← Eesti

2-23-115706/22

Obsah (5)§ 162§ 657§ 238§ 177§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-2

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

  1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi maakohtusse uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
  2. Maakohus leidis ekslikult, et hageja pole tõendanud, et talle on loovutatud hagis viidatud Telia neljast arvest tulenev nõudeõigus. Hageja selgitas 21.08.2023 seisukohas, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusel on tõenditena viidatud 01.03.2018 sõlmitud kliendilepingule 27724410 ehk kliendisuhte raamlepingule, mis loob kliendile võimaluse liituda Telia teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ja sõlmida muid lepinguid Teliaga. Lisana oli Telia nõude loovutamisel lisanud kliendilepingule ka 12.06.2020 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu. Lepingute alusel kohustus Telia osutama kliendile teenuseid ning klient oli kohustatud saadud teenuste eest tasuma. Telia esitas teenuste kasutamise eest kostjale arved numbritega 20201002394689, 20201102664190, 20201203058353, 20210103455478, VH
  3. Arvetel oli kirjas kostja isiku- ja kontaktandmed ja teenuste sisu, kogused, maksumus ja tasumise tingimused. Arved on nähtavad ka kostja esitatud iseteeninduse väljavõttest. Hageja tugines hagis sellele, et esialgne võlausaldaja käsitles loovutamisel sõlmitud kliendilepingut ja selle lisasid ühe õigussuhtena. Arved on seotud hagi esimese lisa teisel leheküljel avaldatud telefoninumbriga. 4.
  4. Maakohus ei viidanud menetluses, et ta ei saa aru hageja tõenditest ja selgitustest. Hageja esitab seetõttu ringkonnakohtule täiendava tõendi, milles Telia on välja toonud kõik nõude kujunemise asjaolud. Kohus oleks pidanud selgitama pooltele tõendamiskohustust. Maakohtu menetluses ei esitanud kostja tõendeid, et ta oleks arvetest tulenevad kohustused täitnud. Vastus apellatsioonkaebusele
  5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kostja vaidles vastu uue tõendi vastuvõtmisele. 4

(7)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi (

§ 657lg 1 p 2).

