TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-1136 Määruse kuupäev 27.08.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Ingvar Pariku kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja töötasu muutmiseks ja sell

) ja justiitsministri 01.06.2011 jõustunud määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“. Kinnipeetava töö tasustamine on sätestatud

§-s 43, mille lõike 2 kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Alates 01.01.2023 on tunnitasu alammääraks 4,30 eurot (kinnipeetava töötasu 10% ehk 0,43 eurot). Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kõigile vanglas töötavatele kinnipeetavatele makstakse alates 01.01.2023 0,74 eurot tunnis (varasemalt 0,64 eurot tunnis). Kinnipeetava tööle võtmisel Riigi Kinnisvara AS-i või Eesti Vanglatööstus AS-i lubab Tartu Vangla kinnipeetava vastava käskkirjaga tööle Riigi Kinnisvara AS-i või Eesti Vanglatööstus AS-i. Töötamise tingimustes (sh ka töötasu puudutavates tingimustes) lepivad omavahel kokku tööle võetav kinnipeetav ja vastava 3-24-1136 aktsiaseltsi esindaja. Kinnipeetava töötamisel Riigi Kinnisvara AS-s või Eesti Vanglatööstus AS-s maksab kinnipeetavale ka tasu vastav aktsiaselts, mitte Tartu Vangla. Kaebajale on makstud alates 01.01.2023 vangla majandustöödel töötatud aja eest tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õigusaktidele 0,74 eurot tunnis (varasemalt 0,64 eurot tunnis).

1. I. Parik esitas 18.03.2024 vanglale taotluse, mis oma sisult kattus varasema, 11.03.
2. a kahjunõudega.
3. Vangla märkis 19.03.
4. a vastuses, et on kaebaja samasisulisele pöördumisele juba vastanud ja vangla jääb enda 15.03.
5. a vastuses toodud seisukohtade juurde.
6. I. Parik esitas 11.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palub maksta endale edaspidi sarnaselt hooldus- ja remonttöid teostavate kinnipeetavatega töötasu 50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötunni tasu alammäärast ning hüvitada talle tagasiulatuvalt 2,6 aasta eest vähem tasutud palk saamata jäänud tuluna vastavalt Tartu Vangla väljastatud töötunni tabelitele. I. Parik palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
7. Tartu Vangla edastas 20.05.
8. a vastuses kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid.
9. I. Parik esitas 23.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et vangla valib hästi tasustatud töödele ise kinnipeetavaid, kes on vangla informaatoriteks. Ka kaebaja esitas Riigi Kinnisvara AS-le taotluse proovipäevale saamiseks, kuid kaebajat ei kutsutud. Kaebaja esitas kohtule käsikirjaliselt ümber kirjutatud tõendi enda väidete tõendamiseks ja palub kohtul originaal vanglalt välja nõuda.
10. 14.06.2024 saabus I. Pariku kaebus kohtualluvusel Tallinna Halduskohtult Tartu Halduskohtule. KOHTU SEISUKOHT
11. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kaebaja soovib kohtumenetluse tulemusena saada edaspidi suuremat töötasu vanglas ja tagasiulatuvalt saamata jäänud töötasu (suurema töötasu ja saadud töötasu vahe). Asja materjalidest nähtub, et kaebaja oli määratud majandusabitööliseks Tartu Vanglas ning talle maksis ka töötasu vangla (

§ 38lg-d 1 ja 2 1 ning § 43 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist muutma kaebaja töötasu ja maksta talle saamata jäänud töötasu tagasiulatuvalt 2,6 aasta eest.

1. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
2. Kohus leiab, et kaebuse alusena välja toodud asjaoludel ei saa pidada kaebaja õiguste riivet intensiivseks.

§ 37

lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse töötada ning

§ 38lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava võimaluse korral tööga.

Üldiselt on aktsepteeritud seisukoht, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt tema kindlustamist tööga või kindlat liiki või mahus tööd. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda kindlas suuruses töötasu.

§ 43

lg-st 2 tulenevalt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast (alates 01.01.2023 on tunnitasu alammääraks 4,30 eurot ja alates 01.01.2024 on tunnitasu alammääraks 4,86 eurot). Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Lisaks

§-le 43 on kinnipeetavale makstava tasu suurused reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.11.2000. a määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Õigusnormidega on seega kehtestatud kinnipeetava töötasu alammäär ning vastustajal on õigus otsustada, millise suurusega töötasu kinnipeetavale määrata, arvestades viidatud alammäära. Vangla sõnul on kaebajale makstud 2 3-24-1136 alates 01.01.2023 vangla majandustöödel töötatud aja eest tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud õigusaktidele 0,74 eurot/h. Seega kaebajale makstud tasu ületab

43 lg-s 2 sätestatud miinimummäära. Ka kaebaja ei vaidle eeltoodule vastu, kuid leiab, et ta peaks saama suuremat töötasu, sarnaselt hooldus- ja remonttöid teostavate kinnipeetavatega (50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötunni tasu alammäärast). Kohus kaebajaga ei nõustu. Nagu

§ 43

lg-st 2 tuleneb, siis töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast ning vanglal on töötasu suuruse määramisel kaalutlusõigus haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1 tähenduses. Kaebaja on määratud osalema vangla majandustöödel, milleks on kergemad koristustööd nagu näiteks tolmu pühkimine, eluosakonna korrashoid jmt. Need tööd ei ole oma sisult võrreldavad kaebaja nimetatud remont- ja hooldustöödega. Kuigi kohtule ei ole üheselt teada kaebaja osutatud remont- ja hooldustööde täpne sisu, siis eelduslikult nõuab nende tegemine suuremaid teadmisi ja oskusi kui lihtsamate koristustööde tegemine. Seega ei nähtu kohtu esmahinnangul asja materjalidest, et kaebajale määratud töötasu oleks ebamõistlikult väike, arvestades kaebaja töö eripära. Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud maksta lihtsamate koristustööde tegijatele remont- ja hooldustööde teostajatele makstava töötasuga samaväärset töötasu. Ka vabaduses viibivatel isikutel sõltub töötasu töö eripärast ja töötatud ajast. Kohus ei näe põhjust, miks peaks olema sarnane lähenemine vanglas õigusvastane. Kohus leiab, et mõistlikus ulatuses kergemate koristustööde tegemine ei saa kaebaja õigusi oluliselt rikkuda, isegi kui tasu selle eest jääb suhteliselt väikeseks või see ei ole samaväärne teistel vanglas pakutavatel töökohtadel makstavaga. Kohus märgib veel, et kui kaebaja ei olnud rahul talle määratud töötasu suurusega, siis oli kaebajal õigus vaidlustada käskkiri, millega tema töötasu suurus kindlaks määrati. 12. Kõike eelnevat arvesse võttes ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks ega kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Seda arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing 3