KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9192

) § 162 lg 4 alusel jätta hageja kanda. Hageja on käesoleva olukorra piiripunktide eemaldamise ja aia ehitamisega ise tekitanud. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata ka taotluse ajatada kostja poolt hagejale menetluskulude hüvitamine. Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta menetluskulud kostja kanda. selle rahuldamata ja RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 2 ja

§ 645

lg 1 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega lõpetada asja menetlus osas, millega hageja loobus kostja vastu esitatud nõuetest. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega maakohus märkis, et kohtuotsuse lahutamatu lisa on Maa-ameti Maakatastri maaüksuse plaan XXX katastriüksuse kohta, samuti 5 2-20-9192 menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb menetlusse jäänud nõude osas uue otsuse, millega kohustab kostjat kõrvaldama hageja kinnisasjalt võrkaia selliselt, et see asuks vähemalt 25 cm kaugusel hageja kiviaiast. Samuti jaotab ringkonnakohus menetluskulud ja muudab tsiviilasja hinda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. I 26. Üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (

§ 652lg 1).

Tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus on piiratud (

§ 652lg 1 p 2 ja lg 3).

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega maakohtu menetluses juba esitatud fotod suurendatud kujul (kd I tl 169–170), leides, et tegemist ei ole uute tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et kuna tõend on toimikus juba olemas, ei ole selle teist korda asja materjali juurde võtmine vajalik. Samuti ei ole kostja selgitanud, millisel põhjusel ta ei esitanud tõendit sellisel kujul juba maakohtu menetluses. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega fotod ka selle kohta, et hageja aialt on märtsis 2024 eemaldunud veel katuseplekke (kd I tl 171–176). Kostja ei selgita, mil viisil need tõendid seonduvad hageja poolt tema vastu esitatud ja käesolevas asjas menetluses olevate nõuetega. Kolleegiumi hinnangul ei oma need käesoleva asja lahendamisel tähtsust, arvestades mh ka asjaolu, et hageja loobus katuseplekkide tagastamisega seotud nõudest. Koos 12.08.2024 menetlusdokumendiga esitas kostja foto, millega soovib tõendada piirimärkide puudumist looduses ja foto katuseplekkidest kostja territooriumil (kd II tl 22– 23). Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud asjaolud ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Samuti on samasuguseid fotosid asja juurde juba esitatud. Asjaolu, et piirimärke looduses ei ole, kinnitab lisaks ka maamõõtja kontrollakt. Ringkonnakohtul ei ole seetõttu alust apellatsioonimenetluses esitatud uusi tõendeid vastu võtta (

§ 238lg 1 ja § 652 lg 1).

1. Hageja poolt 02.08.2024 esitatud maamõõtja kontrollakti vastuvõtmise otsustas kohus 04.09.2024 kirjas. II
2. Hageja loobus ringkonnakohtule 02.08.2024 esitatud menetlusdokumendis (täpsustus 17.09.2024 menetlusdokumendis) hagiavalduses esitatud nõuetest osas, millega ta palus kohustada kostjat kõrvaldama kuuri plekk-katuse see osa, mis ulatub hageja kinnistule; kõrvaldama kuuri katuse alla hageja kinnisasjale ladustatud esemed; kohustada kostjat tagastama hageja valdusesse 14 katuseplekki, asetades need hageja kinnistule (käesoleva otsuse p
3. b, c ja d) ning osas, millega hageja palus kohustada kostjat eemaldama tema kinnisasjalt võrkaia enam kui 25 cm ulatuses (otsuse p
4. a osaliselt). 29.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kostja ei vaielnud hagist loobumisele vastu, kuid palus jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus võtab hagist loobumise vastu ja tühistab

§ 645

lg 1 alusel nimetatud osas maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega lõpetab selles osas menetluse. 30. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kostja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, millega hagi jäi rahuldamata, s.o hageja nõude osas kohustada kostjat edaspidi hoiduma XXX kinnistu omavolilisest kasutamisest. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud (

§ 456lg 4).

6 2-20-9192

1. Ringkonnakohtu menetluses on seega hageja nõue, milles ta palub kohustada kostjat kõrvaldama hageja kinnistule ulatuva 25 cm osa võrkaiast (Ida tee poolses ääres) 15 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. III
2. Maakohtu otsus on vaidlustatud ja menetlusse jäänud (võrkaia eemaldamise) nõude osas osaliselt õige. Maakohtu otsust tuleb aga täpsustada nõude rahuldamise ulatuse osas, samuti tuleb otsust täiendada õiguslike põhjendustega. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 33.

