KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2951 Haldusasi J.H taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosa

) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanikule J.H-le on mõistetud Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega karistuseks 14 aastat vangistust (karistuse kandmise alguseks 07.07.2016). J.H esitas 08.10.2018 taotluse viia ta karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaale. Moskva linnakohus tunnistas 01.07.2019 määrusega Harju Maakohtu 13.03.2017 otsuse Venemaa Föderatsioonis täidetavaks. Justiitsministri 17.10.2019 käskkirjaga nr 90 otsustati viia J.H karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaa Föderatsiooni. J.H avaldas 14.11.2019, et ei soovi enam karistuse kandmise jätkamiseks Venemaale üleviimist ja seetõttu menetlus lõppes. J.H esitas 22.12.2023 uue taotluse viia ta karistuse kandmise jätkamiseks üle Venemaale. Justiitsminister otsustas 15.02.2024 käskkirjaga nr 16 anda J.H üle Venemaa Föderatsioonile Harju Maakohtu 13.03.2017 otsusega mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks vastavalt Moskva linnakohtu 01.07.2019 määrusele.
2. Harju Maakohus edastas Tallinna Halduskohtule J.H 24.10.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses tema väljaandmisega Venemaa Föderatsioonile. Taotleja soovib enda väljaandmist Venemaale nii kiiresti kui võimalik, sest iga päev pikendab tema tervisega seotud kannatusi. Taotleja terviseseisund ei ole hea, tal on tugev allergia. Taotluse kohaselt ei ole praeguseks laekunud Venemaalt teavet, millal oleks võimalik taotleja üle anda. Aktiivselt 3-24-2951 tegeletakse sellega, et taotleja üleandmine Venemaale toimuks esimesel võimalusel.
3. Justiitsministeerium selgitas 08.11.2024 vastuses, et Venemaa Föderatsioonilt ei ole siiani saabunud vastust, millal oleks võimalik taotleja neile karistuse kandmise jätkamiseks üle anda. Kui Venemaa annab vastuse taotleja ülevõtmise täpse aja ja koha kohta, planeerib Eesti Vabariik järgmise sammuna tema toimetamise kokkulepitud ajaks vastavasse asukohta. Taotleja on omalt poolt teinud taotluse reisidokumendi vormistamiseks. Siiamaani ei ole Venemaa Föderatsiooni saatkond seda vormistanud ning keeldutud on tulemast saatkonnast välja isiku dokumendi vormistamiseks. Tavapäraselt tuleb saatkonna töötaja isiku dokumentide vormistamiseks vajalike toimingute jaoks vanglasse kohapeale. Eesti Vabariik on andnud kinnipeetavaid Venemaale üle ka nii, et neil on puudunud kehtivad isikut tõendavad dokumendid ja Venemaa on aktsepteerinud kinnipeetava kehtetuks muutunud passi. Taotlejal on olemas pass, mille kehtivusaeg on möödunud. Tuginedes varasemale praktikale, ei takistaks see tema üleandmist Venemaale. Taotleja saab ise võtta ühendust Venemaa Föderatsiooni saatkonnaga Eestis. Samuti saavad tema lähedased saatkonda pöörduda või kui lähedased elavad Venemaal, siis pöörduda ka Venemaal olevate vastavate ametivõimude poole.
4. Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

§ 4

lg 2 kohaselt antakse riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses. Ka osutab riigi õigusabi Eesti Advokatuuri kuuluv advokaat (

§ 5lg 1), kellelt ei ole nõutav välisriigi õiguse tundmine.

Taotlejaga seotud varasematest kohtuasjadest nr 3-23-2746 ja 3-24-2178 ning ka Justiitsministeeriumi vastusest nähtub, et Eesti Vabariik on teinud vajalikud toimingud, et korraldada isiku üleandmine Venemaale. Taotleja väljaandmine viibib tema kodakondsusjärgse riigi, Venemaa tegevusetuse tõttu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 määrus nr 3-24-2178, p 15). Sõltumata sellest, kas taotlejal puudub Eesti ametivõimude tegevusetuse puudumise tõttu riive, mida haldusmenetluses või halduskohtumenetluses vaidlustada saaks, või tuleks tegevusetuse ilmselge puudumise tõttu lugeda õiguskaitse vajadus väheseks, tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata

§ 7lg 1 p-de 2 ja 5 alusel.

