Obsah (6)

§ 647§ 637§ 77§ 641§ 643§ 112

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-22-355 Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-

§ 647mõttes oluliselt rikkunud töövõtulepingut.

Hageja esitas 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve summas 15 588 eurot. Ekspert PP arvamusest tuleneb, et töövõtja poolt teostamata jäänud tööde kogumaksumus koos käibemaksuga on 17 083,57 eurot (eksperdi hinnangul maksnuks 56-kohalise parkla ehitus 26 725,0 eurot + käibemaks ja 70-kohalise parkla ehitus 32 974,78 eurot + käibemaks, parklale ligipääsutee ehitus maksnuks 3887,78 eurot + käibemaks ja lepinguga ettenähtud tii-ala ehitus maksnuks 4098,75 eurot + käibemaks). Seega puudub alus hagi rahuldamiseks hageja poolt nõutud summas.

§ 637lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Hageja lepingus kokkulepitud tööd nõuetekohaselt valmis ei teinud. Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega rahuldada hagi või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kohus on puuduste tuvastamisel hinnanud ebaõigesti tõendeid. Lepingust ei tulnud selgesõnalist kohustust rajada 70-kohalist standardmõõdus parklat, vaid parkla pidi mahutama 70 autot. Hageja on tõendanud, et parkla mahutab 70 autot. Kostja suunised keelasid parklaala laiendamist selliselt, et parkla oleks standardmõõtmetes. Lõpplahendus parkla ulatuse osas toimus tellija kooskõlastusel. 4
3. Linnakumetsa tee ehitamine ei olnud hanke objektide loetelus. Hageja pidi rajama üksnes killustikukattega tee maanteelt parklani. Hageja ei pidanud lähtuma Maanteeametilt saadud juhistest. Kostja ei soovinud enam vastavas osas hankelepingu täitmist.
4. Tii-alade osas ei ole kohus viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks kohtu poolt tuvastatud puudusi. Ebaõige on, et tii-alad ei ole rajatud terrassina ehk kõrgendatult maapinnast. Hageja täitis tii-alad kruusa/liiva asemel puitlaudisega. See täitematerjal oli kostja poolt aktsepteeritud, ning puitlaudis ei vähenda tii-alade vastupidavust. Tii-alad täidavad eesmärki, milleks need on rajatud.
5. Ebaõige on kohtu järeldus, et ekspert PP arvamusest tuleneb teostamata jäänud tööde kogumaksumus. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi kostja tahteavaldust, mis oleks kujundanud ümber poolte õigussuhted selliselt, et kostja tasu maksmisest keeldumist võiks pidada põhjendatuks. Vastus kaebusele
6. Kostja vaidles kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 21).
8. Tsiviilasjast nähtuvalt sõlmisid pooled 24.01.2019 töövõtulepingu, millega hageja kohustus projekteerima ja ehitama Viimsi discgolfi raja vastavalt lihthanke 202746 hankedokumentidele. Tööde teostamise tähtaeg oli 08.05.
9. Kostja kohustus tööde eest tasuma 80 760 eurot (käibemaksuga). Vaidlus puudub, et kostja on jätnud tasumata 15 588 eurot (käibemaksuga).
10. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale tööd üle 05.09.
11. Kostja on 05.09.2019 allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on märkinud, et võtab vastu tööde mittekohase täitmise. Kostja tõi esile, et rajatud parka on kokkulepitust väiksem, juurdepääsutee on tegemata, teostamata on tii-alade täitmine liivaga/killustikuga ning tiialad ei ole rajatud tõstetud terrassina. Ühtlasi märkis kostja, et töö vastuvõtmine ei mõjuta kostja õigust nõuda leppetrahvi ja alandada hinda.
12. Hageja on seisukohal, et tööd on tehtud nõuetekohaselt.
13. Kolleegium märgib, et hankedokumentide lisa 1 (tehniline kirjeldus) p 2.1 kohaselt tuli hagejal projekteerida parkla. Lisa 1 p-s 2.2 on sätestatud, et rajatav parkla peab olema vähemalt killustikkattega ning parkla peab mahutama 70 autot. 5 Kolleegium ei nõustu hageja tõlgendusega, et lepingu kohaselt ei pidanud parklas olema 70 standardile vastavat parkimiskohta, vaid 70 autot pidi parklasse ära mahtuma.

