← Eesti

2-23-16497/21

Obsah (10)§ 164§ 158§ 65§ 23§ 146§ 22§ 162§ 168§ 165§ 163

2-23-16497 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-16497 Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2024, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi M. R. (pankrotis) maksejõuetusavaldus pankr

§ 164

lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise/jätkamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

  1. Viru Maakohtu 26.01.2024 määrusega kuulutati välja M. R. pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Svetlana Pilden. Pankrotihaldur esitas 19.04.2024 kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja, mille palub kinnitada ja lahendada võlausaldajate vastuväited. Teade 2 esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta on avaldatud 27.03.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväidete esitamise tähtaeg oli 12.04.
  2. Haldur esitas vastuväited võlausaldajate nõuetele, võlausaldajad ja võlgnik vastuväiteid ei esitanud Lõplik võlausaldajate nimekiri oli kinnitatud kohtu poolt 12.07.2024.a.
  3. Pankrotihaldur Svetlana Pilden esitas 08.10.2024.a Viru Maakohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning aruande. Pankrotihaldur palus määrata vastavalt

§ 158lg 6 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot.

Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga puudus võlgniku pankrotipessa kuuluv rahaliste vahendite jääk. Realiseeritav pankrotivara puudus. Pankrotimenetluse jooksul oli võlgniku keskmiseks sissetulekuks palk ligikaudu 1325 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Antud asjaolu tõttu ei ole pankrotipessa laekumisi toimunud. II. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta Seoses vara puudumisega ei olnud pankrotimenetluses väljamaksed tehtud, sh.: 1) Pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega; 2) Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole väljamakseid tehtud; Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositavad kulud: - Arvestuslik halduri tasu.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel

§ 23lõikest 1-3.

Haldur on kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi. Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest, analüüsinud nõudeavaldusi, koostanud võlausaldajate nimekirja ning aruandeid: Võlausaldaja esimese üldkoosoleku läbiviimine - 1 tund; - Nõudeavalduste analüüs – 1 tund; - Võlausaldajate esialgse nimekirja koostamine/vastuväidete esitamine - 6 tundi; - Võlausaldajate lõpliku nimekirja koostamine - 1 tund, - Taotluse ja lõpparuande koostamine - 1 tund. Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130 eurot, millest tulenevalt palub haldur määrata halduri tasuks 1560 eurot, millele lisandub käibemaks 343,20 eurot. Krediidiasutustes hoiustatud raha: puudub Pankrotivara puudumise tõttu ning juhul kui deposiidiraha ei laeku, palub haldur hüvitada halduri tasu menetlusabi korras riigivahenditest, kokku summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 164 eurot (käibemaks 20%). Haldur palub hüvitada tasu toimingutasuna riigi vahenditest summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot (22%), kokku 1000,40 eurot. Pankrotihaldur palub mõista tasu välja büroole, mille kaudu ta tegutseb. Büroo on käibemaksukohustuslane. III. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Pankrotivara puudumise tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. IV. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 3 Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. V. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata ning teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. VI. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitanud neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. VII. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Pankrotivara puudumise tõttu ei olnud võlausaldajatele väljamaksed tehtud. JrkNr Võlausaldaja Nõude suurus (eurodes) Rahuldamisjärk Jaotise % 1 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood 14304235) 4392,98 II 14,49 2 Narva linn, Rakvere tn 30a KÜ, registrikood 80175819 2154,83 II 7,11 3 Bondora AS (registrikood 11483929) 8261,44 II 27,25 4 Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703) 4728,59 II 15,60 5 Swedbank AS (registrikood 10060701) 1025,80 II 3,38 6 Nord Collect OÜ (registrikood 11897588) 1487,08 II 4,91 7 Revensen OÜ (registrikood 16625699) 1721,43 II 5,68 8 OK Incure OÜ (registrikood 11542046) 641,74 II 2,12 9 OK Incure OÜ (registrikood 11542046) 5902,74 II 19,47 Kokku 30 316,63 100,00 VIII. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada. Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. IX. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud lõpparuande punktis II „Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta“. X. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus. Fi

