Obsah (6)

§ 19§ 121§ 38§ 45§ 100§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-260 2. september 2024 Karin J

) § 44 lg 1 alusel saab isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks ehk kummalgi kaebajal on õigus vaidlustada tema suhtes tehtud otsuseid. Kohus käsitleb kaebust sellisena, nagu see on pärast kaebajate täiendava avalduse esitamist. Kuna esinevad allpool toodud alused kaebuse tagastamiseks, siis ei hinda kohus menetlusökonoomia kaalutlustel seda, kas

§ 19

lg 1 sätestatud ühise kaebuse esitamise eeldused on täidetud või tuleks kaebajate kaebused eraldada. 5. Kohus tagastab kaebuse tuvastamisnõudes

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge - kohus ei saa kohustada vastustajat midagi tegema (näiteks haldusakti andma või tühistama, toimingut tegema, haldusmenetlust uuendama) ning vaidlustatud haldusakt jääb kehtivaks ka juhul, kui kohus tuvastab selle õigusvastasuse. Seda arvestades on seadusandja piiranud tuvastamiskaebuse esitamise õigust ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4, § 44 lg 1).

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Kohtupraktika kohaselt on tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks eriline preventiivne huvi, mis tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 3-192164, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul praegu niisugust olukorda ei esine.

1. Kohus märgib alustuseks, et õige ei ole kaebajate väide, et vastustaja on jätnud nende avaldused lahendamata. Ka avalduse tagastamine seda sisuliselt läbi vaatamata on lahendus. Vastustaja on X avalduste lahendamisel välja toonud, et avalduste arv oli - 26.05-15.06.2023 (21 päeva) 120 avaldust. See tähendab, et kaebaja esitas keskmiselt 6 avaldust kalendripäevas ja 40 avaldust nädalas; - 27.12.2023-23.01.2024 (28 päeva) 35 avaldust, mis teeb keskmiselt 8,7 avaldust ühes töönädalas; - 05.03-11.04.2024 (38 päeva) 120 avaldust, mis teeb keskmiselt 3 avaldust ühes tööpäevas ja 16 avaldust ühes töönädalas. X ei ole vaatamata kohtu nõudmisele välja toonud ühegi avalduse konkreetset sisu ja eesmärki, s.h mitu avaldust oli suunatud haldusmenetluse algatamisele (tema suhtes haldusakti andmisele või toimingu tegemisele) ning millise sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist ta avalduste tagastamise tõttu ei saavutanud. Vastustaja otsuste põhjal oli tegemist valdavalt märgukirjade ja selgitustaotlustega. Sergei Martõštšenko esitas 2+4=6 päeva kohta 17 avaldust ehk keskmiselt 2,8 avaldust kalendripäevas ning ei ole samuti välja toonud ühegi avalduse konkreetset sisu või eesmärki.
2. Kaebajate preventiivne huvi saab eeltoodut arvestades olla suunatud sellele, et kui kaebajad tulevikus esitavad sarnase ajavahemiku jooksul sarnases koguses avaldusi, siis vastustaja ei tagasta neid kogumina, vaid vaatab kõik avaldused sisuliselt läbi. Kohus nõustub sellega, et kui tulevikus kordub sarnane olukord, siis vastustaja tõenäoliselt toimib samamoodi. Kohus ei võta käesoleva kohtuasja raames seisukohta, kas selline toimimise viis on õiguspärane. Samas on kaebajatel igati võimalik kõrvaldada väidetav rikkumine tavapärase järelkontrolli vormis. Kaebajatel on võimalus (pärast kohtueelse menetluse läbimist) esitada kohtule kaebus avalduste sisuliseks lahendamiseks kohustamise nõudes. Kui sisuliselt lahendamata jäetud avalduseks on vaie või kahju hüvitamise taotlus, siis tuleb avalduse sisuliseks lahendamiseks kohustamise nõude asemel esitada kohtule vastav sisuline vaidlus, kuna kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvalt kohtus maksma pandavat õigust kohtueelsele menetlusele.
3. Kaebajatel on tõhusama nõude esitamise võimalus ka avalduste suhtes, mis jäeti sisuliselt läbi vaatamata käesolevas kohtuasjas vaidlustatud vastustaja otsustega. Kaebajad on praeguseks küll mööda lasknud võimaluse esitada vaidlustatud otsuste peale vaie ja seejärel kaebus kohtule. Kuid kaebajatel on võimalus esitada vastustajale uuesti need avaldused, mis ei ole korduvad ja mille sisulist lahendamist nad soovivad saavutada. Kui kaebajad ei saavuta avalduste sisulist lahendamist kohtueelses menetluses, siis tekib kaebajatel võimalus esitada kohtule kohustamiskaebus. Vastustaja on kaebajate avalduste lahendamisel tuginenud sellele, et kaebajad ei soovi tegelikult esitada märgukirju või saada küsitud teavet või selgitusi, vaid on kuritarvitanud oma õigust pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste ja ametiisikute poole (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 46). Kui kaebajatel on tegelik huvi saada sisulised vastused oma avaldustele, siis saavad kaebajad eeltoodud viisil esitada tõhusama nõude ehk kohustamisnõude.
4. Kohtupraktikas on selgitatud, et tuvastamiskaebuse esitamiseks anda aluse ka rehabiliteeriv huvi, kui toimunud kaebaja õiguste riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 3-22-721, p 11). Kaebajad ei täpsustanud vaatamata kohtu nõudmisele, milles seisneb nende rehabiliteeriv huvi tuvastamiskaebuse esitamisel. Kohtule ei ole äratuntav, et esineks kaebajate õiguste sedavõrd intensiivne riive, et põhjendatud oleks tuvastamiskaebuse menetluse läbiviimine. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi sisulist probleemi, mille nad avaldustes tõstatasid ja mille sisuliselt läbi vaatamata jätmine võiks kaebajate õigusi intensiivselt riivata. Kui läbi vaatamata jäetud avalduste hulgas oli taotlusi haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks, siis ei saanud taotluste tagastamine kaebajate õigusi riivata intensiivsemalt kui taotluse rahuldamata jätmine, kuna kaebajatel tekkis õigus esitada vaie ja seejärel kaebus kohtule.
5. Kohus tagastab kaebuse keelamisnõudes