§ 438

lg 1 ja § 442 lg 8 kohaselt peab kohus otsust tehes tõendite alusel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Samuti peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kuna maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta, on maakohus oluliselt rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja täiendab maakohtu otsust vastavate õiguslike põhjendustega.

1. Hagejale kuulub Rae vallas, Järvekülas asuv XXX kinnisasi (kd I tl 4). Kostjale kuulub samas külas asuv XXX kinnisasi (kd I tl 5). Hageja ja kostja kinnisasjad külgnevad teineteisega (kd I tl 6) ja nende vahel on hageja poolt kivist ja rauast ehitatud aed (kd I tl 9 foto). Kostja kinnisasja eraldab Ida teest võrkaed, mis kulgeb paralleelselt Ida teega ja lõpeb aiapostiga hageja rajatud kiviaia juures (fotod kd I tl 8–9). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võrkaed asub osaliselt hageja kinnisasjal. Nimelt väidab hageja, et tema kiviaed asub tema kinnisasja piirist seespool ja kostja võrkaed on seega rajatud üle kinnisasjade vahelise piiri. Hageja palub, et kohus kohustaks kostjat kõrvaldama kostja võrkaia, mis vastavalt 02.08.2024 täpsustatud nõude sõnastusele asuvad 25 cm ulatuses hagejale kuuluval kinnisasjal.
2. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele AÕS § 89 esimese lause alusel, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Sama sätte viimase lause kohaselt on omaniku nõue välistatud siis, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Nõude rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et ta on omanik ja et kostja rikub tema omandiõigust (

§ 230lg 1).

Vaidluse lahendamine sõltub antud juhul seega esmalt sellest, kus asub hageja ja kostja kinnisasjade vaheline piir.

1. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, kus piir plaanimaterjali kohaselt kulgeb ega palu piiri asukohta muuta. Asja materjali juurde on esitatud nii XXX kinnisasja piiriprotokoll (kd I tl 41–42) kui ka XXX kinnisasja piiriprotokoll (kd I tl 48–49). Pooled vaidlevad selle üle, kus kulgeb olemasolev piir looduses. Kostja on vastu vaielnud hageja väitele, nagu ulatuks hageja kinnisasi väljapoole hageja poolt kinnisasjade vahele rajatud aeda.
2. Õige on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus rahuldas hagiavalduse ebaõigesti OÜ Geoplus plaani (kd I tl 6–7) ja Maa-ameti kaardiserverist trükitud aerofoto (kd I tl 13) alusel. Kaardimaterjal ei ole antud juhul piiri asukoha kindlakstegemiseks asjakohane tõend

§ 238

lg 1 tähenduses, kuna ei võimalda tuvastada, kas kostja aed ulatub ja kui jah siis kui palju see üle kinnisasjade vahelise piiri ulatub. Kuna nende tõendite alusel ei ole võimalik hageja 7 2-20-9192 nõude rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid tuvastada, ei ole vajalik käsitleda apellatsioonkaebuse neid väiteid, mis käsitlevad tõendite võltsitust.

