← Eesti

2-21-142722/15

Obsah (15)§ 361§ 457§ 376§ 663§ 657§ 651§ 356§ 5§ 436§ 392§ 329§ 477§ 173§ 174§ 396

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-142722 Ko

) § 172 lg 7 ls 2; resolutsiooni p 3) ning puudutatud isiku menetluskulud kindlaks määramata (resolutsiooni p 4). 6.

  1. Riigikohus tuvastas 21.06.2023 tsiviilasjas nr 2-22-6949 tehtud määrusega (Riigikohtu 21.06.
  2. a määrus) Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.
  3. a hääletusprotokolli otsustel 1–4 õigusliku toime puudumise. Lisaks jättis Riigikohus 21.06.
  4. a määrusega muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.
  5. a määruse tsiviilasjas nr 2-22-6949 osas, milles ringkonnakohus tuvastas Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.
  6. a hääletusprotokolli otsusel 5 (kinnitada
  7. a ühekordne maks 25 eurot) õigusliku toime puudumise. Riigikohtu 21.06.
  8. a määrus lõpetas tsiviilasjas nr 2-22-6949 menetluse. Maakohus uuendas praeguse asja menetluse, sest menetluse peatamise alus langes ära (

§ 361lg 1). 6.2. Maakohtu hinnangul oli avaldaja üldkoosolekul Krt

S § 40 lg-te 1 ja 2, § 41 lg 3 ning avaldaja põhikirja p-de 4.3.3 ja 6.1 alusel õigus otsustada fikseeritud suurusega sihtotstarbeliste maksete ning korteriomaniku kaasomandi osa suurusest sõltumatute fikseeritud majandamiskulude maksete suurused. Sama õigus oli KrtS § 20 lg 1, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 25 ja avaldaja põhikirja p-de 4.13–4.15 kohaselt ka 2 2-21-142722 avaldaja volinike koosolekul. KrtS § 40 lg-te 1 ja 2, § 41 lg 3 ning avaldaja põhikirja p-de 2.6, 3.5 ja 6.4 järgi oli avaldaja liige kohustatud tasuma avaldaja üldkoosoleku või volinike koosoleku otsusega kindlaksmääratud sihtotstarbelised maksed ja korteriomaniku kaasomandi osa suurusest sõltumatud fikseeritud majandamiskulude maksed. 6.2.

  1. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et avaldaja nõude aluseks oli Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.
  2. a hääletusprotokolliga vastu võetud otsus, millega kinnitati
  3. aastal ühekordne maks 25 eurot. Avaldajal on õigus nõuda oma liikmetelt nimetatud ühekordse makse või muude hääletusprotokollist nähtuvate maksete tasumist, kui Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.
  4. a hääletusprotokolli otsusel on õiguslik toime. 6.2.
  5. Riigikohtu 21.06.
  6. a määruse kohaselt puudub Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.
  7. a hääletusprotokolli otsustel õiguslik toime. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 8 järgi on kohtumäärus kehtiv avaldaja, avaldaja liikmete ja avaldaja volinike suhtes.

§ 457

lg 1 järgi on kohtulahend avaldajale ja puudutatud isikule avalduse aluseks olevatel asjaoludel kohustuslik. Kuna avaldaja nõude aluseks oleval Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.

  1. a hääletusprotokolli otsustel puudus õiguslik toime, puudus avaldajal õigus nõuda oma liikmetelt nimetatud otsuste alusel raha (sh ühekordse maksu 25 eurot) tasumist. Kuna avaldajal puudus õigus nõuda põhivõla tasumist, ei olnud tal õigust nõuda ka põhinõudelt arvestatud viivist. Maakohus jättis seetõttu avalduse 25 euro 79 sendi suuruse ekspluatatsioonimakse ja 24 sendi suuruse viivise tasumiseks rahuldamata. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  2. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–4 ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub anda endale tähtaja nõude õiguslike väidete täiendamiseks ja parandamiseks. 7.
  3. Avaldajal ja tema uuel lepingulisel esindajal puudus võimalus kasutada

§ 376

lg 4 kohaselt menetlusõigusi ning täiendada ja parandada avaldaja nõude õiguslikke väiteid (ilma nõude aluseks olevaid põhilisi asjaolusid muutmata). Avaldaja lepinguline esindaja esitas 04.08.2022 kell 14.09 maakohtule taotluse võimaldada e-toimikus ligipääs praeguse tsiviilasja toimikule. Maakohus peatas 04.08.2022 kell 15.28 praeguse tsiviilasja menetluse tsiviilasja nr 2-22-6949 tõttu. Kuna maakohus uuendas asjas menetluse ja lahendas asja sama määrusega, puudus avaldajal võimalus täiendada nõude õiguslikke väiteid. Maakohus rikkus avaldaja menetlusõigusi, sest lõpetas üllatuslikult asjas menetluse.

