← Eesti

2-22-16108/32

Obsah (12)§ 187§ 162§ 657§ 209§ 652§ 654§ 230§ 293§ 236§ 173§ 171§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild Otsuse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja

§ 187lg-s 1 sätestatud eeldus, s.o võlausaldajate huvide kahjustamine.

Kui see eeldus on jäänud täitmata, ei saa kohaldada ka TMS § 188 sätteid. Seetõttu jäi hagi rahuldamata. 3.9. Menetluskulud jättis maakohus

§ 162lg 1 alusel hagejate kanda.

Kuna kostjatel menetluses esindajat ei olnud, polnud kostjatel rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid tekkinud, mistõttu menetluskulud jäid rahaliselt kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus

  1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt paluvad hagejad saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulud paluvad hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda. 4.
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hagejad maakohtu järeldusega, et kostja I võõrandas Sireli 3-10 korteri kostjale II turuhinnaga, s.o et korteri turuhind oli
  3. mai
  4. a seisuga 3200 eurot. Arvestades, et kostja I ostis korteri
  5. oktoobri
  6. a Lääne-Harju Vallavolikogu otsuse nr 93 alusel vallalt hinnaga 3200 eurot, ei saanud sama korteri turuhind u 1,5 aastat hiljem olla endiselt 3200 eurot. On üldteada asjaolu, et kinnisvara hindamisaktid kehtivad maksimaalselt 12 kuud, kuid maakohus on turuhinna määramisel valdavalt tuginenud u 1,5 aastat varem (
  7. oktoobril 2019) koostatud hindamisaktile. Isegi kui korteri seisukord alates
  8. oktoobrist 2019 kuni
  9. maini 2021 ei muutunud, siis seoses üldise kinnisvara hindade kasvuga kõnealusel perioodil pidi tõusma ka Sireli 3-10 korteri turuväärtus. Samas on maakohus jätnud põhjendamatult tähelepanuta kõik hagejate esitatud tõendid, et turuhind oli seisuga
  10. mai 2021 kõrgem kui 3200 eurot, ning samuti kostjate selgitused, et korteris oli tehtud parendusi juba
  11. a sügisel, s.o enne korteri võõrandamistehingut. 4.
  12. Sireli 3-10 korteri turuhind seisuga
  13. mai 2021 pidi olema kõrgem kui 3200 eurot. Maaameti andmetel on Rummu alevikus ajavahemikul
  14. märts 2021 –
  15. märts 2022 toimunud korteriomandite müügitehingute hinnad keskmiselt 366,22 eurot/m
  16. Samas majas Sireli 3 müüdi korter 11 (s.o kostja I poolt müüdud korteri naaberkorter), mis fotode järgi oli samas seisus nagu Sireli 3-10 korter kostja I poolt soetamise hetkel, enampakkumisel alghinnaga 4000 eurot ja oksjon lõppes
  17. aprillil 2020 hinnaga 5610 eurot. Korter 10 on aga müüdud u aasta hiljem, s.o
  18. mail 2021 ruutmeetri hinnaga 88,15 eurot. Seejuures oli tegemist suuruselt sarnaste korteritega (korteri nr 10 suurus 36,3 m 2 ja korteri nr 11 suurus 39,5 m2). Ajavahemikul
  19. a kevad kuni
  20. a kevad kinnisvara hinnad üldiselt tõusid. Lisaks on kostjad istungitel selgitanud, et Sireli 3-10 korteris oli parendusi tehtud juba
  21. a sügiseks ja kostja I kolis korterisse
  22. a sügisel, mil remonditud oli üks tuba ja WC. Kostja I elas korteris koos oma lapsega enne
  23. mai
  24. a korteri võõrandamistehingut. Ilmselgelt ei oleks kostja I saanud korteris elada, kui see oleks olnud ostmisega samas seisus, s.o nagu kostja I esitatud piltidel. Oluline on korteri väärtus
  25. mail 2021, mitte ajal, kui kostja I selle soetas. 4.
  26. Hagejate tõendamiskoormus seoses Sireli 3-10 korteri seisukorraga
  27. mail 2021 ei ole piiramatu. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all ja hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada. Olukorras, kus hagejatel puudub teave, millises 5