1. Asja materjali juurde on esitatud ka XXX ja XXX katastriüksuste plaanid, millel on olemas piiriandmete tabelid, st piiripunktide koordinaadid on kindlaks määratud ja nende üle ei ole poolte vahel olnud vaidlust. Kuid ka piiriandmed ei võimalda teha iseseisvalt järeldusi selle kohta, kas ja millisel määral kasutab kostja hageja asja. Selleks oli vaja piir märkida looduses. Hageja kinnitas maakohtus 18.08.2022 toimunud kohtuistungil, et seda, kust piir looduses läheb, ei ole aru saada. Iseenesest jõudsid pooled samal kohtuistungil õigesti ka järeldusele, et kindlaks on vaja määrata see, kust piir looduses läheb ja selleks tuleb tellida maamõõtja. Pärast kohtuistungit hageja aga loobus maamõõtja tellimisest, viidates asjaolule, et on juba tõendina esitanud geodeesia spetsialisti koostatud plaani.
2. Ringkonnakohus selgitas hagejale 04.07.2024 kirjas, et piiri tegelikku asukohta looduses ei ole võimalik tuvastada ainuüksi kaardi- ja plaanimaterjali (sh ortofoto) alusel. Ringkonnakohus selgitas ka, et AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel maakatastri andmete ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 17 lg 2 kohaselt määratakse, tähistatakse ja mõõdistatakse looduses maaüksuse piirid ning vajaduse korral mõõdistatakse maaüksuse situatsioon maastikul katastrimõõdistamise käigus. Ka piirimärkide taastamiseks tuleb teha katastrimõõdistamine. MaaKatS § 161 lg g1 kohaselt on maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal. Kohus andis sellest tulenevalt hagejale võimaluse esitada täiendavaid tõendeid.
3. Hageja esitas 02.08.2024 oma väidete tõendamiseks litsenseeritud maamõõtja PK koostatud akti nr 240717-1 XXX ja XXX katastriüksuste ühise piiri ja piirdeaia asukoha kontrollimise kohta (kd II tl 14). Akti kohaselt on kinnisasjadel kolm ühist piirimärki, mille asukoha õigsust ei olnud võimalik kontrollida, kuna need on hävinenud. Maamõõtja mõõtis kontrollmõõdistuse käigus hageja kiviaia vundamendi asukohta kolmes erinevas mõõtmispunktis ja tuvastas, et mõõtmispunktist 1 kulgeb kinnistute vaheline piir 25 cm kiviaia vundamendist kostja kinnisasja suunas. Aktile lisatud fotode ja kontrollmõõdistamise joonise kohaselt asub mõõtmispunkt 1 vaidlusaluse võrkaia ja kinnistutevahelise piiri ristumiskohas (kd II tl 14 pöördel ja tl 15). Punkt ei asu piiripunktis, vaid sellest seespool. Ringkonnakohus leiab, et hageja esitatud tõend kinnitab, et vaidlusalune võrkaed ja selle post asuvad osaliselt hageja kinnisasjal. Seega rikub kostja aed hageja omandiõigust ja hagejal on AÕS § 89 esimese lause alusel õigus nõuda sellise rikkumise lõpetamist.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kostja etteheidetega maamõõtja aktile. Asjaolu, et maamõõtja viis läbi kontrollmõõdistamise, mitte katastrimõõdistamise, ei anna alust kahelda mõõdistamistulemuste õigsuses. Kostja väidab, et post, mille nihutamist hageja nõuab, on sama post, mis
5. a katastrimõõdistamisel piirimärgina pandi.
6. a piiriprotokolli kohaselt (kd I dtl 42) oli kostja kinnisasi tähistatud 5 piirimärgiga, millest piiripunktides 1–4 oli piirimärkideks metalltorud ja piiripunktis 5 metall aiapost. Vaidlusaluses piiripunktis (s.o piiripunkt nr 1, vt kd I tl 41) oli seega metalltoru, mitte aiapost. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema väidet, et tegemist on sama postiga. Vastupidi, kostja on ise väitnud, sh apellatsioonimenetluses, et looduses piiripunktid puuduvad. Seda väidet kinnitab ka maamõõtja akt, mille kohaselt ei ole kinnistutevahelised piirimärgid säilinud. Kostja on hagiavaldusele vastu vaieldes leidnud ka, et hageja peab piiripunktid ise taastama ja heidab hagejale ette, et ta ei ole seda teinud. Kostja ei ole aga esitanud hageja vastu AÕS § 128 lg-s 3 tulenevat nõuet piirimärkide paigaldamiseks. Hageja AÕS § 89 alusel esitatud nõude 8 2-20-9192 rahuldamine ei eelda aga piirimärkide paigaldamist. Hageja nõude rahuldamiseks piisab, kui hageja tõendab, et kostja võrkaed ja aiapost asuvad hageja kinnisasjal. Seda on hageja maamõõtja kontrollmõõdistamise aktiga tõendanud.
7. Õige ei ole ka kostja seisukoht, et võrkaia asukoha mõõtmistulemused vastavad lubatud mõõtmisveale. Katastriüksuse mõõdistamise korra § 17 lg 13 kohaselt on piiripunkti koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku või kohaliku geodeetilise võrgu suhtes tiheasustusega alal 0,10 m ja muul alal 0,35 m, välja arvatud sama sätte lõigetes 16 ja 17 loetletud juhtudel. Esiteks käsitleb säte piiripunkti lubatud viga. Praegusel juhul määras maamõõtja vaidlusaluse posti ja piiri ristumiskoha, mitte piiripunkti. Kontrollmõõdistamise akti kohaselt asub piiripunkt sellest põhjapool (kd II tl 14 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et aiapost asuks piiripunkti koordinaatide suhtes lubatud vea piires. Teiseks on tõendamata kostja väide, et hageja ja kostja kinnisasjad ei asu tiheasustusalal. Seega ei ole kohtul alust lähtuda suurimast lubatud mõõtmisveast 0,35 m.
8. Hageja täpsustatud ja menetlusse jäänud nõue tuleb siiski rahuldada osaliselt. Nimelt ei kinnita hageja esitatud tõend, et kostja aed asub hageja kinnisasjal 25 cm ulatuses. Hageja nõuab seetõttu põhjendamatult, et kostja eemaldaks 25 cm võrkaiast. Maamõõtja akti kohaselt ei mõõtnud maamõõtja mitte seda, kui palju ulatub kostja aed üle kinnisasjade vahelise piiri, vaid seda, kui kaugel asub piir hageja rajatud kiviaia vundamendist. Akti kohaselt asub piir 25 cm kaugusel. Seega tuleb kostjat kohustada eemaldama see osa võrkaiast, mis ulatub kuni 25 cm kaugusele hageja rajatud kiviaiast.
9. Kostja esitatud vastuväited ei anna alust leida, et hageja oleks kohustatud rikkumist taluma. Üksnes asjaolu, et hageja ise rajas oma aia selliselt, et osa kinnisasjast jääb väljapoole tema aeda, ei anna selleks alust.
10. Õige ei ole ka kostja seisukoht, nagu oleks hageja nõue aegunud. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Õige on maakohtu järeldus, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna rikkumine on jätkuv (vt ka AÕS I komm

