KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2024, Tartu Tsiviilasja nr 2-23-114126 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPl

) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (

§ 49

lg 1 p-d 2 ja 4); c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (

§ 49

lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (

§ 49

lg 1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (

§ 49lg 1 p 6).

7. Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima

§ 50

lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (

§ 49lg 3 p 2).

Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (

§ 49lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandjal tuleb

§ 50

lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu

1. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
2. Hageja on selgitanud, et kreeditor hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti kasutas kreeditor kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka kreeditorile kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). 4 Kreeditor kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit. Kostjal puudusid kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja karistused. Kostja keskmine igakuine sissetulek oli pension 495,58 eurot, neto. Samuti tuvastas kreeditor, et kostja igakuised finantskohustused olid 250 eurot. Kreeditor tuvastas nimetatud andmeid kostja arvelduskonto analüüsi tulemusel. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud kreeditoril kahtlust saadud andmete õigsuses ja kreeditor jõudis järelduseni, et kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline teenindama krediidikontot limiidiga 3100 eurot. Samuti on laenutaotlejale selgitatud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning vastav informatsioon on edastatud ka kirjalikult laenusaajale. Laenutaotleja on oma allkirjaga kinnitanud, et laenulepingu tingimused ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel esitatu on talle arusaadavad.
3. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Hageja ei ole esitanud kohtule vastutustundliku laenamist tõendavaid dokumente (maksehäirete registri väljavõte, kostja pangakonto väljavõte jne). Samas ei pea kohus vajalikuks hagejat kohustada seda tegema, kuivõrd kohtule nähtub täitemenetluse registrist, et kostja suhtes on 03.05.2018 algatatud täitemenetlus nr 193/2018/
4. Kostjal on siiani täitmata põhinõue summas 674,79 eurot ning rahaliste nõuete põhitasu 185,84 eurot. Lisaks sellele oli krediidiandjale teada, et kostja laenukohustuste määr on juba 50% sissetulekust. Kohtu hinnangul on kostjale niigi kõrge laenukoormuse juures antud kõrge intressiga krediidilimiit, kus ainuüksi võimalik laenu põhisumma (3100 eurot) on kostja poole aasta sissetulek. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et krediidiandja on laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
5. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Võlausaldaja ja kostja sõlmisid laenulepingu 01.02.2022, Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär sel ajal oli 0%. Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja lepingu p V 1 ning ei teostanud krediidi tagasimakseid ega tasunud intressi vastavalt lepingule. Kostja ei tasunud igakuist intressi alates 01.02.2022 ning jättis tasumata intressi kasutusel olnud krediisummalt 150 eurolt. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas kreeditor 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 14.07.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas kreeditor krediidi tagastamise tähtpäeva 5 saabunuks 15.07.
6. Kuivõrd kostja ei tasunud lepingust tulenevaid osamakseid rohkem kui kolme järjestikuse maksetähtpäeva jooksul on kreeditori poolt leping VÕS § 416 lg 1 alusel kehtivalt üles öeldud. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja põhinõude summas 150 eurot ja seadusjärgsed viivised alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest. Kuivõrd hageja luges lepingu üles öelduks alates 15.07.2022, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 16.07.2022 seadusjärgses määras kuni põhinõude täitmiseni.
7. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jätab kohus menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ja 39% ulatuses hageja kanda.
8. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on menetluskuludena kandnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulu 420 eurot ja riigilõivu hagilt 100 eurot. Riigilõiv on vältimatu ja põhjendatud kulu. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses ja õigusabikulu 240 eurot (s.h käibemaks). Sellele lisandub TsMS § 484² alusel maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 360 eurot.
9. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 212,40 eurot (360*59%).
10. Kohus rahuldab hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
11. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetaks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6