3-23-2641/7

H.R HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2641 Määruse kuupäev

1. august 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi H.R kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses õigusvastaste korraldustega liikumise ja suhtlemise piiramisega
2. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-
4. Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse H.R Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. H.R (kaebaja) esitas
6. oktoobril 2023 Viru Vanglale taotluse (registreeriti numbriga 616/174-1) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 750 eurot. Kaebaja osutab selles erinevatele Viru Vangla korraldustele osakondade lukustamise kohta ning on seisukohal, et haldusaktid on õigusvastased. Vangla ei ole täitnud põhjendamiskohustust ning korraldustest ei nähtu kaalutlusi. Osakonnas liikumiseks peab olema vaba aega vähemalt neli tundi, kuid nimetatud korraldustega oli vaba aega üksnes kaks tundi. Vangla tekitas kaebajale mittevaralist kahju liikumis- ja suhtlemisõiguse piiramisega.
7. Viru Vangla andis
8. oktoobri
9. a kirjaga nr 6-16/174-2 kaebajale tähtaja 10 päeva kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Vangla põhjendab, et kuna taotlus on jäetud sisustamata ja nõue ei ole tõendatud, siis esinevad kahjunõudes puudused, mille kõrvaldamiseta ei ole võimalik nõuet läbi vaadata. Kaebajal tuleb põhjendada, millest tulenevalt on konkreetne kahjusumma esitatud ning kuidas täpsemalt kahju tekkis, s.o kuidas on kaebajat mittevaraliselt kahjustatud seoses sellega, et eluosakonnas oli liikumiseks ettenähtud vaba aega kaks tundi.
10. Kaebaja esitas
11. oktoobril 2023 Viru Vanglale avalduse, milles asus seisukohale, et tema kahju hüvitamise taotluses ei esine puudusi ning palub moraalse kahju hüvitise kujunemise osas tutvuda Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-2-1-105-
12. 3-23-2641
13. Viru Vangla jättis
14. novembri
15. a otsusega nr 6-16/174-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kahjunõudes selle läbivaatamist takistavaid puuduseid.
16. Kaebaja esitas
17. novembril 2023 H.R Halduskohtule kaebuse Viru Vangla korralduste (
18. septembri
19. a korraldus nr 1-4/692-1,
20. septembri
21. a korraldus nr 1-4/704-1,
22. oktoobri
23. a korraldus nr 1-4/787-1,
24. detsembri
25. a korraldus nr 1-4/947-1,
26. veebruari
27. a korraldus nr 1-4/85-1,
28. veebruari
29. a korraldus nr 1-4/101-1,
30. märtsi
31. a korraldus nr 1-4/159-1,
32. märtsi
33. a korraldus nr 1-4/169-1,
34. märtsi
35. a korraldus nr 1-4/175-1,
36. märtsi
37. a korraldus nr 1-4/186-1,
38. märtsi
39. a korraldus nr 1-4/221-1,
40. aprilli
41. a korraldused nr 1-4/239-1 ja 1-4/240-1,
42. mai
43. a korraldus nr 1-4/332-1,
44. juuni
45. a korraldus nr 1-4/383-1,
46. juuni
47. a korraldus nr 1-4/391-1,
48. juuli
49. a korraldus nr 1-4/423-1,
50. juuli
51. a korraldus nr 1-4/449-1,
52. juuli
53. a korraldus nr 1-4/461-1,
54. juuli
55. a korraldus nr 1-4/469-1,
56. oktoobri
57. a korraldus nr 1-4/599-1,
58. oktoobri
59. a korraldus nr 1-4/600-1,
60. oktoobri
61. a korraldus nr 1-4/623-1,
62. oktoobri
63. a korraldus nr 1-4/625-1 ja
64. oktoobri
65. a korraldus nr 1-4/628-1) õigusvastaseks tunnistamiseks ning vangla tekitatud mittevaralise kahju summas 750 eurot hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et Viru Vangla piiras antud korraldustega ajavahemikul
66. september 2022 kuni
67. oktoober 2023 põhjendamatult kaebaja liikumist ja suhtlemist. Kaebaja osutab, et Viru Vangla jättis
68. novembri
69. a otsusega nr 6-16/174-4 tema kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebuses on esitatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning tunnistajate ülekuulamiseks.
