1-16-475/21

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.aprill 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-475 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Orvi Tali, Urmas Reinola Sekretär Kea Lemming Kriminaalasi M.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi, lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.veebruari 2016 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav M.P Süüdistatav M.P (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja advokaat Aivar Ennok Katrin Kabel Prokurör RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 26.veebruarist 2016 M.P suhtes tühistada osaliselt, nimelt osas, millega, maakohus otsustas asitõendi: valge USB juhe (I kd tl 117-118), mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hoiustada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtueelse menetleja juures kuni asja omaniku väljaselgitamiseni ning seejärel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale. Teha selles osas uus o t s u s, millega: asitõend: valge USB juhe (I kd tl 117-118), mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale. M.P-le. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikul 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohus otsustas 26.veebruari 2016 otsusega

1. M.P süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p -des 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.
3. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.08.2015.a. otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o tähtajalise vangistuse 7 kuud ja 28 päeva võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
4. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse, s.o vangistuse 1 (üks) aasta 5 (viis) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ärakandmist arvestada alates M.P kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.08.
6. M.P suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ning tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel.
7. M.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasust 240 (kakssada nelikümmend) eurot osa tasust, so 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasust 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot osa tasust, so 96 (üheksakümmend kuus) eurot, mis on kokku kaitsjale makstud tasu 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot, s.o kokku menetluskulu 909 (üheksasada üheksa) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Kohtueelsel menetlusel kaitsjale makstud osa tasust, so 72 eurot ja eelmisel kohtumenetlusel kaitsjale makstud tasu summas 168 eurot jätta riigi kanda.
8. LL esitatud tsiviilhagi 498 (nelisada üheksakümmend kaheksa) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista M.P-lt LL kasuks 498 eurot, mis tuleb kanda kannatanu 2 Krediidipanga arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXXX, märkides selgitusena: „M.P , 1-16-475, tsiviilhagi“.
9. Harju Maakohtu 22.10.2015 määrusega nr 1-15-8520 tsiviilhagi tagamiseks arestitud ja 27.10.2015 koostatud vara arestimise protokolli alusel Põhja prefektuuri parklasse Rahumäe tee 6/1 paigutatud M.P-le kuuluva sõiduauto Ford Ka reg/nr XXXXXX (VIN: WF0BXXWPRBVB04168) suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõud jätta muutmata, vara vabastada aresti alt otsuse resolutiivosa p 7 nimetatud kohustuse nõuetekohase täitmise korral. Resolutiivosa p 7 märgitud kohustuse tähtaegse mittetäitmise korral pöörata arestitud vara tsiviilhagis esitatud nõude hüvitamiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Apellatsioonis vaidlustatud asitõendite osas otsustas maakohus:
10. Asitõend: valge USB juhe (I kd tl 117-118), mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, hoiustada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtueelse menetleja juures kuni asja omaniku väljaselgitamiseni ning seejärel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale.
11. Asitõend: katkise ekraaniga tahvelarvuti Huawei (I kd tl 114-116), mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6/1, mille tagastamist seaduslik valdaja LL ei taotle, nagu ei nõustu ka selle väljaandmisega tsiviilhagis esitatud nõude täitmise järgselt süüdistatavale, võõrandada LL esitatud tsiviilhagi katteks KrMS § 126 lg 3 p 6 alusel. M.P mõisteti süüdi selles, et tema - - 11.08.2015.a. ajavahemikul kella 00.00-st kuni kella 07.20-ni tungis avatud akna kaudu sisse Tallinnas, aadressil XXX asuvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanule LL-le kuuluvad sõiduauto BMW 316i reg/nr XXXXXX kaks võtit pultidega maksumusega 50 eurot ja auto dokumendid, sularaha 50 eurot, mobiiltelefoni Sony Xperia maksumusega 299 eurot, sülearvuti HP Compaq maksumusega 50 eurot, tahvelarvuti Huawei Mediapad maksumusega 149 eurot, tekitades kokku vargusega kahju summas 598 eurot. olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, uuesti ajavahemikul 12.08.2015 kella 22.30-st kuni 13.08.2015.a. kella 02.45-ni võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas Tallinnas, aadressil XXX asuva maja ette pargitud ning kannatanule LL-le kuuluva sõiduauto BMW 316i reg/nr XXXXXX maksumusega 900 eurot, milles oli 10 liitrit kütust maksumusega 10 eurot ning raadio maksumusega 50 eurot, kokku maksumusega 960 eurot ning sõiduautos oleva bluetooth- seadme Jabra easycall maksumusega 35 eurot ning sinise puldi, tekitades kokku vargusega kahju summas 995 eurot. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSAISTE SEISUKOHAD: Süüdistatav ei nõustu maakohtu poolt mõistetud karistusega. Ta leiab, et ühe varguse episoodi eest mõistetud 1 aasta ja 3 kuud vangistus on liialt karm karistus. Palub arvestada seda, et ta suutis vabaduses elada 5 aastat, omas töökohta, maksis makse, tasus ära kõik varasemate otsustega väljamõistetud summad ja lõi perekonna. Ta tunnistab, et ta pani toime kuriteo, kuid tema arvates ei tähenda see seda, et tal ei ole 3 õigust oma lapsi kasvatada. Süüdistatav ei eita, et ta väärib karistamist, kuid maakohtu poolt mõistetud karistus on liiga range. Sellisekaristuse tulemuseks võib olla perekonna lagunemine. Ta ei nõustu karistusmääraga ka seetõttu, et ta ei ole süstemaatiliselt vargusi toimepanev isik. Süstemaatilised vargad saavad tavaliselt 6 kuud vangistust, jaanuari mõisteti ühele isikule narkootikumide käitlemise eest 2 aastat, temale aga varguse eest lausa 1 aasta ja 3 kuud. Samuti ei nõustu ta määratud kaitsjale väljamõistetud summaga – 264 eurot. Tema teada on ühe tunni tasu 24 eurot. Apellandi arvates on tal seaduslik õigus tasuta õigusabile. Veel taotleb süüdistatava USB juhtme tagastamist temale, sest tegemist on tema varaga. Ka ei nõustu süüdistatava sellega, et kannatanule tahvelarvuti maksumuse väljamõistmisega. Tahvelarvuti võeti temalt ära ja ta ei saa aru, miks ta peab selle maksumuse kinni maksma. Ei nõustu sellega, et tema rikkus ära tahvelarvuti. Tegelikult oli see juba varastades katkine ja nüüd peab ta veel selle kinni maksma. Ta saab otsusest aru selliselt, et kui see maha müüakse, siis väheneb vastava summa võrra ka tsiviilhagi katteks väljamõistetud summa. Nõustub tahvelarvuti maksumuse kinni maksma siis, kui see antakse üle tema lastele. On nõus ka sellega, et kannatanu remondib arvuti ära, esitab remondi arve ja ta on nõus remondikulud kinni maksma. Ta ei usu, et see tahvelarvuti võõrandatakse suurema summa eest, kui 20-30 eurot. Tema aga peab kogumaksumuse kinni maksma. Samuti ei nõustu apellant sellega, et maakohus määras menetluskulude maksmiseks ainult 12 kuud. Seoses pikaajalise vangistusega kaotab ta töö ja tal ei ole rahalisi vahendeid tasuda sedavõrd suuri menetluskulusid. Taotleb, et need jäetaks osaliselt riigi kanda. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub. Esitatud apellatsiooni väidete kohta märgib kohtukolleegium järgmist. Kohtukolleegiumi hinnangul ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mis annaks aluse kergendada juba niigi tunduvalt alla sanktsioonis ettenähtud vangistuse keskmäära mõistetud karistust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda sanktsiooni keskmäärast. Seejärel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning muid karistust mõjutavaid asjaolusid. M.P-le on mõistetud karistus, mis on sisuliselt poole lühem, kui seda on sanktsiooni keskmäär. Maakohus on mõistetud karistusmäära põhjendanud ning kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega. Otsusest on selgelt väljaloetav, milliseid asjaolusid on maakohus arvestanud süü suuruse hindamisel. Seejuures ei ole õige apellandi väide, et ta on mõistetud süüdi ühes episoodis. Maakohtu otsuse kohaselt on tegemist kahe erineva varguse episoodiga ja seda olenemata sellest, et kannatanuks oli üks ja sama isik. Kõiki kergendavaid asjaolusid on juba arvestatud. Süüdistatava poolt apellatsioonis esitatud võrdlus – temale, kui korterivargale mõistetud karistuse ja poevarastele nö pisivarguste eest mõistetud karistuse vahel, ei ole asjassepuutuv, samuti nagu ka ühele konkreetsele isikule ebaseadusliku narkoaine käitlemise eest mõistetud karistusega. Seda, et tal on perekond ja lapsed teadis süüdistatav ka siis, 4 kui otsustas kandmata karistuse ajal vargile minna. Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale. Kohtukolleegiumi hinnangul iseloomustab süüdistatava suhtumist õiguskorda fakt, et kohe e. järgmise päeva hakul, peale seda, kui kohus oli teinud tema suhtes otsuse, millega otsustati asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, läks M.P vargile. Süüdistatava taotlus tagastada temale kannatanult varastatud tahvelarvuti põhjendusel, et selle maksumuse hüvitamine on temale kohtuotsusega kohustuseks pandud või piirduda vaid arvuti remondimaksumuse väljamõistmisega, ei ole põhjendatud. Maakohus on ka seda taotlust on otsuses vaaginud ja argumenteeritult eitanud sellist võimalust. Maakohtu otsustus varastatud tahvelarvuti saatuse küsimuses on seaduslik, põhjendatud ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks seda oma otsuses korrata. USB juhtme osas, mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, on maakohus otsustanud see hoiustada KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtueelse menetleja juures kuni asja omaniku väljaselgitamiseni ning seejärel tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja seaduslikule valdajale. Kohtukolleegium sellise otsustusega ei nõustu. Nimetatud säte e. KrMS § 126 lg 3 p 1 näeb ette, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Vaidlusalune asutõend ei vasta nende asitõendite tunnustele, millistele kohandub viidatud säte. Nimetatud asitõend e. USB juhe, mille tagastamist süüdistatava taotleb, väites, et tegemist on tema asjaga, ei ole tõendamisasjaolude seisukohalt ei süüstav ega õigustav tõend. Selle vargust ei ole etteheidetud süüdistataval ja seda ei ole omaks tunnistanud ka kannatanu. Kuna selle saatust ei ole otsustatud ka kohtueelse uurimise käigus KrMS § 126 lg 2 alusel, siis tuleb selle saatus otsustada kohtukolleegiumi hinnangul otsusega KrMS § 126 lg 3 p 2 järgi. Riigikohus on otsuses 3-1-1-84-15 p.-des 9,10 selgitanud, et KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse asitõend üldjuhul omanikule või seaduslikule valdajale. Otsustades KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt, kuidas toimida asitõenditega, peab kohus tuginema konkreetsele seaduslikule alusele ja otsustus peab olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. mai
13. a otsus asjas nr 31-1-51-13, p 8). Asjaõigusseaduse § 34 lg-st 2 ja § 35 lg-st 3 tulenev valduse seaduslikkuse presumptsioon annab materiaalõigusliku aluse tagastada asitõend KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel isikule, kellelt menetleja selle asitõendina ära võttis (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. aprilli
15. a määrus asjas nr 3-1-1-35-12, p 9). Eelöeldust tulenevalt tuleb süüdistatavalt äravõetud USB juhe kohtuotsusega temale tagastada. Süüdistatava poolt vaidlustatud menetluskulude osas märgib kohtukolleegium järgmist. Juba maakohus on märkinud, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Mh on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seega pole seadusandja ette näinud, et süüdistatavale võimaldatakse õigusabi tasuta. 5 Apellant ei ole vaidlustatud määratud kaitsja poolt teostatud töö mahtu, vaid märgib, et temale teadaolevalt on ühe tunni tasu 24 eurot. Selline seisukoht on aga ekslik. Nimelt RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse korra p 14 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta (ilma käibemaksuta), kuid kokku mitte rohkem kui 60 eurot ühe menetlustoimingu või muu toimingu kohta, p 17 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks lihtmenetluseks välja arvatud kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 80 eurot ning p 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld - või lihtmenetluse istungil osalemise eest 20 eurot iga poole tunni kohta. Seega apellatsiooni väited määratud kaitsja ühe töötunni maksumuse kohta on väär. Koos käibemaksuga on tunni tasu 48 eurot e poole rohkem, kui seda arvab süüdistatav. Sellest on kujunenud ka kogusumma ja see osa kaitsjale hüvitatavast summast, milline on välja mõistetud süüdistatavalt. Kohtukolleegium osutab kõrgeima astme kohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 p-le 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv KrMS § 423, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib KrMS § 417, mille kolmandas lõikes viidatakse KrMS §-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest menetluskulude ajatamise küsimuses, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohus M.P menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Märgitust tuleneb, et seaduslik alus M.P taotluse - võimaldada tal menetluskulusid tasuda 12 kuust pikema aja jooksul - rahuldamiseks puudub. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täiendavalt selgitanud, et hoolimata sellest, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Apellatsioonimenetluse kuluks on kaitsjatasu apellatsioonimenetluses. Süüdistatava kaitsja adv. A.Ennok on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot. Kohtukolleegium peab ajakulu põhjendatuks ning KrMS prg 185 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg 337 lg 1 p-st 4; prg 338 p-st 2 ja prg 340 lg 2 p-st 6 tühistab kohtukolleegium maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatu osas uue otsuse. /allkirjastatud digitaalselt 6 7