Obsah (5)

§ 164§ 657§ 651§ 654§ 633

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2024, Tartu Tsiviilasja number

§ 164lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada jooksva elatise väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuine elatis 164,00 eurot kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Alternatiivselt palus kostja saata tsiviilasi Viru Maakohtule tagasi uue otsuse tegemiseks. Kostja leiab, et maakohus rikkus selgitamiskohustust. Kostja tugines maakohtu menetluses oma terviseprobleemidele, mis takistavad tal teenida nelja lapse ülalpidamiseks vajalikku raha. Kostja esitas tõendina epikriisi, millest nähtub, et tal on radikulopaatia, krambid ja valu jalgades, painutused piiratud, soovitatud on taastusravi, valuvaigistit ja perearsti jälgimist ning kirjutatud välja krambivastane ravim. Kui maakohus leidis, et kostja võimetus elatise maksmiseks piisavalt raha teenida ei ole tõendatud, oleks kohus pidanud kostjale selgitama, milliste tõenditega on seda vastuväidet võimalik tõendada. Kohus oleks pidanud selgitama kostjale, et kostjal tuleb tõendada riigikeele omandamata jätmisega seotud asjaolud, samuti seda, et töö leidmisega seotud pingutusi tuleb tõendada. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et alampalgast lähtumine on teoreetiline, sest kostjal puudub alampalgale vastav töine sissetulek. Kui hagejad ei olnud nõus kostja vastuväidete ja tõenditega ja arvasid, et kostja saab leida töö, mis võimaldab anda ülalpidamist kõikidele lastele vähemalt miinimummääras, siis pidid hagejad tõendama, et selline võimalus kostjal on. Hagejatel on selle asjaolu tõendamise kohustus. Kostja viitas ka asjaolule, et hagejate isa maksab oma kolmandale lapsele, kes elab koos kostjaga, elatist ainult 180 eurot kuus ehk oluliselt vähem, kui maakohus on hagejatele välja mõistnud.
2. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja leidsid, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kostja heidab maakohtule põhjendamatult ette selgituskohustuse rikkumist. Kostjat on menetluses esindanud vandeadvokaat, kellele kohus ei pea olukorras, kus pooled ei vaidle nõude õigusliku aluse üle ning sellega nõustub ka kohus, selgitama tõendamiskoormuse jaotust ega seda, kas poole esitatud tõenditest piisab nõude rahuldamiseks. Isegi kui maakohus oleks selgitamiskohustust rikkunud ning kostjal oleks jäänud seetõttu menetluses midagi tegemata, saanuks kostja esitada lisatõendeid apellatsioonkaebuses apellatsioonitähtaja jooksul, kuid pole seda teinud. Hagejad ei pea tõendama kostja võimalusi tulu teenimiseks. Maakohus järeldas kogutud tõendite alusel õigesti, et kostjal on piisavalt vara, et hagejatele miinimumelatise ulatuses ülalpidamist anda, lisaks on võimalik, et kostja suudab teenida töist sissetulekut. Kostja ei ole tõendanud mistahes takistavaid asjaolusid, mis piiraksid miinimumelatise maksmiseks vajaliku sissetuleku teenimist. Kõrghariduse olemasolu ei takista kostjal töötada ükskõik mis valdkonnas. Samuti kuulub kostjale mitu kinnisasja, mille arvelt saab kostja hagejatele ülalpidamist anda. Kostjaga koos elavate laste ülalpidamisel tuleb arvestada ka laste teise vanema panust. Hagejate isa maksab tema ja kostja ühise lapse ülalpidamiseks elatist kohtu määratud suuruses. Kostja neljanda lapse isa elab lapsega koos ja annab talle ülalpidamist vahetult. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (

§ 657lg 1 p 1).

Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. 4 7. Hagejad nõuavad kostjalt elatist. Maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatisena 500 eurot, mis osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud ja see on jõustunud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega on temalt välja mõistetud kummagi hageja kasuks elatis alates hagi esitamisest seadusega sätestatud miinimummääras PKS § 101 järgi. Kostja vaidlustab temalt välja mõistetud elatise suurust ja väidab end olema suuteline tasuma kummalegi hagejale elatisena 164 eurot kuus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Asjas ei ole vaidlust, et hagejad elavad alates
2. novembrist 2022 isa juures, kostjaga (ema) ei kohtu ega suhtle ning kostja neile ülalpidamist ei anna. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Maakohus mõistiski kostjalt hagejate kasuks välja elatise PKS § 101 lg-te 3-5 alusel miinimumelatisena. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et tema ei suuda eelkõige terviseprobleemide tõttu asuda tööle. Sisuliselt taotleb kostja PKS § 102 lg-s 2 sätestatu kohaldamist ja elatise vähendamist alla PKS § 101 lg-te 3-5 alusel arvutatava summa. Asja materjalide kohaselt kuulub kostja leibkonda kokku neli inimest, lisaks kostjale tema abikaasa ja kaks last. Kostjal on kõrgharidus, ta on õppinud lasteaia õpetajaks, kuid kostja pikaajaliselt ei tööta. Maakohtu menetluses põhjendas kostja mittetöötamist nii oma halva tervisliku seisundiga, erialase töö tegemise võimatusega puuduliku keeleoskuse tõttu kui ka vajadusega hoolitseda eelkooliealise lapse eest. Kohus võib mõjuva põhjuse olemasolul vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatava summa. Mõjuva põhjuse olemasolu peab tõendama kostja. Maakohus tuvastas, et alates hagi esitamisest kostjalt välja mõistetava igakuise elatise vähendamise alused puuduvad. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik enesest oleneva, et saada sissetulekut, mis võimaldaks maksta hagejatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja ei ole tõendanud, et ta suudaks tööle asudes teenida üksnes miinimumpalka. Kostja on ise apellatsioonkaebuses nõustunud, et maakohtule esitatud epikriisist ei tulene, et ta oleks täielikult töövõimetu ja millist tööd ta täpselt teha saaks. Kostja seisukoht apellatsioonkaebuses, et kostja võimet leida tööd peavad positiivse asjaoluna tõendama hagejad, ei ole kooskõlas seadusest tuleneva tõendamiskoormise jagunemisega.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse etteheidetega maakohtule selgituskohustuse rikkumise osas. Maakohus pidas asjas kaks kohtuistungit ja selgitas kostjale, et tema vastuargumendid on paljasõnalised ja kohus ei näe seaduses nimetatud elatise vähendamise aluseid (dl 63). Samuti selgitas kohus välja, et kostjal ei ole töövõimetust tuvastatud (dl 193). Hagejad vaidlesid kohtuistungitel kostja väidetele sissetulekute puudumise põhjuste osas vastu, seega pidi kostja aru saama, et ta peab oma väiteid tõendama. Kui kostja leiab, et tal puudus võimalus esitada maakohtus vajalikke tõendeid, siis sai kostja need tõendid esitada ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega (

§ 633lg-d 4 ja 5).

5 Kostja koos apellatsioonkaebusega ühtegi tõendit ei esitanud ega nende kogumist ei taotlenud. Kostjat esindas menetluses vandeadvokaat.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate nõude rahuldamisel ei pea kohus arvestama sellega, millises suuruses elatist maksab hagejate isa nende vennale, kes elab kostja juures. Kostja ei ole kohtumenetluses avaldanud ega tõendanud, et temaga kooselavad lapsed osutuksid hagejate kasuks elatise väljamõistmisel PKS §-s 101 sätestatud ulatuses varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saavad lapsed.
2. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda (

§ 164lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) 6