TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-24-1276 9. oktoober 2024 Karin J

) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 6. Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu, mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

§ 133

lg 1 alusel on varaliselt 2 hinnatava hüve korral õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kohus ei ole riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Küsimust sellest, kas mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on täidetud, ei saa käsitleda abstraktselt. Kohus saab lähtuda konkreetsetest kokkusaamistest ja nendega seotud asjaoludest. Käesoleva asja lahendamisel saab lähtuda sellest, et käsitletaval ajavahemikul on kaebajal toimunud kaks pikaajalist kokkusaamist, mõlemad abikaasaga. 7. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud kahel pikaajalisel kokkusaamisel abikaasaga isiklike riiete kandmist, pidada tema õiguste intensiivseks riiveks. Kaebuse põhjal sõlmis kaebaja abielu vangistuse ajal. Kaebaja abikaasale pidi olema algusest peale teada, millises olukorras oleva isikuga ta abielu sõlmib, s.h millist riietust tuleb kaebajal kokkusaamistel kanda. Ei ole usutav, et kaebaja kohustus kanda vangla riietust mõjutab olulisel määral kaebaja suhteid abikaasaga. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse sel alusel rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (

§ 133lg 1).

Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et anda hinnang, kas kaebajal on kahel pikaajalisel kokkusaamisel isiklike riiete kandmise mittevõimaldamise tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju. Kaebaja õiguste intensiivseks riiveks ei saa pidada seda, et vastustaja ei pruugi tulevikus lubada kaebajal kanda kokkusaamistel isiklikke riideid. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selle küsimuse käsitlemiseks ennetavalt, olenemata kokkusaajate isikutest, kokkusaamise asjaoludest ja põhjendustest, millele kaebaja isiklike riiete kandmise taotluses tugineb.

1. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks vastustaja õigusvastane tegevus. Praeguses asjas on väga vähe tõenäoline, et kohus hindab vastustaja tegevuse õigusvastaseks. Vastustaja on järginud vangistust reguleerivaid õigusakte ja Tartu Vangla kodukorda. Vangistusseaduse (VangS) § 46 lg 1 sätestab, et kinnipeetav kannab vangla riietust, kui vangistusseadusest või vangla sisekorraeeskirjast (VSKE) ei tulene teisiti. VSKE § 83 lg 1 kordab vangla riietuse kandmise kohustust. VangS või VSKE ei näe ette erandit pikaajalise kokkusaamise puhuks. Isikliku riietuse kandmine on VangS § 46 lg 2 alusel võimalik avavanglas viibiva kinnipeetava, VangS § 82 lg 9 alusel arestialuse ning VangS § 93 lg 1 alusel vahistatu puhul. Kaebaja nende isikute hulka ei kuulu. Ka Tartu Vangla kodukorra p 4.2 näeb ette kinnipeetava kohustuse kanda väljaspool enda elukambrit vangla riietust. Kohtupraktikas on sedastatud, et vangla riietuse kandmise kohustus on üks osa julgeolekuabinõude tervikust (Riigikohtu otsus asjas 3-19-1838, p 34). Vangla riietuse kandmise nõude eesmärk on eristada kinnipeetavaid muudest isikutest, et tagada vangla julgeolek. Ühtse riietuse kandmise kohustus ei saa iseenesest olla väärikust alandav. Kohtu hinnangul ei ole kasutusel olev vangla riietus värvi, tegumoe vms omaduste poolest väärikust alandav. Kohustus kanda vangla riietust, s.h pikaajalise kokkusaamise ajal, on vangistusega kaasnev paratamatus. 3
2. Kohus möönab põhimõttelist võimalust, et vangla riietuse kandmise reeglist saab konkreetsetel erandlikel asjaoludel ja põhjendustel kõrvale kalduda. Kaebuse põhjal tehti näiteks kaebajale erand abielu sõlmimisel. Kuid seda, kas vastustaja õiguspäraselt keeldus kaebajale isiklike riiete kandmise loa andmisest, saab hinnata üksikjuhtumi kaupa iga juhtumi asjaolusid arvestades. Kohtule ei ole äratuntav, et kõrvalekaldumine vangla riietuse kandmise reeglist võiks olla põhjendatud kaebaja kokkusaamisel abikaasaga. Kokkusaamisi lastega vaadeldaval perioodil ei toimunud. Kohus siiski märgib, et ka kokkusaamise puhul lastega tuleb erandi tegemise vajadust pigem eitada, kui puuduvad faktilised asjaolud, millest järeldada, et vangla riietus ülesaamatult takistab vanema ja lapse vahelist suhtlemist.
3. Kohus leiab määruse punktis 8-9 toodud põhjendustel, et puudub alus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Kaebuse tagastamise korral ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4. Kohus ei leidnud kohtute infosüsteemist andmeid selle kohta, et kaebaja oleks esitanud kaebuse pikaajalisel kokkusaamisel isiklike riiete kandmise lubamiseks kohustamiseks. Kaebajal on võimalus esitada vastustajale uuesti sellekohane taotlus tulevikus (kui kaebaja saab vastava kokkusaamise puhul välja tuua selle kasuks rääkivad konkreetsed erandlikud asjaolud) ning pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist esitada kohustamiskaebus kohtule.
5. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 4