← Eesti

3-23-2382/15

Obsah (4)§ 119§ 2§ 207§ 121

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tan

§ 119lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X.X esitas 09.08.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles ta nõudis hüvitist selle eest, et vangla alates
  2. a jaanuarist ei väljastanud talle paksemat madratsit.
  3. Tartu Vangla jättis 11.10.
  4. a otsusega nr 1-113/160-2 X.X-i kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, sest taotlus on esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Otsuse kohaselt sai X.X kahjulikest tagajärgedest teadlikuks koheselt
  5. a Tartu Vanglasse sattudes, seega oleks ta riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3 tulenevalt pidanud esitama kahju hüvitamise taotluse hiljemalt 14.01.
  6. X.X esitas kahju hüvitamise taotluse peaaegu 9 aastat ja 7 kuud hiljem alates kahju tekkimisest teada saamisest.
  7. X.X esitas 24.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt otsustas kohus asjas nr 3-19-2077, et vangla peab kaebajale hüvitama 1000 eurot seoses väärikuse alandamisega. Kaebaja osutas, et ta esitas vanglale 09.08.2023 kahju hüvitamise taotluse seoses asjaoluga, et talle ei antud alates
  8. a paksemat madratsit. Paksema madratsi sai kaebaja alles 28.03.
  9. Vangla kahjustas liiga õhukese madratsiga kaebaja tervist. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  10. Tartu Halduskohus tagastas 21.05.
  11. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Vangla jättis kaebaja 09.08.
  12. a kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba tavamõõtmetes madratsi (nn õhema madratsi) kasutamise ajal, pidi ta kahju tekkimist tajuma kõige hiljem vahetult pärast paksema madratsi saamist 28.03.
  13. Kaebaja esitas vanglale tervisekahju hüvitamise taotluse 09.08.2023 ehk RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. Kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontekstis ei oma tähtsust, et kohus tuvastas 10.02.
  14. a otsuse nr 3-19-2077 p-s 12, et vangla tegevus kaebajale paksema madratsi mittevõimaldamisel on vastuolus vangistusseaduse § 4¹ lg-tega 1 ja 2 ning et ringkonnakohus 14.01.
  15. a otsuses halduskohtu järeldusega nõustus. Vangla 11.10.
  16. a otsusest nähtuvalt ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist. Lisaks välistas tähtaja ennistamise HMS § 34 lg-s 3 sisalduv regulatsioon. Seega jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 1 p 4 alusel. 2) Kuna kohus asus seisukohale, et kaebus tuleb tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohase läbimata jätmise tõttu, siis on kaebaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselt vähene. Lisaks ei saa kaebaja poolt kohtule esitatud kaebuse pinnalt asuda seisukohale, et ta ei oleks võimeline oma õigusi iseseisvalt halduskohtus kaitsma. Riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega põhjendatud. Riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 g 1 p-de 1 ja 5 alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. X.X esitas 05.06.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määruse peale seoses kaebuse tagastamisega ja advokaadi mitteandmisega. Määruskaebuse kohaselt on kohtu arvamus sisuliselt vale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades eeltoodut ja kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 21.05.2024. a määruse tühistamist resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. 7.

§ 207

lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas 21.05.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse

§ 121

lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus õigesti, et sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba tavamõõtmetes madratsi (nn õhema madratsi) kasutamise ajal, pidi ta kahju tekkimist tajuma kõige hiljem vahetult pärast paksema madratsi saamist 28.03.

  1. Kaebaja esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse 09.10.2023 ehk RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega ületades. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada 3 aasta 2 jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Tähtaja ennistamise välistaks ka HMS § 34 lg-s 3 sisalduv regulatsioon, mille kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui 1 aasta. Kaebajat ei saa lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinuks, kui vangla on tema kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt tagastanud. Sellise olukorraga on tegemist ka siis, kui vangla tuvastab õiguspäraselt, et kahju hüvitamise taotlus on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, nagu vangla 11.10.
  2. a otsuses õigesti leidis. Kohtueelse menetluse läbimise nõuetekohasuse hindamine hõlmab ka seda, kas kohtueelne menetlus ise (vanglale kahju hüvitamise taotluse esitamine) on algatatud tähtaega järgides. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud määruskaebusega on ilmselgelt vähene, mistõttu kuulub kaebaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.05.
  3. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale

§ 207lg 2 alusel tagastamisele.

8.

§ 207

lg 3 p 1 kohaselt võib ringkonnakohus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Tartu Halduskohus jättis 21.05.

  1. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Ringkonnakohus tagastab kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.05.
  2. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.