§ 361lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi.

Enne maakohtu 04.08.

  1. a määruse tegemist esitas avaldaja 27.02.2022 avalduse täienduse ja puudutatud isik 10.05.2022 vastuse avaldusele. Maakohus ei selgitanud 04.08.
  2. a määruses, et jätab Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.
  3. a hääletusprotokolli otsuse tühisuse korral nõude rahuldamata. 7.
  4. Korteriühistu otsuse puudumine majandamiskulude ettemaksete kogumise kohta ei välista avaldaja õigust nõuda korteriomanikelt remondiraha tasumist KrtS § 40 ja avaldaja põhikirja alusel. Seega ei vabane korteriomanik korteriühistu poolt kaasomandi esemele tehtud majandamiskulude kandmisest ainult seetõttu, et puudub üldkoosoleku otsus või kinnitatud majanduskava (RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 11). Maakohus leidis ekslikult, et avaldajal puudub õigus nõuda puudutatud isikult raha tasumist põhikirjale tuginedes. Avaldaja põhikirja p 6.2 kohaselt kannavad mõtteliste osade majandamise kulutused ühistu liikmed võrdeliselt neile kuuluvate mõtteliste osade suurustega. Majandamiskulud ja sihtotstarbelised maksed arvutatakse garaažiboksi üldpinna ruutmeetri kohta, kuid reaalosade 3 2-21-142722 pinna suuruse vahe kuni +/- 3 m2 ei mõjuta liikme poolt hüvitamisele kuuluvate majandamiskulude suurust. Suurematele (üle 30 m2) boksidele esitatakse maksud arvestatuna boksi põrandapinna ühe ruutmeetri kohta. Seega oli avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult
  5. aastal tegelikult tehtud remondikulusid ehk sihtotstarbelisi makseid arvestatuna garaažiboksi üldpinna ruutmeetri kohta (arvestatuna 980 garaažiboksi kohta). Eelnevast tulenevalt soovib avaldaja uuendatud menetluses nõuda puudutatud isikult tasumata 25 euro suurust remondikulu ja viiviseid, lähtudes tegelikest maksetest. Avaldaja remondikulud olid
  6. aastal 138 414 eurot, sh tuletõrje inspektsiooni ettekirjutuse täitmine 1908 eurot; vihmavee äravoolusüsteemi rekonstrueerimine 1938 eurot; kandvate konstruktsioonide tugevdamine 37 824 eurot; valgustus galeriides ja koridorides 513 eurot; arvutite vahetus 176 eurot; galeriidel suurte akende remont 51 216 eurot; katuse remont 2634 eurot; muud remonttööd 643 eurot; avariiremont 1235 eurot; kaldtee katte remont 38 400 eurot; kindlustus 1927 eurot. Avaldaja kandis remondikulud 74 684 euro ulatuses tuludest (mh üüritasud, parklatasud, eelmiste perioodide tulud). Ülejäänud 63 730 eurot (138 414 eurot–74 684 eurot) tuleb jaotada 980 boksi vahel. Ühe boksi kohta tuli tasuda 65 eurot. Nimetatud summast tasus puudutatud isik osaliselt ekspluatatsioonmaksetega
  7. aastal 37 eurot 20 senti. Seega võlgneb puudutatud isik remondikulude eest 27 eurot 80 senti. Nimetatud summale lisanduvad viivised.
  8. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
  9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

§ 657

lg 1 p 3 alusel koosmõjus

§ga 659 vaidlustatud osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–4) tühistada ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud vaidlust lahendades selgitamiskohustuse olulises ulatuses täitmata ning vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud olulises osas välja selgitamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut määrust ning saadab asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. 11. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust

§ 651

lg 1 järgi koosmõjus

§ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu vaidlustab avaldaja maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning puudutatud isiku menetluskulud kindlaks määramata (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–4). Maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus menetluse uuendas. 12. Ringkonnakohus käsitleb esiteks menetluse uuendamisega seonduvat. 12.1. Õiguskirjanduses on selgitatud, et menetluse uuendamine

§-s 361 ettenähtud korras on vajalik kõigi

-is sätestatud menetluse peatamise aluste kohaldamise korral. Kohus peab küll menetluse peatamise määruses näitama ära tähtaja või tingimuse, mille 4 2-21-142722 saabudes menetlust jätkatakse (nt teises menetluses tehtud lõpplahendi jõustumine

§ 356

lg-s 1 sätestatud menetluse peatamise aluse kohaldamise korral), kuid üksnes määruses nimetatud tähtaja või tingimuse saabumisega menetluse jätkumist ei kaasne (

II komm

(2017), § 361, p 3.1.a). Kuigi menetluse uuendamise lubatavus menetlusosaliste arvamusest ei sõltu ning menetluse uuendamise määruse peale ei saa määruskaebust esitada, peaks kohus enne menetluse uuendamist andma menetlusosalistele võimaluse seisukohta avaldada (