(10)2-22-16108 seisundis oli korter tehingu tegemise ajal
  1. mail 2021, ja kostjad ei ole esitanud selle kohta pilte, ei ole ka võimalik küsida ekspertidelt arvamust korteri turuväärtuse kohta
  2. mai
  3. a seisuga. Hagejad on teinud korteri väärtuse tõendamiseks hagejatele kättesaadava ja olemasolevate tõendite põhjal kõik mõistlikult eeldatava. Millegi enama tõendamine ei ole hagejatel objektiivselt võimalik. Seega tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt kostjatel tõendada korteri seisukorda tehingu tegemise ajal
  4. mail 2021 ning et müüdud korter oli
  5. mail 2021 samas seisus nagu
  6. a piltidel. 4.
  7. Maakohus on jätnud tähelepanuta hagejate alternatiivse nõude tulenevalt tehingu kinke iseloomust. 4.
  8. Nähtuvalt maksekäsu määrustest jäi kostja I oma kohustuste täitmisega võlgnevusse vastavalt alates
  9. maist 2020 (tsiviilasi nr 2-22-110506);
  10. jaanuarist 2018 (tsiviilasi nr 222-112132);
  11. augustist 2016 (leping nr 16-079107-VL),
  12. juunist 2017 (leping nr 17083285-VL) ja
  13. augustist 2019 (leping nr 19-079910-CL) (tsiviilasi nr 2-22-114834). Eeltoodust tulenevalt oli kostjal I
  14. a lõpus ja
  15. aastal laenuraha näol vahendeid, millega hakata Sireli 3-10 korterit remontima. Hagejad peavad eluliselt usutavaks, et kostja I võttis need laenukohustused just selleks, et korter soetada ja seda remontida. 4.
  16. Eelnevale tuginedes leiavad hagejad, et maakohus on vääralt leidnud, et tehing vastas turuhinnale ja ei kahjustanud võlausaldajaid.
  17. mai
  18. a tehing kahjustas ilmselgelt sissenõudjate huve, kuna selle eesmärk oli kostja I vara võimalike sissenõudjate eest peita või varjata. Tehing tehti sugulasega ja oluliselt alla turuväärtuse ajal, mil kostjal I tekkisid makseraskused. Kostja I muutus tehingu tagajärjel varatuks, kuna tegemist oli kostja I ainsa varaga, mille arvel oleks saanud kas või osaliselt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Tehingu järgselt muutus sissenõudjate nõuete rahuldamine võimatuks. Vastustajate seisukoht ja menetluse edasine käik
  19. Kostjad apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
  20. Hageja II teavitas ringkonnakohut
  21. septembril 2024, et hageja I on ühinenud hagejaga II ning hageja I on äriregistrist kustutatud
  22. novembril
  23. Hageja II viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 209 lg-le

  1. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 2 1 järgi tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja II kanda. 8. Ringkonnakohus mõistab hageja II 24. septembri 2024. a menetlusdokumenti, milles hageja II teavitas kohut hagejate ühinemisest ja viitas

§ 209

lg-le 1, selliselt, et hageja II soovib astuda menetlusse hageja I üldõigusjärglasena. 8.1.

§ 209

lg-st 1 tuleneb, et mh juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Äriseadustiku § 391 lg 1 kohaselt võib äriühing (ühendatav ühing) ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing); ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Sama paragrahvi 4. lõike esimese 6

(10)2-22-16108 lause kohaselt läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Seega on ühendav ühing ühendatava ühingu üldõigusjärglane. 8.
  1. Hageja II teavitas kohut, et hageja I on ühinenud hagejaga II. Äriregistri andmetel on hageja I ühendatava ühinguna ühinenud hagejaga II. Konstitutiivne ühinemiskanne on tehtud hageja II äriregistrikaardile
  2. novembril 2023 ja samal päeval on hageja I registrist kustutatud. Ühinemise teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes
  3. novembril
  4. 8.
  5. Eelnevat arvestades on hagejast II saanud hageja I üldõigusjärglane, mistõttu ringkonnakohus lubab hagejal II astuda menetlusse hageja I asemel. Selle tulemusel osaleb menetluses edaspidi hagejana vaid hageja II, teostades ka varem hagejale I kuulunud õigusi.
  6. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle. 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda muuta. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et korteri võõrandamistehingu tagasivõitmiseks TMS § 187 ja § 188 alusel ei ole alust, ning neid

§ 654lg 6 järgi täies mahus ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.