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajatel puudub ilmselgelt kaebeõigus.

§ 45

lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Riigikohus on selgitanud, et

§ 45

lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu 21.10.2021.a otsus asjas 3-20-286, p 11). Kuna tegemist on kumulatiivsete eeldustega, ei ole keelamisnõue lubatav juhul, kui vähemalt üks eeldustest on täitmata. Kohus leidis eespool, et isegi kui möönda vastustaja sarnase tegevuse kordumist tulevikus, on kaebajatel võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi haldusakti või toimingu vaidlustamise teel. See tähendab, et keelamisnõue ei ole lubatav. 11. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamise korral puudub vajadus lahendada kaebajate taotlusi riigilõivust vabastamiseks või muid menetluslikke taotlusi. 12. Kohus jätab rahuldamata kaebajate 23.08.2024.a vastuväite kohtu tegevusele. Kaebajatel ei ole veel tekkinud õigust esitada menetluse kiirendamise taotlust (

§ 100lg 1), seetõttu ei käsitle kohus vastuväidet menetluse kiirendamise taotlusena.

Kaebajate õigusi ei mõjuta eraldi võetuna kaebuse menetlusse võtmise aeg, vaid pigem asja lahendamise aeg tervikuna. Kaebajad ei saa esitada nõudmisi sellele, millise aja jooksul peab toimuma kaebuse menetlusse võtmine. Kaebajad esitasid kaebuse 20.01.2024 ning kohus on teinud menetlustoiminguid kaebuse nõude ja aluse väljaselgitamiseks ja dokumentide kogumiseks. Kaebust on menetletud mõistliku aja jooksul. 13. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajatel on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige oma nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks