Obsah (11)

§ 657§ 653§ 207§ 639§ 442§ 386§ 162§ 163§ 190§ 179§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 16. mai 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4

§ 657

lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada, ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega tuleb jätta hagi rahuldamata kostjate I, III ja IV vastu. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme ning seetõttu teinud ebaõige otsuse. Apellatsioonkaebused tuleb rahuldada. Apellantide menetluskulud jäävad hageja kanda. Maakohtu otsus jääb muutmata kostja II suhtes, kuna kostjate I, III ja IV osas jääb hagi rahuldamata, siis tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni ka kostja II osas.

1. Hageja esitas maakohtule nõude kinkelepingu alusel üle antud omandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusolekute andmiseks kõigi kinkelepingu osaliste vastu. Hageja tugines esimese nõude alusena kinkelepingu tühistamisele. Maakohus on tuvastanud, et kinkelepingu tühistamise avaldus ei ole tehtud tähtaegselt (TsÜS § 99 lg 1 p 1) ning apellatsioonkaebuse põhjendustes ei ole seda kohtu järeldust ka vaidlustatud. Selles osas lähtub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel ringkonnakohtu tuvastatust.
2. Teiseks tugines hageja kinkelepingust taganemisele. Maakohus tuvastas, et kõik kingisaajad olid kinkija suhtes jämedalt tänamatud ja rahuldas hageja nõude, mis on suunatud omandi tagasikandmisele, s.t sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 64 1 järgi. Tegemist on võlaõigusliku nõudega, mis on hagejal kinkelepingust taganemise korral VÕS § 268 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 järgi.
3. Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmis hageja
4. juulil 2018 mitu lepingut: 1) kinkis oma endisele elukaaslasele ja laste isale (kostja I) ½ talle kuuluvast kinnisasjast ja 2) seadis kogu kinnisasjale kostja I kasuks eluaegse isikliku kasutusõiguse ja seejärel kinkisid hageja (kolme lepinguga) ja kostja I (kolme lepinguga) nende kaasomandis oleva kinnisasja 8 võrdsetes mõttelistes osades kolmele ühisele lapsele C.K.ele (kostja II), K.K.ele (kostja III) ja G.K.ele (kostja IV).
5. Maakohus tuvastas õigesti, et taganemisavalduse formaalsed eeldused on täidetud. Hageja esitas taganemisavalduse
6. juulil 2019 s.o vähem kui aasta kinkelepingu tegemisest
7. juuli 2018, mistõttu taganemisavaldus on tehtud VÕS § 270 lg 1 tähtaega järgides. Hageja tugines taganemisavalduses ja hagis kostjate I, II, III ja IV jämedale tänamatusele. VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 kohaselt võib kinkelepingust taganeda pärast täitmist, kui kingisaaja(d) on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Taganemisavalduses tõi hageja esile järgmised kostjate tegevused, mida hageja käsitleb jämeda tänamatusena: 1) kõik kingisaajad on korduvalt ja räigelt hagejat solvanud; 2) kostja I on kasutanud hageja suhtes vägivalda; 3) kostja I on laste juuresolekul hagejat solvanud ja ähvardanud; 4) lapsed (kostjad II, III ja IV) ei soovi enam hagejaga suhelda.
8. Riigikohus on selgitanud, et "jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu
9. detsembri
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on lisaks selgitanud, et kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt nt Riigikohtu
11. veebruari
12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12). Samuti on Riigikohus avaldanud, et seda, milline ähvardamine õigustab kinkelepingust taganemist, otsustab kohus konkreetseid asjaolusid silmas pidades, võttes arvesse ähvarduse tõsiseltvõetavust ja selle sisu (Riigikohtu
13. mai 2017, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-17, p 15).
14. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja I käitus hagejaga viisil, mida saab lugeda jämedaks tänamatuseks kinklepingu taganemise põhjusena. Kostja I vaidlustas maakohtu järelduse, et ta on hagejaga pärast kinkelepingu sõlmimist ähvardavalt käitunud. Maakohus hindas hageja esitatud kahe telefonikõne salvestusi, mis leidsid aset 2018-2019 sügis-talvel ja leidis, et nendest kuuldub kostja I negatiivne ja üleolev suhtumine, etteheited ja solvavad väljendid ning ähvardused kohtusse pöörduda suhtluskord tühistada ja elatise suurendamise nõue esitada. Maakohus märkis, et kostja ka pöördus kõigi lubatud nõuetega kohtusse. Ringkonnakohus hindab nimetatud tõendeid teisiti

§ 653alusel.