§ 137lg 1 1 alusel tsiviilasja hinda, kuna maakohtu määratud hind ei ole õige.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hagiavalduses sisaldub mitu erinevat nõuet. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt võrkaia eemaldamist (a), kuuri katuse eemaldamist (

1. b)ja esemete eemaldamist (
2. c)tema kinnisasjalt, katusepaneelide tagastamist (
3. d)ja edaspidisest rikkumisest hoidumist (e). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on ühe nõudega, kuna need seonduvad ühe kinnisasjaga seotud omandiõiguse rikkumisega ühe isiku poolt. Hageja selline seisukoht ei tugine seadusele. Hageja nõudis kostjalt kolme erineva piiriga seotud reaaltoimingu tegemist, 9 2-20-9192 esemete tagastamist ja rikkumisest hoidumist. Tegemist on viie eraldiseisva ja kolme erinevat tüüpi nõudega, millest igaühe puhul tuli nõude rahuldamise aluseks olevad asjaolud esile tuua ja tõendada eraldi. Seejuures ei ole katusepaneelide tagastamise nõue mittevaraline. 48. Ringkonnakohus nõustub sellega, et nõuded a–c on mittevaralised nõuded

§ 132lg 4 p 2 tähenduses.

Samuti on

§ 132

lg 1 alusel mittevaraline rikkumisest hoidumise nõue.

§ 126

lg 1 kohaselt määratakse isiku valdusest asja väljanõudmise puhul hagihind asja väärtusega. Hageja ei ole katusepaneelide väärtust esile toonud.

§ 136

lg 1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus määrab katusepaneelide väärtuseks, arvestades ka nende vanust, 100 eurot. 49.

§ 134

lg 1 esimese lause kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kokku on tsiviilasja hind seega (3500 + 3500 + 3500 + 3500 + 100) 14 100 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse ulatust, on asja hind ringkonnakohtu menetluses 10 600 eurot. Menetluskulude jaotus 50. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb ise uue otsuse, millega osaliselt rahuldab hagi ja osaliselt lõpetab tsiviilasja menetluse, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (

§ 173lg 3).

51. Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu viis nõuet, millest neli maakohus rahuldas ja ühe jättis rahuldamata. Apellatsioonimenetluses on maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas, kusjuures kostja loobus täielikult kolmest nõudest ja osaliselt neljandast. Ringkonnakohus rahuldab hagi menetlusse jäänud osas osaliselt. Hageja palub jätta tema menetluskulud kostja kanda, sh osas, milles hageja loobus hagiavalduses esitatud nõuetest b–d (vt käesoleva otsuse I osa), selgitades, et kostja täitis hagis esitatud nõuded pärast hagi esitamist. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. 52.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama sätte viienda lõike kohaselt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. 52.