§ 77

lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Riigikohus on 02.06.2021 otsuses tsiviilasjas 2-15-8204 p-s 14 selgitanud, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Ringkonnakohus leiab, et töövõtulepingu kohaselt tuli hagejal rajada parkla 70 standardile vastava parkimiskohaga. Kolleegiumi hinnangul ei ole poolte vahel vaidlust, et parklasse ei mahu 70 standardile vastavat parkimiskohta. Seda on hageja möönnud mh maakohtule 08.07.2022 esitatud seisukohas. Hageja leiab, et 70 standardse parkimiskohaga parkla jäi rajamata kostja suunistest tulenevalt, ning

§ 641

lõike 3 järgi ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga. 07.03.2019 töökoosoleku protokollis on küll märgitud, et eskiisi järgi projekteeritud parklasse mahub 50 autot, kuid sellest ei saa kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et kostja suunis oli piirduda 50 parkimiskohaga. Seda, et 07.03.2019 töökoosolekul ei otsustatud, et piirdutakse 50 parkimiskohaga, kinnitab muuhulgas hageja 16.10.2019 kiri kostjale, milles hageja on märkinud, et kostja on vähemalt alates 03.07.2019 teadlik, et tellija kavandatavale maa-alale ei mahu 70-kohaline parkla. Samuti järeldub 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist, et veel akti koostamise ajal ei olnud kostja teadlik parkimiskohtade täpsest arvust, kuna hageja ei olnud esitanud teostusjoonist koos peale kantud parkimiskohtade arvuga (kostja hinnangul on parkimiskohti ca 56). Ekspert PP 07.12.2022 ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt on maa-alale võimalik rajada suuremat parkimisplatsi kui 56-le parkimiskohale. Selleks tuleb täiendavalt maha võtta puid ja põõsaid ning teostada kaasnevaid pinnasetöid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja oleks andnud selge juhise piirduda eskiisis märgitud maa-alaga ning keeldunud seda laiendamast. Tunnistaja W (hageja tolleaegne töötaja) ütluste kohaselt vaatasid nad koos valla esindajatega üle, millised puud alles jäetakse, kuid sellest ei saa kolleegiumi arvates järeldada kostja mittenõustumist parklaala laiendamisega. Seda, et kostja andis juhise piirduda eskiisis märgitud maa-alaga, ei saa selgelt järeldada ka tunnistaja Q (Viimsi Vallavalitsuse teenistuja) ütlustest. Tunnistaja Y (ehitusjärelevalve teostaja) ütluste kohaselt läks hageja lihtsama vastupanu teed. Parklat oleks saanud suuremaks teha. Tunnistaja ütluste kohaselt sai töövõtjale korduvalt tähelepanu juhitud, et parka kohtade arv ei vasta hanke tingimustele. Ülaltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja poolt rajatud parkla ei vastanud töövõtulepingu tingimustele. Samas on tõendamata, et lepingus ettenähtust väiksema parkimiskohtade arvu põhjuseks oli kostja juhis. 6