  1. TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS
  2. ptk
  3. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid. Sama paragrahvi
  4. lõikest tulenevalt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Tehingu tagasivõitmise üldised eeldused sätestab TMS § 188 lg 1, mille kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. 10.
  5. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejatel on kostja I vastu täitedokumendid, hagejate nõuded on muutunud sissenõutavaks ja sissenõude pööramisega kostja I varale ei ole kaasnenud hagejate nõuete täielikku rahuldamist. Vaidlus on selle üle, kas korteri võõrandamistehing kahjustas hagejate kui sissenõudjate huve, mis on TMS § 187 ja § 188 järgi tehingu tagasivõitmise eeldus. 10.
  6. Maakohus viitas põhjendatult Riigikohtu praktikale

§-de 187 ja 188 kohaldamise kohta, mille kohaselt tuleb TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks esmalt tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine. Seejuures ei saa võlausaldaja huve kahjustada see, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga, samuti asjaolu, et müügist saadud raha ei kasutata võlausaldaja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks. Eeltooduga ei ole välistatud olukorrad, kus sissenõudja huvid võivad saada kahjustatud muude asjaolude tõttu (vt RKTKo 15.12.2020, 3-2-1-120-10, p 12; RKTKo 18.11.2009, 3-2-1-113-09, p 9). 10.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostjad on menetluses tõendanud (LääneHarju vallavolikogu 29. oktoobri 2019. a otsusega nr 93 (I kd, tl-d 72–73), 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hindamisakti ja fotodega korterist (I kd, tl-d 74 – 77, 79–83)), et Sireli 7

(10)2-22-16108 3-10 korteri turuhind oli
  1. a lõpus, mil kostja I selle Lääne-Harju vallalt ostis, 3200 eurot. Selle asjaolu tuvastamist ei ole apellatsioonkaebuses ka vaidlustatud. 10.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hagejad ei ole tõendanud, et korteri turuväärtus oleks korteri kostjalt I kostjale II võõrandamise ajaks, s.o
  3. maiks 2021 tõusnud. 10.5.
  4. Hagejad ei ole menetluses toonud esile ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ajavahemikul
  5. oktoober 2019 kuni
  6. mai 2021 toimus üldine kinnisvara hindade tõus ja kui suur see oli ning et kinnisvara hinnad tõusid ka selliste korterite puhul, nagu on vaidluse all siinses asjas. Kinnisvara üldine hinnatõus nimetatud ajavahemikul ei ole üldteada asjaolu, arvestades mh seda, et sellesse perioodi jäi ka ülemaailmne COVID-19 pandeemia. Üldist hinnatõusu ei saa järeldada hagejate apellatsioonkaebuse väitest, et kinnisvara hindamisaktid kehtivad kuni 12 kuud. 10.5.
  7. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et Sireli 3-10 korteri seisukord oli korteri võõrandamistehingu tegemise ajal oluliselt parem kui
  8. a lõpus. Maakohus leidis põhjendatult, et kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates on tõenäoline, et korteri on elamiskõlblikuks remontinud kostja II. Seda, et korteri seisukord oli
  9. maiks 2021 sedavõrd palju parem, et see tõstis korteri turuväärtust, ja millises ulatuses see turuväärtust mõjutas, ei saa järeldada üksnes kostja I poolt
  10. aprilli
  11. a kohtuistungil avaldatust, et novembris 2020 oli remont osaliselt tehtud. 10.5.
  12. Sireli 3-10 korteri turuhinna kohta ei saa teha järeldusi selle põhjal, milline oli Rummu alevikus ajavahemikul
  13. märtsi 2021 kuni
  14. märts 2022 toimunud korteriomandite müügitehingute keskmine hind ruutmeetri kohta ja millise hinnaga müüdi
  15. aprillil 2020 Sireli tn 3-11 korter. Konkreetse korteri turuhinda mõjutab oluliselt selle seisukord. Seejuures ei olnud Sireli tn 3-11 korteri müügihind (enampakkumise alghind 4000 eurot ja lõpphind 5610 eurot, ruutmeetri kohta 142,03 eurot) sedavõrd erinev vaidlusaluse korteri müügihinnast (ruutmeetri kohta 88,15 eurot), et anda alust järelduseks, et korteri võõrandamistehinguga müüdi Sireli 3-10 korter kostjale II ilmselgelt alla tegeliku turuhinna. Viidatud hinnaerinevust võis põhjustada asjaolu, et Sireli 3-11 korteri seisukord oli Sireli 3-10 korterist natuke parem. 10.
  16. Tulenevalt

§ 230

lg-st 1 oli hagejatel siinses asjas kohustus tuua esile ja tõendada asjaolud, millele nende nõue tugines, sh et kostja I võõrandas korteri kostjale II turuhinnast soodsamalt ja korteri võõrandamistehinguga kahjustati hagejate huve. Sellega kooskõlas tegi maakohus