MS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. 4 Kohus algatas 26.01.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Seega tuleb kohustustest vabastamise menetlus jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel palub haldur nimetada võlgniku usaldusisikuks pankrotihalduri Svetlana Pilden. XI. Maksejõuetuse põhjus Usaldusisiku hinnangul on peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on hooletu finantskäitumine, so. muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, ei olnud tuvastatud. XII. Ülaltoodust lähtuvalt pankrotihaldur palus: - Lõpetada M. R. pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; - Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Svetlana Pilden usaldusisiku kohustustest; - Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasuks 1903,20 eurot, sh käibemaks 343,20 eurot), anda võlgnikule menetlusabi summas 1000,40 eurot (s.h. käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest, Business Law Firm OÜ kasuks; - Otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamise üle. - Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel nimetada Svetlana Pilden võlgniku usaldusisikuks. 3. 11.10.2024 määrusega määras kohus, et M. R. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 2000 eurot hiljemalt 31.10.2024, kuna M. R. (pankrotis) pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (

§ 158lg 1).

2000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse

§ 158lg 4 alusel.

Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega.
  2. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. 5

  1. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et M. R. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
  2. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul, maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku hooletu finantskäitumine. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 8. M. R. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõue 4392,98 eurot; Narva linn, Rakvere tn 30a KÜ nõue 2154,83 eurot; Bondora AS nõue 8261,44 eurot; Hüpoteeklaen AS nõue 4728,59 eurot; Swedbank AS nõue 1025,80 eurot; Nord Collect OÜ nõue 1487,08 eurot; Revensen OÜ nõue 1721,43 eurot ning OK Incure OÜ nõuded 641,74 eurot ja 5902,63 eurot.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Svetlana Pilden halduri ülesannete täitmisest. 9.

§ 163

lg 7 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus

  1. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 26.01.2024 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
  2. Kuna kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 26.01.2024, tuleb menetlust jätkata. Kohustustest vabastamise menetluse jätkamisel on haldur andnud kirjaliku nõusoleku jätkata usaldusisikuna. Kohus määrab seega võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni. 6
  3. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:

(1)Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
(2)Võlgnik peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
(3)Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sellesarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
(5)Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Võlgnik peab usaldusisikule sellise tulu laekumisest viivitamata teada andma.
(6)Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
  1. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
  2. Kohus hoiatab ka, et FiMS § 49 lg 5 ja 8 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse
  3. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
  4. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab FiMS §
  5. Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimese aruande esitamise tähtajaks on 26.01.
  6. Halduri tasu kinnitamine 16.

§ 65lg 1 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 17.

§ 65

lg 11 ja 113 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude 7 katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. 19. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku 19.02.2024 protokollist nähtub, et haldur on esitanud taotluse halduritasu määramiseks

§ 65lg 11 ja lg 11 3 alusel toimingutasuna.

Haldur palub määrata halduritasu summas 1000,40 eurot, sh käibemaks. Antud juhul taotleb haldur tasu määramist summas 1903,20 eurot (sh käibemaks 343,20 eurot), väljamaksmisega Business Law Firm OÜ arveldusarvele nr. EEXXX. Tasule lisandub käibemaks, kuna büroo, mille kaudu haldur tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Samas palub haldur määrata tasu toimingutasuna, kokku 1000,40 eurot.

  1. Haldur palub anda menetlusabi ning määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, riigi vahenditest, Business Law Firm OÜ, arveldusarve nr. EEXXX, kasuks. Kohus rahuldab halduri taotluse ja annab M. R.le menetlusabi pankrotihalduri tasu kandmiseks ning hüvitab riigi vahenditest 1 000,40 eurot (sh käibemaks), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele Business Law Firm OÜ arveldusarvele nr. EEXXX.
  2. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 158lõpetab kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oleg Mihkelson Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.