1. Poolte vahel on vaidlus küsimuses, mis olid hageja kohustused seoses juurdepääsuteega. Hageja leiab, et ta pidi üksnes olemasoleva tee katma killustikukattega. Kostja leiab, et hageja pidi projekteerima ja ehitama juurdepääsutee (killustikkattega). Kolleegium märgib, et hankedokumentide lisa 1 (tehniline kirjeldus) p 2.1 kohaselt tuli hagejal projekteerida discgolfi rada, parkla, liikumiseks ning looduse säilitamiseks vajalik infrastruktuur. Lisa 2.2 järgi pidi rajatav parkla ja sõidutee maanteelt parklani olema vähemalt killustikkattega. Nagu eelnevalt märgitud, on Riigikohus 02.06.2021 otsuses tsiviilasjas 2-15-8204 p-s 14 selgitanud, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja mõistis ka ise töövõtulepingut nii, et ta peab projekteerima ja ehitama killustikukattega juurdepääsutee. Seda kinnitab hageja käitumine. Vaidlus puudub, et hageja pöördus riigiteega ristumiskoha projekteerimistingimuste saamiseks Maanteeameti poole. Ka tunnistaja Y ütluste kohaselt tuli hagejal hankida Maanteeametilt kõik load seoses juurdepääsutee ristumisega riigiteega. Tunnistaja W ütluste kohaselt oli juurdepääsutee lepingu osaks. Tema mäletamist mööda tuli põhi ära koorida, peale teha kruusakate ja servad haljastada. Kolleegiumi hinnangul on tõendatud, et hagejal oli kohustus projekteerida ja ehitada kruusakattega juurdepääsutee riigiteelt parklani. Piisavalt ei ole tõendatud hageja väide, et kostja ütles hagejale, et ärgu hageja juurdepääsuga tegelegu. Kuigi tunnistaja W on andnud ütlusi, et Y oli temale seda öelnud, siis tunnistaja Y ütluste kohaselt oli juurdepääsutee rajamine hageja kohustus. Vaidlust ei ole, et hageja juurdepääsuteed ei projekteerinud ega ehitanud, mistõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hageja on selles osas töövõtulepingut rikkunud.
2. Hankedokumentide lisas 1 (tehniline kirjeldus) p-s 2.4 on märgitud, et tii-ala (5x2m) on tõstetud terrass, mis on ümbritsetud sügavimmutatud puidust raamiga ning on seest täidetud liivaga/killustikuga ja kaetud kunstmuruga (4x2m). Kostja lepingulise esindaja selgitustest ringkonnakohtu istungil nähtub, et kostja etteheide hagejale on, et tii-ala ei ole seest täidetud liivaga või killustikuga, vaid tõstetud terrass on pandud maa peale. Hageja seaduslik esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et tii-alad täideti killustiktäitega, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole hageja selle väite kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Ka PP 07.12.2022 ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt olid tii-alad ehitatud sügavimmutatud puidust tõstetud terrassina, kuid puudu oli lepingus ettenähtud liiva/kruusa täide. Selle asemel on süvaimmutatud puidust laudis. Lisaks on hageja ise apellatsioonkaebuses väitnud, et ta täitis tii-alad kruusa/liiva asemel puitlaudisega. Ringkonnakohtu arvates on tõendamata hageja väide, et viidatud täitematerjal oli kostja poolt aktsepteeritud. Tunnistaja W üldsõnalise ütlusega, et kõik olid rahul, ei saa lugeda tõendatuks, et kostja aktsepteeris, et tii-alasid ei täideta kruusa või killustikuga. Tunnistaja Y ütlustest järeldub, et sellist nõusolekut ei antud. Ka hageja väide, et puitlaudis ei vähenda tii-alade vastupidavust, on tõendamata. Lisaks ei muudaks see asjaolu, et tii-alasid ei ehitatud vastavalt kokkuleppele, s.t ei täidetud liivaga või kruusaga. Eeltoodust tulenevalt on 7 tõendatud, et hageja, jättes tii-alad täitmata liivaga või kruusaga, on rikkunud töövõtulepingut.
3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei ole töid vastu võtnud. Kostja on 05.09.2019 allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles on märkinud, et võtab vastu tööde mittekohase täitmise. Ka maakohtule 30.06.2023 esitatud menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et töö mittekohane täitmine on vastu võetud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostja on puudustega töö vastu võtnud.
4. Hageja leiab, et kostja ei ole õigeaegselt puudustele tuginenud. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Tellijal on töö ülevaatamise kohustus pärast töövõtja poolt töö faktilist üleandmist (

§ 643). Puudustest teatamise tähtaeg ei hakka kulgema enne seda.