II komm

(2017), § 361, p 3.2.a). Menetlus loetakse poole suhtes uuenenuks pärast seda, kui määrus on talle kätte toimetatud. Seega saab sisuliselt asja läbivaatamist jätkata alles siis, kui pooled on määruse kätte saanud (

II komm

(2017), § 361, p 3.5.a). Menetlustoimingute tühisusele või muudele

§-st 358 tulenevatele tagajärgedele saab menetluse uuendamise korra rikkumise puhul tugineda üksnes juhul, kui seeläbi on ühtlasi rikutud menetlusosaliste muid õigusi (

II komm

(2017), § 361, p 3.5.b). 12.
  1. Praegu uuendas maakohus menetluse ja lahendas avaldaja avalduse samas määruses, rikkudes seeläbi eespool märgitud menetluse uuendamise korda. Nimetatud rikkumine eraldiseisvalt ei tingi ringkonnakohtu hinnangul maakohtu lahendi tühistamist. Alljärgnevalt analüüsib ringkonnakohus aga, kas maakohus rikkus muus osas menetlusõiguse norme oluliselt ning menetluse uuendamise korra rikkumine koostoimes maakohtu muude rikkumistega toob kaasa maakohtu määruse tühistamise.
  2. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et üksnes Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.
  3. a majandamiskulude ettemaksete kogumise kohta tehtud hääletusprotokolli otsusel õigusliku toime puudumine ei välista avaldaja õigust nõuda korteriomanikelt remondiraha tasumist. 13.
  4. Riigikohus on selgitanud korteriühistu poolt korteriomanikult majandamiskulude nõudmise kohta järgmist. Korteriomandite kaasomandiosa valitsevad korteriomanikud KrtS§ 34 lg 2 kohaselt korteriühistu kaudu. KrtS § 41 lg 1 alusel koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, milles peab KrtS § 41 lg 1 p-de 3 ja 4 järgi mh kajastuma korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel ning reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. KrtS § 41 lg 3 kohaselt kehtestab majanduskava korteriomanike üldkoosolek. KrtS § 40 lg 1 järgi teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 järgi võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kui korteriomanike üldkoosolek ei ole majanduskava kehtestanud, on korteriühistul KrtS § 40 lg-st 1 tulenevalt siiski võimalik nõuda korteriomanikult majandamiskulude hüvitamist, kui konkreetsete majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud ka muu korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel (RKTKm 20.06.2022, 2- 19- 8045, p 11). 5 2-21-142722 13.
  5. Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses

§ 5

lg 3 ning § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduva uurimispõhimõtte esmane tähtsus ei seisne aktiivses informatsiooni kogumises ning tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata üksnes põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid. Hagita asja lahendamisel on kohtul asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (RKTKm 09.03.2022, 219-9543/48, p 18; RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663/95, p 23). Uurimispõhimõtte kohaselt tuleb kohtul kõrvaldada ka menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega seotud ebaselgused (RKTKm 22.09.2021, 2- 20- 110080, p 11). Kohtu ülesanne on mh poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine), seejuures ei ole kohus seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 ls 1).

Kohus peab menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (

§ 392lg 1 p-d 1 ja 3; RKTKm 20.06.2022, 2-19-8045, p 16.2).

Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus oluliselt selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustust, kui jättis avaldaja ekspluatatsioonikulude võlgnevuse nõude rahuldamata üksnes põhjusel, et Raadiku 9 KÜ volinike 27.10.

  1. a majandamiskulude ettemaksete kogumise kohta tehtud hääletusprotokolli otsusel puudus õiguslik toime, ei hinnanud avaldaja nõude rahuldamise võimalikkust KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel ega võimaldanud menetlusosalistel esitada nõude kohta täiendavaid selgitusi ja tõendeid.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on praegu põhjendatud saata asi

§ 657

lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis, sest maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 329

lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1– 4 koostoimes

§ 477lg-ga 1).

Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust. Kuna maakohtu lahendis esinevad puudused on tingitud mittenõuetekohasest eelmenetlusest, on põhjendatud asja tagasisaatmine maakohtule (RKTKo 08.12.2021, 2- 184181/75, p 19). Mh tuleb maakohtul asja uuel lahendamisel otsustada avaldaja poolt määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmine. Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks lahendamiseks maakohtule, ei määra ringkonnakohus avaldajale tähtaega nõude õiguslike väidete täiendamiseks ja parandamiseks. 15. Kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab

§ 173

lg 3 ls 2 järgi menetluskulude jaotuse ja

§ 174lg 6 järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

16. Praeguse määruse peale ei saa

§ 396lg 3 järgi määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.