Seoses sellega tuleb muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

  1. Maakohus jättis põhjendamatult hagi rahuldamata põhjusel, et hageja märgitud arvetel puudus seos raamlepingust tulenevate nõuetega. 7.
  2. Hageja on selgitanud 01.04.2024 menetlusdokumendis (dtl 134-137), et nõue tulenes 01.03.2018 sõlmitud kliendilepingust nr. 27724410 ja 12.06.2020 sõlmitud liitumislepingust nr
  3. Hageja on selgitanud, et esimene on raamleping ja lisaks hagis märgitud arvetele loovutati ka arvest nr VH029641 tulenev nõue (15 eurot), aga sellega seotud nõuet pole hagis esitatud. 7.
  4. Tuvastatud asjaolude kohaselt sõlmisid Telia ja kostja 01.03.2018 liitumislepingu nr 27724410 (dtl 65), mis kannab pealkirja kliendileping ja mida maakohus pidas põhjendatult raamlepinguks. Hageja esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et raamlepingu alusel sõlmisid pooled vähemalt ühe lepingu – 12.06.2020 liitumislepingu nr 9178209 mobiilsideteenuse osutamiseks ja see oli seotud tel nr-ga +XXXXXXXXXXXX (dtl 66). Tegemist on raamlepingu alusel sõlmitud lepinguga. Seega saab järeldada, et hageja ei tugine mitte raamlepingu alusel, vaid 12.06.2020 liitumislepingu nr 9178209 alusel esitatud arvete tasumata jätmisele. 7.
  5. Kostja on märkinud, et hageja esitatud võlanõue on olnud erineva suurusega. Hageja 10.06.2022 kuupäeva kandvast nõude loovutamise teatisest (dtl 51) nähtuvalt teatas hageja kostjale, et Telia loovutas talle lepingust nr 27724410 (raamlepingust) tuleneva nõude ja nõue on hagejale üle läinud 27.05.
  6. Samal kuupäeval koostatud võlanõudes (dtl 52) nõuab hageja kostjalt raamlepingu alusel 219,86 euro tasumist, märkides, et selles summas sisaldub tasumata laenusumma ja intress. Iseenesest on hageja eksitavalt märkinud, et tegemist on laenusumma ja intressiga, kuid siinses menetluses on hageja nõude alust ja sisu selgitanud. Järgnevates 06.10.2022 ja 22.03.2023 võlanõuetes suureneb võlgnevus vastavalt 231,88 ja 254,21 euroni. See on seletatav viivisenõude suurenemisega ajas. 7.
  7. Telia 23.08.2023 kinnituse kohaselt (dtl 109) loovutas Telia 27.05.2022 hagejale kostja vastu 01.03.2018 ja 12.06.2020 lepingutest tulenevad nõuded. Hageja on selgitanud menetluses, et Telia käsitleb raamlepingust ja mobiilsideteenuste lepingust tulenevat õigussuhet ühtse lepingulise suhtena. Kinnituse kohaselt koosneb loovutatud nõue põhinõudest 129,83 eurot, millele lisanduvad viivised ja sissenõudmiskulud. Telia on teatises kinnitanud ja seda tuvastas õigesti ka maakohus, et nõue on hagejale üle läinud 27.05.
  8. Seega ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et talle ei ole teada põhivõla ja kõrvalnõuete osakaal. 7.
  9. Vaidlusalustelt arvetelt (vastavalt dtl 49–50, 47–48, 45–46 ja 43–44) nähtub, et need on kõik seotud tel nr-ga +XXXXXXXXXXXX. Kokkuvõttes on tõenditest järeldatav, et vaidlusalused arved on esitatud raamlepingu alusel sõlmitud mobiilsideteenuse osutamise lepingu alusel.
  10. Puuduvad tõendid, et kostjal puudus osutatud teenusest tulenev põhi- ja viivisevõlg Telia ees. 5

