← Eesti

2-24-10989/11

KOHTUOTSUS Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 04. oktoobril 2024, Rakvere 2-24-10989 Kohtuasi S-L U ja A-S U

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17 lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust).

  1. Mõista alates 18.07.2024 kostjalt välja A-S Ue kasuks igakuine elatis 212,15 eurot kuni A-S Ue täisealiseks saamiseni, so 09.03.2041 (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot ning 50% lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta
  2. aprillil (so 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17 lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele 1

(5)
  1. järgnevast kuust. Väljamõistetud elatist vähendatakse 15% võrra (

§ 101lg 7).

Väljamõistetud elatised kohustub A U tasuma hagejate seadusliku esindaja R S arvelduskontole nr XXXX, AS SEB Pank. Igakuised elatised tuleb A Uel tasuda hageja seaduslikule esindajale R Sele iga kuu 10. kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Elatis lastele“.

§ 100

lg 4 kohaselt tuleb A Uel väljamõistetud elatised tasuda iga kalendrikuu eest ette. Jätta menetluskulud A U kanda. Välja mõista A Uelt hagejate S-L Ue ja A-S Ue kasuks menetluskulud summas 93 eurot ning menetluskuludelt 93 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused 2

(5)Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-10989 S-L U ja A-S U hagis A U vastu elatise nõudes. Hagiavaldus koos lisadega (sh täiendatud hagiavaldus) ning menetlusse võtmise kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 22.07.2024, kohtu poolt määratud tähtajaks, so 12.08.2024 kostja hagile vastust ei esitanud. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 26.09.2024. Kostja ei ole hageja menetluskuludele seisukohta esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Perekonnaseadus (

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Igakuise elatise arvutamise aluseks on

§ 101

lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea

§ 101

lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Perehüvitiste seadus (PHS) § 17 lg 3 sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest, so 18.07.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni elatis hagejale S-L Uele 249,59 eurot ja hagejale A-S Uele 212,15 eurot. Elatist muudetakse iga aasta 1.aprillil järgnevalt:

§ 101

lõikes 3 sätestatud baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3; baassummale lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast arvutatakse vastavalt

§ 101

lg-le 4;

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvestatud summast arvatakse maha pool hagejatele määratud lapsetoetused. Hagejad paluvad elatise kanda igakuiselt 10. kuupäevaks ette R S arvelduskontole nr XXXX, AS SEB Pank, maksekorralduse selgitusse märkida: „Elatis lastele“. Hagiavalduses toodult ei täida kostja hagejate suhtes ülalpidamiskohustust. 3

(5)Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus mõistab kostjalt alates hagi esitamisest, so 18.07.2024: -hageja I S-L Ue kasuks välja igakuise elatise 249,59 eurot kuni hageja I täisealiseks saamiseni, so 17.03.2039 (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot, 50% lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17 lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. -hageja II kasuks igakuise elatise 212,15 eurot kuni hageja II täisealiseks saamiseni, so 09.03.2041 (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetusest 50 eurot, 50% lasterikka pere toetusest jagatuna pooleks ja peres kasvavate laste arvuga, mis muutub iga aasta 1. aprillil (so 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapse- ja lasterikka pere toetuste (PHS § 17 lg 3 ja PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Väljamõistetud elatist vähendatakse 15% võrra (

§ 101lg 7). Hageja taotlusest lähtuvalt ja Ts

MS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud elatised kohustub kostja tasuma hagejate seadusliku esindaja R S arvelduskontole nr XXXX, AS SEB Pank. Igakuised elatised tuleb kostjal tasuda hageja seaduslikule esindajale iga kuu 10. kuupäevaks. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Elatis lastele“.

§ 100

lg 4 kohaselt tuleb kostjal väljamõistetud elatised tasuda iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2589,48 eurot (9 x 249,59=2246,31 eurot; 9 x 212,15= 1909,35 eurot; 2246,31+1909,35=4155,66 eurot). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista menetluskulud 138 eurot. Õigusabikulud koosnevad järgnevast: nõustamine 1 h x 48 eurot= 48 eurot, hagi tagamise taotluse koostamine 1 h x 45= 45 eurot; hagiavalduse koostamine 1 h x 45= 45 eurot, käibemaksuta (kokku 3 h 138 eurot). Kohus jättis 19.07.2024 hagejate hagi tagamise taotluse rahuldamata ning kohus on seisukohal, et kostjalt ei ole põhjendatud hagi tagamise taotluse koostamisele näidatud õigusabikulu väljamõistmine. 4

(5)Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud 93 eurot (käibemaksuta). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on nimetatud taotluse hagiavalduses esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.