Taotleja on halduskohtusse viimase 10 aasta jooksul pöördunud 20 korral ning tema õiguste kaitse ei ole olnud takistatud seetõttu, et ta ei ole osanud kohtule oma seisukohti arusaadavalt esitada. Halduskohtul on ka uurimis- ja tõlgendamiskohustus, millega tagatakse see, et ükski tõend ega avaldus ei jääks kohtule esitamata seetõttu, et füüsiline isik osaleb kohtumenetluses ilma esindajata. Seega tuleb taotlus jätta rahuldamata ka

§ 7lg 1 p 1 alusel.

Taotlejal on võimalik oma õiguseid ennekõike kaitsta, pöördudes oma kodakondsusjärgse riigi, näiteks saatkonna poole abi saamiseks. Saatkonna poole pöördumine võiks olla ka kiireim viis selleks, et taotleja saaks enda soovitud lahenduse ja jõuaks Venemaale. Venemaa Föderatsiooni saatkonna tegevust ei ole võimalik vaidlustada Eesti Vabariigi kohtus (HKMS § 4 lg 3). Kui taotleja ei nõustu saatkonna tegevusega, tuleb tal pöörduda Venemaa muude ametivõimude poole. Taotleja on oma avalduses toonud välja ka ravi saamise vajaduse, kuid tema seisukohti tervikuna käsitledes saab kohus aru, et tegemist ei ole eraldiseisva nõudega. Taotleja on ravi saamise vajadusega soovinud põhjendada seda, miks tuleks tema taotlus Venemaale üle andmiseks lahendada kiirelt (vt taotleja 06.11.2024 avaldus). Seetõttu kohus seda küsimust eraldi ei käsitle. Kohtute infosüsteemist nähtub, et vanglat on kohustatud suunama taotlejat arstlikku komisjoni hiljemalt 25.10.2024 ning seejärel 2

§ 7lg 1 p 1).

Vajadusel saab taotleja esitada kohtule menetlusabi taotluse kohtumenetluses tõlke tagamiseks.

1. J.H esitas 12.11.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (hiljem korduvalt täiendatud) halduskohtu 11.11.2024 määruse peale. Taotlejal puudub raha, et pöörduda ise Venemaa Föderatsiooni ametnike poole. Seda saab teha advokaat. Taotleja tervis on väga halb. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 7.

§ 7

lg 1 p-d 1, 2 ja 5 sätestavad, et riigi õigusabi ei anta juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õiguseid ( p1); kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb (p 2) või asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene (p 5). Halduskohus jättis õigesti nendel alustel riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus on hinnanud taotlejale riigi õigusabi andmise küsimust seoses Venemaa Föderatsioonile väljaandmisega ka 11.09.2024 määruses nr 3-24-2178. Ringkonnakohus leidis, et riigi õigusabi andmiseks ei ole alust, sest kavandatav kohtumenetluses osalemine oleks perspektiivitu ning üleandmismenetluse tarbeks riigi kulul advokaadi määramine ei aitaks samuti kaitsta kaebaja õigusi. Ringkonnakohus selgitas, et sisuline küsimus, kas taotleja Venemaale üle anda või mitte, on justiitsministri 15.02.2024 käskkirjaga nr 16 juba tema jaoks positiivselt lahendatud. Üleandmise korraldamine eeldab aga Venemaa võimude koostööd, mida Eesti pool ei saa kuidagi kiirendada. Seega ei ole üleandmise viibimine tingitud Eesti ametiasutustest. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde ka praegu. Nagu ilmneb Justiitsministeeriumi 08.11.2024 vastusest, ei ole Venemaa siiani astunud samme selleks, et võimaldada taotleja üleandmist. Kui taotleja peab eelnevast hoolimata vajalikuks esitada halduskohtule kaebuse Eesti ametivõimude vastu seoses tema Venemaale üleandmise toimingutega, on ta võimeline tegema seda ise, ilma advokaadi abita. 8.

§ 4

lg 2 kohaselt antakse riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses. Seega, sõltumata kaebaja majanduslikust olukorrast, ei ole riigi õigusabi võimalik anda selleks, et pöörduda Venemaa saatkonna või muu ametiasutuse poole või vaidlustada nende tegevust. Tegemist ei ole Eesti haldusorganitega ning ühtlasi ei ole nende tegevus vaidlustatav Eesti kohtus. 9. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 11.11.2024 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3