← Eesti

2-24-12751/8

Obsah (6)§ 475§ 477§ 172§ 174§ 139§ 179

Tsiviilasi nr 2-24-12751 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-12751 Tsiviilasi Osaüh

) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

§ 475

lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine hagita asjad.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. ÄS § 179 lg 1 järgi pärast majandusaasta lõppu koostab osaühingu juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 4 esimese lause järgi peab osaühingu juhatus esitama osanike kinnitatud majandusaasta aruande kohtu registriosakonnale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest.
  2. ÄS § 203 lg 3 sätestab, et kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Puudutatud isik esitas 20.09.2024 Tartu Maakohtu registriosakonnale 2022.a majandusaasta aruande. Seega on sundlõpetamise menetluse algatamiseks olev alus ära langenud ja menetlus tuleb lõpetada. 7.

§ 172

lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et

§ 172

lg 6 esimese lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

§ 174

lg-te 1, 2 ning § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid. 8.

§ 139

lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot.

§ 179

lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus 2 menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus mõistab puudutatud isikult välja riigilõivu 50 eurot riigi tuludesse. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.