(7)8.
  1. Kostja on esile toonud ja esitanud tõendina Telia iseteeninduskeskkonna väljavõtte (dtl 96), millest ilmneb, et arve nr 20201002394689 58,52 eurot, arve nr 20201102664190 58,39 eurot, arve nr 20201203058353 58,46 eurot ja arve nr 20210103455478 12,85 eurot on Teliale tasutud. 8.
  2. Hageja selgitas 25.06.2023 menetlusdokumendis (dtl 105–106), et kostja esitas kohtule iseteeninduse ekraani kuvatõmmised sellisel kujul, et neil ei kajastu info, mille kohaselt on kostja arved märgitud tasutuks alles 30.05.2022 nõude loovutamise järgselt hagejalt laekunud rahaliste vahendite arvelt. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja vastava ekraani kuvatõmmise, millelt nähtub vastav info (dtl 112). Seega saab tõenditest teha järelduse, et hageja on jätnud hagis märgitud arved tasumata. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
  3. Kostja on viidanud sellele, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduses viitas hageja nõude loovutamise 27.05.2022 teatisele, hagiavaldusele lisatud teatis on koostatud
  4. juunil
  5. Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, loovutas Telia 27.05.2022 hagi esemeks oleva nõude kostja vastu hagejale, kuid teatis on koostatud 10.06.
  6. Seega on nõue loovutatud 27.05.
  8. Esitatud tõenditest saab teha järelduse, et tarbijat on nõude loovutamisest teavitatud (VÕS § 412 lg 1) ja loovutamine on kehtiv. 10.
  9. Nõude loovutamisest teavitamist reguleerib VÕS § 70, mille kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Asjaolu, et loovutamise kohta väljaantud dokument esitatakse võlgnikule hiljem, ei ole nõude loovutamise kehtetuse ega tühisuse aluseks. 10.
  10. Asjaolu, et nõuete loovutamise teates (dtl 51) on märgitud raamlepingu ja mitte teleteenuste lepingu number, ei ole nõude loovutamise kehtetuse ega tühisuse aluseks. Hageja on selgitanud 21.08.2023 menetlusdokumendis (dtl 101), et raamleping võimaldas sõlmida muid lepinguid Teliaga ja mobiilsideteenuste liitumisleping on sõlmitud raamlepingu alusel. Ka asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja arvete tasumist teises ulatuses kui hagis, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja on nõude kujunemise asjaolusid hagis selgitanud. 10.
  11. Nõude loovutamist ei muuda kehtetuks asjaolu, kui selles ei ole märgitud loovutatud nõude aluseks olevate arvete tasumistähtajad. Nagu nähtub kostja vastuväidetest, oli tal võimalik arvetega seonduvat kontrollida Telia iseteeninduskeskkonnas, samuti on hageja nõude aluseks olevad arved esitanud. Kostja ei ole toonud esile, et hageja nõude suurus on mingil põhjusel vale, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik ka kostja väiteid võla puudumise kohta kontrollida. 10.
  12. Võlgnik saaks kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale keelduda tuginedes asjaolule, et nõue ei ole hagejale üle läinud, kuna loovutamist ei ole toimunud (loovutamislepingut ei ole sõlmitud) või see on kehtetu või tühine (nt vorminõuete järgimata jätmise tõttu). Sellised väited asjas puuduvad.
  13. Hageja põhinõude aluseks on VÕS § 108 lg 1 ja viivisenõude aluseks VÕS § 113 lg
  14. Hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks on VÕS § 1132 lg 2 p
  15. 11.
  16. Hageja on esile toonud, et Telia üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja on esitanud üldtingimused ja selle lisad, 6
(7)mille kohaselt tuli arvete tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,066% päevas ja alates 01.01.2023 on kehtiv viivisemäär 0,0863% päevas (dtl 25–40, 41–42). Hageja on selgitanud, et on saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja (dtl 52–54) hinnaga vastavalt 15, 5 ja 5 eurot, kokku 25 eurot. 11.
  1. Hageja on esitanud nõude arvestuse 29.05.2023 menetlusdokumendis (dtl 62), mille matemaatilisele arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Viivis põhivõlalt 129,83 on kuni 31.12.2022 kehtinud viivise määraga 0,066% on 61,78 eurot. Arvestades, et alates 01.01.2023 on kehtiv viivisemäär 0,083% päevas, tuleb viivis põhivõlalt 129,83 eurolt arvestada välja ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaga 17.10.2024 ja see on (arvestades põhivõla suurust 129,83 eurot ja viivitatud päevi 656) 70,69 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 129,83 eurot, viivis (61,78+70,69) 132,47 eurot, edasiulatuv viivis põhivõlalt 129,833 eurot määraga 0,083% päevas alates 18.10.2024 ja sissenõudmiskulud 25 eurot.
  2. Hageja soovib, et ringkonnakohus võtaks asja juurde tõendid, millega hageja soovib tõendada nõude kujunemise asjaolusid. Tõendiks on Telia kinnitus, mille kohaselt loovutatud nõue on tekkinud raamlepingu alusel sõlmitud mobiilsideteenuste osutamise lepingu alusel, samuti nähtub tõendist konkreetsete arvete suurus. Lisaks on tõendiks volikiri, millest nähtub Telia töötaja volitus vastavat kinnitust anda. 12.
  3. Kostja on vaielnud tõendi vastuvõtmisele vastu, kuna see on esitatud hilinemisega. 12.
  4. Kolleegium leiab, et tõendil ei ole tähtsust ja selle vastuvõtmiseks puudub vajadus (

§ 238lg 1 p 2).

Asjas on esitatud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad tuvastada nõude aluse. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks mobiilsideteenuste osutamise lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud ega esitanud ka konkreetseid väiteid nõude võimaliku ebaõigsuse kohta, puudub vajadus võtta asja juurde täiendavaid tõendeid nõude suuruse kohta selle loovutamise aja seisuga. Seoses sellega ei hakka ringkonnakohus hindama, kas tõend on esitatud hilinemisega. 13. Hagi rahuldamise tõttu jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1 ja § 171 lg 1).

14. Kuna maakohus ei ole hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

15.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.