) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 2 3.
lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb
lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 5.
lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 10.03.2021 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Võlgnik on aruannete kohaselt töötanud osalise koormusega kuna tervis ei lubavat täiskoormusega töötada. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning ta ei ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud seitse aruannet, kuid viimased kaks aruannet on võlgnikul esitamata. Võlgnik on esitanud kõik aruanded pärast korduvaid kohtu poolseid meeldetuletusi. Viimase aasta kohta on aruanded kohtule esitamata ja võlgnik ei ole kohtu e-kirjadele vastanud. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul. 6.
Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, mis ei ole ületanud mittearestitava sissetuleku määra. Võlgnik on menetluse algul teinud vabatahtlikke eraldisi ja väljamakse võlausaldajatele kogusummas 500 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud
7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma viimase aasta tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle kuna selle kohta puudub 3 kohtul info. Võlgnik on aruannete kohaselt töötanud osalise koormusega kuna tervis ei luba täiskoormusega töötada. Samas ei ole võlgnikul tuvastatud töövõime puudumist ning ta ei ole edastanud kohtule tõendeid enda terviseprobleemide kohta, mis takistavad tal täiskoormusega töötada. Kohus on võlgnikule juba menetluse alguses toimunud ärakuulamisel selgitanud menetluse läbimise tingimusi ja korda ning võlgnik avaldas toona soovi menetlust jätkata, kuid märkis, et on nõus menetluse lõpetamisega kui veel probleeme esineb. Võlgnik avaldas 11.10.2024 telefonivestluse käigus, et lõpetame menetluse ära. Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud
Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. 8. Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (
9. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.K. kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud
lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud vähemalt olles hooletu oma
Vastavalt
lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 10. Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 11.
lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda T.K.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka T.K. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 12.
lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab T.K. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb T.K. vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.