KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. september 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-
§ 3111
lg 3 järgi, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt) ja
- juuni 2024 menetlusse võtmise kohtumäärus kätte
- juunil 2024 elektrooniliselt (
§ 3111
lg 3 järgi, dokumendi kättetoimetamise registreeris kättetoimetamisportaal automaatselt). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 25. juulil 2024. Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2
(4)- Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse iga aasta
- aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 272,76 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
- aprillil (käesoleval ajal 54,96 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada ½ lapsetoetusest ja 1/6 lasterikka pere toetusest (½ lasterikka pere toetusest jagada kahega ja seejärel jagada laste arvuga). Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras. Hageja on esitanud kohtule tõendi hageja sünni kohta, millest nähtub, et hageja on kostja alaealine laps (dtl 7). Hageja elab emaga. Elatise hagi lahendamisel peab kohus muu hulgas PKS 101 lg 5 kohaselt arvestama lapsetoetuse ja lasterikka pere toetusega. Hageja ema ei avaldanud kohtule, kui suures summas saab hageja ema hageja eest lapsetoetust ja kui palju saab hageja ema lasterikka pere toetust. Kohus kogus tõendeid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 230 lg 3 ja lg 5 p 2 alusel omal algatusel. Sotsiaalkindlustusamet teatas, et hageja emale makstake lapsetoetust ja lasterikka pere toetust 450 eurot kolme lapse eest (dtl 31). Kohus tuvastas rahvastikuregistri alusel, et peres on kolm alaealist last. Teiste laste sünniajad on xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx. Hageja igakuised kulud on 639 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 32-1-174-16, p 13). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa miinimumelatise suurust ja kostja ei ole elatise nõudele vastuväiteid esitanud. Elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras ei ole vaja tõendada lapse vajaduste rahuldamise kulusid, vaid tuleb eeldada, 3
(4)et mõlemad vanemad on võimelised andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus rahuldab hageja elatise nõude alates
- maist 2024 perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras.
- PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 13). Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates
- jaanuarist 2024 perekonnaseaduse §-s 101 ette nähtud miinimummääras, s.o enne hagi esitamist perioodi 13.01.2024–09.05.2024 eest 905,09 eurot, mis on perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras. Hageja igakuised kulud on 639 eurot. Praegusel juhul ei ole kostja hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Olukorras, kus hageja soovib saada seaduses sätestatud miinimummääras elatist, ei ole hagejal kohustust tõendada oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust, kuna kohus saab eeldada, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahel vanemal kokku kahekordne miinimumelatis. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatisena perioodi 13.01.2024–09.05.2024 eest 905,09 eurot. 3.
§ 164
lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab
§ 164lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4
(4)