1. Hageja loobus nõudest kohustada kostjat eemaldama hageja kinnisasjale ladustatud esemed ja hageja kinnisasjale ulatuva osa kuuri katusest. Kostja on nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonkaebuses ise kinnitanud, et eemaldas vaidluse all olnud katuse menetluse ajal (vt 25.11.2022 kohtuistungi protokoll kd I tl 96 pöördel). Kostja väidab küll, et hagiavalduse esitamise ajaks ei olnud hagi lisaks olnud ja aprillis 2022 tehtud fotolt (kd I tl 12) nähtuvaid esemeid kuuri taga enam ladustatud, kuid kostja ei ole oma väiteid millegagi tõendanud. Seega on hageja menetluse ajal saavutanud menetluse eesmärgi ja menetluskulude selles osas hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud. 52.
2. Hageja loobus nõudest kohustada kostjat tagastama hageja 14 katuseplekki selliselt, et need asetatakse hageja kinnisasjale, vastu hageja aeda. Kostja selgitas juba esialgses vastuses hagile, et pöördus maikuus 2020, s.o enne hagiavalduse esitamist hageja poole palvega, et hageja viiks enda katuseplekid kostja territooriumilt ära, kuid hageja ei ole seda teinud. Kostja 10 2-20-9192 pöördus vastava nõudega hageja poole ka menetluse ajal, kuid hageja ei ole katuseplekkidele järgi läinud (kirjavahetus kd I tl 62 – 62 pöördel). Hageja esitas ringkonnakohtule 02.08.2024 menetlusdokumendiga maamõõtja akti koos fotodega, millelt nähtub, et katusepaneelid asuvad endiselt kostja kuuri taga, seejuures on need toetatud kostja kuuri, mitte hageja aia vastu, nagu nõudis hageja hagiavalduses (kd II tl 15 pöördel). Hoolimata sellest loobus hageja samas menetlusdokumendis kostja vastu esitatud nõudest märkides, et see on täidetud. Eeltoodud asjaolud ja tõendid ei võimalda järeldada, et kostja oleks hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Katusepaneelid asuvad nende endises asukohas ja hageja ei ole neile hoolimata kostja ettepanekutest järele läinud. Seega ei saa lugeda hagist loobumise põhjuseks nõude täitmist kostja poolt ja nõudega seotud kulude jätmine kostja kanda ei ole põhjendatud. 52.
3. Hageja loobus osaliselt ka nõudest, milles ta palus kohustada kostjat eemaldama hageja kinnisasjale ulatuva võrkaia 60 cm ulatuses. Loobumine on seotud nõude osalise põhjendamatusega, mitte selle täitmisega kostja poolt. Osaliselt kuulub nimetatud nõue rahuldamisele.
4. Eeltoodut, samuti

§ 163

lg 1 sätestatut arvestades, jäävad maa- ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et hageja esitatud nõuetest kuulus rahuldamisele ligikaudu pool ja hageja loobus kahest nõudest seoses kostja poolt nõude rahuldamisega menetluse ajal. Rahuldamata jäi üks nõue ja osa menetlusse jäänud nõudest ning hageja loobus ühest, millega seotud kulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Seega, arvestades menetluse lõpptulemust, kannavad pooled menetlusega kaasnevate kulude riski võrdsetes osades. 54.

§ 162lg 4 kohaldamiseks ei ole praegusel juhul alust.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda siis, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja tugineb seejuures väitele, et kinnistute vahelise piiri märgistuse eemaldas hageja ise. Kostja selline väide ei ole aga tõendamist leidnud. Igal juhul on ekslik kostja seisukoht, nagu oleks piiri asukoha mitteteadmine etteheidetav üksnes hagejale. Kostja esile toodud asjaolud ei võimalda järeldada, nagu oleks menetluskulude väljamõistmine temalt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 55. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 174

lg 3 ja 5 alusel kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (vt ka RKTKo 20.04.2016, 3-21-142-15 p 21). Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Seejuures tuleb arvestada, et tsiviilasja hinna muutumise tõttu on nii maakui ringkonnakohtu menetluse eest tasutud riigilõivu seaduses sätestatust vähem (

§ 179lg 1).

Juhul, kui kostjalt kuuluvad hageja kasuks menetluskulud väljamõistmisele, tuleb maakohtul lahendada ka kostja taotlus menetluskulude osamaksetena tasumise võimaldamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 11