70. Viru Vangla esitas
71. juunil ja
72. juulil 2024 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
73. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 2 lõikest 4 tulenevalt lähtub kohus kaebaja nõuete tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses õigusvastaste korraldustega, mis piirasid tema liikumis- ja suhtlemisõigust. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib ka erinevate Viru Vangla osakonna lukustamise korralduste õigusvastasuse tuvastamist, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue tuleb lugeda hõlmatuks hüvitamisnõudega. Kaebusest ei nähtu sellise eraldiseisva tuvastamisnõude esitamiseks muud eesmärki kui saavutada kahjuhüvitise väljamõistmine. Kaebaja lõppeesmärgiks kaebuse esitamisel on vangla tekitatud kahju hüvitamine ning kaebaja esitatud tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, st kohtul tuleb võtta hüvitamisnõude lahendamisel seisukoht kahju tekitanud korralduste õiguspärasuse kohta.
74. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks 2 3-23-2641 lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
75. Kaebaja on kaebuses osutanud, et esitas
76. oktoobril 2023 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, mis jäeti Viru Vangla
77. novembri
78. a otsusega nr 6-16/174-4 läbi vaatamata. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud Viru Vangla
79. novembri
80. a otsusele nr 6-16/174-4 viidates kohtule näidata, et tal on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
81. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi
82. oktoobri
83. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18;
84. juuni
85. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12;
86. septembri
87. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
88. juuni
89. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 9).
90. Viru Vangla jättis
91. novembri
92. a otsusega nr 6-16/174-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/174-1 läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lõike 3 alusel. Vastavalt HMS § 15 lõike 3 teisele lausele võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt.
93. Viru Vangla teavitas kaebajat
94. oktoobri
95. a kirjaga nr 6-16/174-2, et tema
96. oktoobri
97. a kahju hüvitamise taotluses esinevad puudused. Vangla on kaebajale õigesti selgitanud, et HMS § 14 lõike 3 punkti 2 järgi peab kirjalik taotlus sisaldama selgelt sõnastatud sisu ning et kaebaja peab eeltoodust tulenevalt kahjunõuet täiendavalt põhjendama. Vangla palus kaebajal selgitada, kuidas konkreetne kahjusumma 750 eurot kujunes ning kuidas täpselt kaebajale kahju tekkis seoses sellega, et tal oli osakonnas liikumiseks vaba aega kaks tundi ja mitte neli tundi. Millise kahju eest isik hüvitist nõuab ning milles kahju seisneb, moodustab kahjunõude põhisisu. Vangla peab kahjunõude lahendamisel hindama, kas haldusorgani tegevuse ja isikule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (riigivastutuse seaduse § 7 lõige 1 ja § 9 lõige 1). Kohus nõustub vanglaga, et eeltoodu ei olnud võimalik ilma kaebaja täiendavate selgitusteta. Viru Vangla andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva. Ühtlasi selgitas vangla kaebajale, et kui kaebaja puuduseid ei kõrvalda, jätab vangla kahjunõude läbi vaatamata. Kuigi kaebaja esitas vanglale
98. oktoobril 2023 avalduse, mille pealkiri oli „Puuduste kõrvaldamine“, ei esitanud kaebaja vanglale täiendavat teavet kahjunõude sisu kohta, vaid märkis, et tema kahju hüvitamise taotluses puudusi ei esine ning viitas üldsõnaliselt Riigikohtu lahendile. Seega ei esitanud kaebaja Viru Vangla juhiste järgi haldusorganile täiendavaid põhjendusi ega kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi. Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla jätnud
99. novembri
100. a otsusega nr 6-16/174-4 kaebaja kahjunõude HMS § 15 lõike 3 alusel õiguspäraselt läbi vaatamata. Kuna eelnimetatud Viru Vangla otsus on õiguspärane, on kaebajal VangS § 11 lõikes 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata. 3 3-23-2641
101. Eeltoodust tulenevalt tuleb H.R hüvitamiskaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.
102. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
103. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks ning kohus jätab sel põhjusel taotlused läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4