldusega. Hageja ei saanud aru, mis riigilõivu ja menetlusabi taotlust talt küsitakse. Hageja edastas kohtule määruse, mille alusel anti hagejale varasemalt menetlusabi.
  6. Maakohus jättis
  7. veebruaril 2024 hageja taotluse menetlusabi andmiseks rahuldamata ja andis hagejale täiendava tähtaja määruskaebuse eest riigilõivu 70 euro tasumiseks.
  8. Hageja esitas
  9. märtsil 2024 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse, millega maakohus jättis tema menetlusabi taotluse rahuldamata, ning teha uus määrus, millega vabastada hageja riigilõivu tasumisest.
  10. Ringkonnakohus tühistas
  11. augustil 2024 maakohtu
  12. veebruari
  13. a määruse ja saatis tsiviilasja samale maakohtule hageja määruskaebusega seotud menetlustoimingute tegemiseks tagasi.
  14. Maakohus rahuldas
  15. septembril 2024 hageja menetlusabi taotluse ja vabastas hageja määruskaebuse eest riigilõivu tasumisest.
  16. Maakohus edastas
  17. oktoobril 2024 määruskaebuse lahendamiseks ringkonnakohtule. Maakohus ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ning märkis, et olukorras, kus maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja hageja enne maakohtusse pöördumist ei ole halduskohtusse pöördunud, siis kohane menetluskäik on hageja poolt halduskohtule avalduse esitamine, mille tegemisel saab halduskohus kaaluda Riigikohtu erikogule pädeva kohtu määramise taotluse esitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. 12. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 1 alusel, leides et maakohus ei ole pädev asja lahendama.

Riigikohus on selgitanud, et vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalikõiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p 10). Õigussuhe vangla kauplust pidava äriühingu ja kinnipeetava vahel on eraõiguslik ning sellest tulenevad vaidlused, sh vaidlus tellitud kauba kättetoimetamise tasu üle, vaadatakse

§ 1lg 1 kohaselt läbi tsiviilkohtumenetluses (s.o maakohtus).

Ringkonnakohus jääb

  1. augusti
  2. a määruses väljendatud seisukoha juurde, et hagiavaldusest ei ole praegusel juhul selgelt aru saada, mis on hageja nõue, s.o kas hageja soovib millegi tuvastamist või 4 euro 99 sendi väljamõistmist. Hagiavaldusest ei ole ka aru saada, kas hageja soovib esitada nõudeid hageja ja kostja vahelisest võlasuhtest tulenevalt (näiteks põhjusel, et hageja tellis kostjalt kauba ja pidi maksma selle kohaletoimetamise eest 4 3 eurot 99 senti) või ainuüksi seetõttu, et kostja on kehtestanud kauba kohale toomise tasuks 4 eurot 99 senti (tuvastusnõue). Ringkonnakohus leiab, et maakohus oleks pidanud hagiavalduse puuduste tõttu jätma hagi

§ 3401lg 1 alusel esmalt käiguta.

Maakohus ei saanud enne hagiavalduse käiguta jätmist otsustada, kas maakohus on pädev asja lahendama. Samuti ei ole enne hagiavalduse käiguta jätmist võimalik hinnata seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas. 13.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 14.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.