Ringkonnakohus kuulas telefonikõnede salvestust ja leiab, et mõlemad kõnelejad, nii hageja kui kostja I olid vastastikku provotseerivad ja kõned ei kinnita poolte üksteist austavat ja laste huvidest lähtuvat rahumeelset lahenduste otsimist, vaid esitatakse vastastikku süüdistusi, etteheiteid ja nõudeid, kuid nende alusel ei saa tuvastada, et kostja I oli jämedalt tänamatu. Jämeda tänamatusena ei ole alust käsitleda ka maakohtu etteheidet kostjale I, et ta ei täitnud PKS § 143 lg 2 nõudeid, kuna ei hoidunud tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Maakohtu hinnangul ei mõjutanud kostja I kostjaid III ja IV, kes olid siis veel alaealised ja kelle suhtes kehtis kohtu määratud suhtluskord, positiivselt nii, et oleks soodustatud olnud laste suhtlus hagejaga. Kostja I märgib apellatsioonkaebuses, et ta ei eita, et tema ja hageja vahel on keerulised suhted, kuid ta ei ole mõjutanud lapsi suhtuma hagejasse negatiivselt. Vanemate vahel kestis aastaid kohtus laste hooldusõiguse ja suhtluskorra vaidlus, kuid see ei tähenda, et kostja I oleks mõjutanud negatiivselt laste suhtumist emasse. 9 Ringkonnakohus nõustub kostjaga I, et maakohus ei ole otsuses välja toonud, milles seisnes kostja I poolt laste negatiivne mõjutamine hageja suhtes.

1. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostjad III ja IV olid kinkelepingu sõlmimise ajal 15-aastased ja taganemisavalduse tegemise ajal 16-aastased, siis tuleb asjaolude hindamisel arvestada, et tegemist oli alaealiste lastega. Ringkonnakohus nõustub kostjate III ja IV esindajaga, et alaealiste laste puhul ei saa neilt eeldada oma tegude juhtimist täisealise isikuga samal tasemel. Mitte mingisugust vägivalda ja solvamist ei ole kostjad 3 ja 4 kasutanud ning seetõttu ei ole hagejal kinkelepingust taganemise eeldused täidetud. Last puudutavates otsustes tuleb alati esikohale seada lapse huvid. Mistahes otsuseid vastu võttes ja tegevusi planeerides tuleb alati arvestada lapse huvidega. Käesoleval juhul kinkisid hageja ja kostja I, st laste vanemad oma kolmele lapsele, sh kostjatele III ja IV võrdsetes osades kinnisasja ja sama lepinguga võimaldati sellel kinnisasjal asuvas elamus elada laste isal. Oluline on see, et laste ema oli kaks aastat enne kinkelepingu sõlmimist ühisest kodust lahkunud. Ringkonnakohus leiab, et tehingu tegemise eesmärk oli laste turvatunde suurendamine, seega arvestati eelkõige laste huvidega. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et teismelistele lastele, kelle ema oli nende seletuse järgi kodust teadmata põhjusel lihtsalt lahkunud selgitusi andmata ja jätnud nad isa hoolde, saab ette heita emaga suhtlemise osas jämedat tänamatust. Kostjad III ja IV tunnistasid, et nad olid segaduses, solvunud ja emas pettunud. Ringkonnakohus leiab, et alaealisel, kelle tehtud mitmepoolsed tsiviilõiguslikud tehingud on tühised (erandid on sätestatud PKS §-s 11) ei ole tekkinud teatud taset õiguslikust teadlikkusest ehk võimet aru saada lisaks oma tegude faktilisele asjaoludele ka nende sotsiaal-õiguslikust tähendusest ja võimelisus oma tegu korralikult ja loogiliselt hinnata. Kostjad III ja IV kinnitasid, et nad ei saanud aru, miks neile kinnisasi kingiti. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, et nad oleksid teadlikult ja tahtlikult soovinud hagejat halvasti kohelda. Kostjad III ja IV on vanematevahelise ebamõistliku käitumise ohvrid, kes valisid enda teadmiste ja tegeliku elukorralduse kogemuse alusel poole ja selleks oli sageli isa. Sõltumata sellest, kas see on põhjendatud või mitte, ei anna see nende käitumist lugeda hageja suhtes jämedaks tänamatuseks. Ringkonnakohus nõustub kostjatega III ja IV, et maakohus on jätnud arvestamata, et lapsed olid vanemate lahkumineku ajal kõige haavatamas vanuses, st ajal, mil noorel hakkab välja kujunema isiksus ja maailmapilt ning neid on ilmselgelt mõjutanud vanemate omavahelised tülid ja pidevad kohtuvaidlused.
2. Eeltoodut arvestades ei ole hageja poolt välja toodud asjaolud piisavad sisustamaks kingisaajate kostja I, III ja IV jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes. Seega tuleb maakohtu otsus nende kostjate osas tühistada.
3. Ringkonnakohus ei võtnud menetlusse kostja II apellatsioonkaebust. Kostja II ei ole käesolevas asjas vältimatult kaasapellandiks VÕS § 192 lg 2 ning

§ 207

lg 3 ja

§ 639

lg 2 alusel, kuna vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada kostja II suhtes eraldi. VÕS § 192 lg 2 sätestab, et kui lepingupool taganeb lepingust, mille teisel poolel osaleb mitu isikut, võib ta taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. See kehtib aga vaid juhul, kui mitu isikut osaleb tõepoolest ühiselt ühel poolel, mitte kui ühte lepingudokumenti on hõlmatud sisuliselt mitu erinevat lepingut. Käesolevas asjas kinkisid hageja talle kuuluva ½ osa ja kostja I talle kuuluva ½ osa kostjatele II, III ja IV, igaühele 1/3. Seega kinkis kumbki kaasomanik eraldi talle kuuluva mõttelise osa ja kolmele kingisaajale samuti mõttelistes osades. Seda, milline ähvardamine õigustab kinkelepingust taganemist, otsustab kohus konkreetseid asjaolusid silmas pidades, võttes arvesse ähvarduse 10 tõsiseltvõetavust ja selle sisu. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu menetluses olulisi menetlusnormi rikkumisi, mis annaks aluse, ilma kaebuseta otsust tühistada kostja II suhtes. Kuna maakohus tuvastas, et kostja II on olnud hageja suhtes tänamatu ja kinkelepingust taganemise eeldused on tema suhtes täidetud, ning selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud, siis tuleb hageja nõue, mis on suunatud kostja II osas omandi tagasikandmisele, st sisuliselt asjaõiguslepingu sõlmimisele AÕS § 641 järgi, rahuldada. Hageja saab tagasi 1/6 kinnisasjast ja C.K. omandi suuruseks jääb isalt kingitusena saadud 1/6 mõttelist osa. 17.

§ 442

lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus tagas 7. aprilli 2020 määrusega hagi ja arestis ning kandis selle alusel Aiki Zilinski (isikukood: XXXXXXXXXXXX) kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärke C.K.(isikukood: XXXXXXXXXXXX), K.K. (isikukood: XXXXXXXXXXXX) ja G.K. (isikukood: XXXXXXXXXXXX) kuuluvale kinnisasjale, registriosa numbriga XXXXXXX asukohaga X, X küla, X vald, X maakond. Kuna hagi jääb suures osas rahuldamata, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva otsuse jõustumisel

§ 386lg 4 järgi tühistada.

18. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Seoses maakohtu otsuse tühistamise ja hagi rahuldamata jätmisega kostjate I, III ja IV vastu tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jaotas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse. Kuna hagi jääb kostjate I, III ja IV vastu rahuldamata, siis

§ 162

lg 1 järgi tuleb nende poolt maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II menetluskulud maakohtus jäävad tema enda kanda. Hageja menetluskulud ringkonnakohtus jäävad tema enda kanda, kuna kostja II ringkonnakohtu menetluses ei osalenud. Hageja menetluskulud maakohtus jäävad

§ 163lg 1 alusel 10% ulatuses kostja II kanda.

19. Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel (

§ 190lg 3 esimene lause).

Hageja sai menetlusabi riigilõivu 1000 euro tasumiseks. Arvestades hagis esitatud nõuete rahuldamise ulatust tuleb kostjal II tasuda riigi tuludesse 100 eurot (10% 1000-st eurost). Hagejal tuleb tasuda riigi tuludesse ülejäänud osa riigilõivust, st 900 eurot (

§ 190lg 4).

Kostjatele I, III ja IV oli määratud riigi õigusabi korras esindaja, kelle tasutaotlused rahuldati maakohtus 2753 euro 64 sendi ulatuses. Kostjatele I, III ja IV määratud esindaja

1. oktoobril 2023 ringkonnakohtule esitatud tasutaotlus jäeti rahuldamata. Kostjate I, III ja IV esindaja esitas
2. aprillil ja
3. mail 2024 riigi õigusabi tasu taotlused ja ringkonnakohus pidas põhjendatuks 335 euro ja 50 sendi hüvitamist. Kostjatele I, III ja IV anti menetlusabi osaliselt apellatsioonkaebuse riigilõivu tasumiseks summas 1000 eurot. Hagejal tuleb tasuda riigi tuludesse kostjate I, III ja IV esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud 3089 eurot 14 senti ning riigilõivu 1000 eurot, kokku 4089 eurot 14 senti (

190 lg 5 teine lause). Menetlusosalised peavad riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuma käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva jooksul (

§ 179lg 5).

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9).

11 20. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 7399 eurot 94 senti. Kostjal II tuleb hageja kuludest maakohtus hüvitada 10%, st 739 eurot 99 senti. Vastavalt hageja taotlusele tuleb

§ 177

lg 2 alusel kostjalt II välja mõista viivis hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostjate I, III ja IV kantud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus koosnesid eksperditasust 412 eurot 50 senti ja riigilõivust 400 eurot. Tegemist oli põhjendatud menetluskuludega. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostjate I, III ja IV kasuks menetluskulude katteks välja 812 eurot 50 senti. /allkirjastatud digitaalselt/ 12