  1. veebruari
  2. a kohtuistungil hagejatele ettepaneku tõendada korteri hinda. Hagejate
  3. aprilli
  4. a menetlusdokumendist nähtuvalt said nad aru, et nende kohustus oli tõendada, et korteri turuväärtus oli
  5. mai
  6. a seisuga kõrgem kui 3200 eurot (vt I kd, tl 102). Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et tõendamiskoormus seoses korteri seisukorraga ja/või turuväärtusega
  7. mail 2021 pöördus hea usu põhimõttest tulenevalt ümber kostjatele. Hagejad ei olnud olukorras, kus neil poleks olnud objektiivselt võimalik esitada tõendeid korteri seisukorra ja turuväärtuse kohta
  8. mai
  9. a seisuga. Hagejatel oleks olnud võimalik esitada nt eriteadmistega isiku arvamus konkreetse korteri turuväärtuse kohta nimetatud kuupäeva seisuga või taotleda selles küsimuses kohtuliku ekspertiisi korraldamist (

§ 293). Kui hagejad vajasid pilte või andmeid korteri seisukorra kohta 10.

mai 2021. a seisuga, oleks hagejatel olnud võimalik taotleda kohtult tõendite kogumise korras kostjate kohustamist selliseid pilte või andmeid esitama (

§ 236lg 2, §-d 278 ja 279), arvestades, et maakohus oli teinud 8.

veebruari

  1. a kohtuistungil omal algatusel kostjatele ettepaneku esitada pildid korteri seisukorra kohta üksnes selle ostmisel
  2. a lõpus ja praegu (vt I kd, tl 66). Hagejad ei ole selliseid (ega muid) tõendeid esitanud ega nende kogumist taotlenud. 8

(10)2-22-16108 10.
  1. Siinsel juhul ei ole ka muudel põhjustel alust järeldada, et korteri võõrandamistehinguga oleks kostja I teadlikult sissenõudjate huve kahjustanud. Korteri võõrandamistehingu notariaalse lepingu p-st 2.1 nähtub, et kostjale I on tasutud enne lepingu sõlmimist korteri eest 3200 eurot ning kostja I kinnitas selle summa kättesaamist oma allkirjaga lepingul (I kd, tl 26). Kuna kostja I sai korteri vastu raha, ei ole alust järeldada, et korteri võõrandamistehingu tulemusel oleks kostja I varaline seisund halvenenud. Arvestades, et korteri võõrandamistehingu tegemise ajal ei olnud hagejad veel kostja I vastu täitemenetlusi alustanud ja neil polnud kostja I vastu ka hilisemate täitemenetluste aluseks olevaid täitedokumente (need tehti alles aasta hiljem, s.o
  2. mail 2022 ja
  3. juunil 2022), ei saa hagejate huvide kahjustamisena käsitada ka seda, et kostja I ei maksnud korteri eest saadud raha hagejatele. Samuti ei ole eelneva tõttu alust järeldada, et korteri kostjale II võõrandamise eesmärk oleks olnud peita või varjata kostja I vara hagejate eest või raskendada hagejate nõuete rahuldamist. Sellist järeldust ei saa teha ka asjaolust, et kostja II võimaldab kostjal I korteris elada. Kui kostja I ei oleks korterit kostjale II võõrandanud, ei oleks kostjal II olnud põhjust korterit remontida ja see oleks tõenäoliselt endiselt sarnases elamiskõlbmatus seisus, nagu
  4. a lõpus, mil kostja I selle Lääne-Harju vallalt omandas.
  5. Hagejad viitavad apellatsioonkaebuses põhjendatult sellele, et maakohus ei ole käsitlenud nende nõude alternatiivset alust, mille kohaselt korteri võõrandamistehingul on kinke iseloom ja see tuleb tagasi võita TMS § 189 alusel. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 11.
  6. TMS § 189 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Sama paragrahvi
  7. lõike kohaselt võib kohus
  8. lõikes sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. 11.
  9. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus asja materjalid ei võimalda järeldada, et vaidlusalune korter oleks võõrandatud
  10. mail 2021 sõlmitud korteri võõrandamistehinguga kostjale II turuhinnast soodsamalt, ei ole alust järeldada, et ostja ja müüa kohustused oleksid olnud ebavõrdsed ja tehingul oleks seetõttu olnud ilmne kinke iseloom. Seega ei ole hagi rahuldamine õigustatud ka TMS § 189 lg-te 1 ja 2 alusel (koosmõjus TMS §-ga 187). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  11. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda

§ 173lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas.

Olukorras, kus hagejate ühiselt esitatud hagi jäi rahuldamata, jättis maakohus menetluskulud

§ 162lg 1 alusel põhjendatult solidaarselt hagejate kanda.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja II kanda.

  1. Kostjad ei ole ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja esitanud. Ka asja materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud. Eelnevat arvestades ei ole kostjatel menetluskulusid, mida hageja II peaks hüvitama.
  2. Vastavalt

§ 178

lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 9

(10)2-22-16108 (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.