Hageja on hagiavalduses ise avaldanud, et ta andis tööd üle 05.09.

1. Kostja on teatanud puudustest 05.09.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis. Seega ei ole kostja tuginenud puudustele hilinenult.
2. Kostja on alandanud hinda.

§ 112

lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Riigikohus on 08.02.2012 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-156-11 p-s 23 selgitanud, et hinna alandamist saab väljendada valemina, mille kohaselt saadakse alandatud hind selliselt, et mittekohase täitmise väärtus korrutatakse kokkulepitud hinnaga ja see jagatakse kohase täitmise väärtusega.

1. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja nõuetekohaselt esiletoonud mittekohase ja kohase täitmise väärtust. Kostja on menetluses avaldanud, et ta alandab hinda 20 682,63 euro võrra. Kostja selgitas, et tegemata tööde maksumus parkla osas on 7498,80 eurot ja nõuetekohaste tii-alade tegemine maksnuks 4918,50 eurot. Juurdepääsutee osas on kostja hinna alandamisel arvestanud killustikukattega juurdepääsutee tegemata jätmisega summas 4665,33 eurot ja juurdepääsutee projekti tegemata jätmisega summas 3600 eurot.
2. Menetluses ei ole väidetud, et töövõtulepingu kohase täitmise väärtus võib olla midagi muud kui töövõtulepingus kokkulepitud töö hind. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kohase täitmise väärtus on 80 760 eurot. Kuigi kostja ei ole mittekohase täitmise väärtust selgelt esile toonud, on seda kolleegiumi hinnangul kostja esiletoodud andmetest võimalik siiski välja arvestada. Ekspert PP 07.12.2022 eksperdiarvamuse kohaselt on 70-kohalise parkla ja 56-kohalise parkla ehitusmaksumuse vahe 7498,80 eurot (käibemaksuga). Hagejal jäi tegemata kruusakattega juurdepääsutee, mille rajamine maksnuks PP eksperdiarvamuse kohaselt 4665,33 eurot (käibemaksuga). PP eksperdiarvamuse kohaselt on 4089,75 eurot tii-alade maksumus 8 tervikuna. Sellest ei saa aga kolleegiumi arvates lähtuda, kuna tii-alade puhul jäi tegemata üksnes nende täitmine liiva või killustikuga. Lähtudes ekspertarvamusele lisatud hinnapakkumistest ja arvestades eksperdiarvamuses märgitud ehitushinna indeksi muutust, maksnuks tii-alade täitmine liivaga või killustikuga ca 1100 eurot (käibemaksuga). Hageja jättis juurdepääsutee projekti tegemata, mistõttu sõlmis kostja projekti tegemiseks lepingu OÜ-ga Solpro, mille maksumus oli 3600 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 181-184). Arvestades tegemata tööde hindasid, saab esiletoodud asjaolude pinnalt lepingu mittekohase täitmise väärtuseks pidada 63 895,87 eurot (käibemaksuga) (80 760 – 7498,80 – 4665,33 – 1100 – 3600).
3. Arvestades mittekohase täitmise väärtust 63 895,87 eurot (käibemaksuga), kokkulepitud hinda 80 760 eurot (käibemaksuga) ja kohase täitmise väärtust 80 760 eurot (käibemaksuga), on alandatud hinnaks samuti 63 895,87 eurot (käibemaksuga). Kuna kostja on hagejale maksnud 65 172 eurot (käibemaksuga), siis puudub kostjal hageja ees võlgnevus, ning maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata.
4. Kuna hagejal puudub kostja vastu nõue, siis puudub vajadus hinnata, kas kostjal võib olla hageja vastu tasaarvestatav nõue tulenevalt leppetrahvist töödega hilinemise eest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja avaldas, et tal puuduvad kulud ringkonnakohtu menetluses. Eeltoodust tulenevalt puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 9