Obsah (10)

§ 184§ 74§ 68§ 78§ 75§ 832§ 84§ 6§ 83§ 191

1-24-6067 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoobril 2024 Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-6067 Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning Klaus Keersalu süüdistatuna

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi kokkuleppemenetluses.

Prokurör Doris Abe Süüdistatav Sander Liivapalu – isikukood 39607292011, elukoht xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem karistamata. Süüdistatav Klaus Keersalu – isikukood 39510191526, elukoht xxx, viibimiskoht Tallinna Vangla, emakeel xxx keel, xxx kodanik, xxx, töökoht xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Severinas Jakubauskas, Margus Viira RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Sander Liivapalu

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

§ 74

lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 31.07.2024.

§ 74

ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, s.o 3 aastat 6 kuud vangistust, täitmisele kui Sander Liivapalu ei pane 4 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elab aadressil xxx

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
6. ei oma ega tarvita narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega;
7. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

§ 74

lg 1 alusel määrata Sander Liivapalu katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 78

p 1 alusel kohalduvad käitumiskontrolli nõuded pärast kohtulahendi jõustumist ning

§ 75

lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine 6 kuu pikkuse vangistuse kandmise ajaks. Sander Liivapalu suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Sander Liivapalult KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel ekspertiisikulu 2435 eurot ning sõiduki teisaldamise kulu 67,10 eurot riigituludesse. Kohustada Sander Liivapalu tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja sõiduki teisaldamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 379,34 eurot. Menetluskulud, kogusummas 4552,10 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99924700029698. Selgitusse võib märkida: „Sander Liivapalu, kriminaalasi 1-24-6067, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida Sander Liivapalult sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx (VIN-kood xxx) (asub hoiul PPA Põhja prefektuuri parklas). 2 Süüdi tunnistada Klaus Keersalu

§ 184lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat 10 kuud.

Karistusaja alguseks lugeda 31.07.

1. Klaus Keersalu suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Klaus Keersalult KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel ekspertiisikulu 2435 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu 192,76 eurot riigituludesse. Kohustada Klaus Keersalu tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 389,81 eurot. Menetluskulud, kogusummas 4677,76 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Selgitusse võib märkida: „Klaus Keersalu, kriminaalasi 124-6067, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

§ 832lg 1 alusel konfiskeerida Klaus Keersalult nutitelefon Apple i

Phone 14 Plus (A2886) 128 GB IMEI1:xxx IMEI2:xxx (asub PPA asitõendite hoidlas).

§ 84

alusel mõista Klaus Keersalult konfiskeerimise asendamise korras välja 4000 eurot, mis tuleb kanda riigituludesse 24 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

1. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Asitõendid: - narkootilised ained kanep ja amfetamiin (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - narkootilise aine käitlemisvahendid (pakendid, kilepakendid, kilekott) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Sander Liivapalu nutitelefoni Huawei Mate 20 Pro (LYA-L09) vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - Klaus Keersalu nutitelefoni Apple iPhone 14 Plus (A2886) vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; 3 - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Sander Liivapalut süüdistatakse selles, et tema käitles ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Klaus Keersaluga (Keersalu; sünd. 19.10.1995.a), suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit, mida seejärel valdas ebaseaduslikult. Selliselt Sander Liivapalu ja Klaus Keersalu omandasid ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastatud isiku D S (sünd. xxx.a) poolt eelnevalt 31.07.2024.a kella 12:21 ajal peidikusse asetatud narkootilise aine kanepi kogukaaluga 2014,7 grammi, millise nad võtsid peidikust ära 31.07.2024.a kella 14:08 paiku xxx tupiktänava juures olevast metsatukast (koordinaatidel xxx) ära ning jagasid saadud aine omavahel ära. Osa eelnevalt ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Klaus Keersaluga omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Sander Liivapalu enda kasutuses olevas sõiduautos xxx r/n xxx kuni 31.07.2024.a kellani 15:48, mil selles sõidukis teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja:  sõiduki juhiistme tagant põrandalt neljakordse kilepakendi, milles kanepiõisikud massiga 503,9 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%;  sõiduki tagumiselt istmelt kinkekarbi seest 2 neljakordset kilepakendit, millistes kanepiõisikud kogumassiga 1007 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Sander Liivapaluga omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Klaus Keersalu seejärel enda kasutuses olevas sõiduautos xxx r/n xxx kuni 31.07.2024.a kellani 15:25, mil selles sõidukis teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult pagasiruumist välja neljakordse kilepakendi, milles kanepiõisikud massiga 503,8 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 4 Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad sotsiaalministri
4. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise/psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Seega pani Sander Liivapalu eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis. Klaus Keersalut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 23.07.2018 otsusega nr 1-18-5590 mõistetud süüdi

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, käitles taas ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Sander Liivapaluga (Liivapalu; sünd. 29.07.1996), suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit, mida seejärel valdas ebaseaduslikult. Samuti omandas tema kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiini, mida seejärel valdas ebaseaduslikult. Selliselt Klaus Keersalu ja Sander Liivapalu omandasid ühiselt ja kooskõlastatult kohtueelses menetluses tuvastatud isiku D S (sünd. xxx) poolt eelnevalt 31.07.2024 kella 12.21 ajal peidikusse asetatud narkootilise aine kanepi kogukaaluga 2014,7 grammi, millise nad võtsid peidikust ära 31.07.2024 kella 14.08 paiku xxx tupiktänava juures olevast metsatukast (koordinaatidel xxx) ning jagasid saadud aine omavahel ära. Osa eelnevalt ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Sander Liivapaluga omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Klaus Keersalu seejärel enda kasutuses olevas sõiduautos xxx registreerimisnumbriga xxx kuni 31.07.2024 kellani 15.25, mil selles sõidukis teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult pagasiruumist välja neljakordse kilepakendi, milles kanepiõisikud massiga 503,8 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis koos Klaus Keersaluga omandatud narkootilisest ainest kanepist hoidis Sander Liivapalu enda kasutuses olevas sõiduautos xxx registreerimisnumbriga xxx kuni 31.07.2024 kellani 15.48, mil selles sõidukis teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult välja:  sõiduki juhiistme tagant põrandalt neljakordse kilepakendi, milles kanepiõisikud massiga 503,9 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 23%;  sõiduki tagumiselt istmelt kinkekarbi seest 2 neljakordset kilepakendit, millistes kanepiõisikud kogumassiga 1007 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24%. 5 Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest amfetamiinist hoidis Klaus Keersalu enda elukohas xxx kuni 31.07.2024 kellani 16.35, mil seal teostatud läbiotsimise käigus andis ta vabatahtlikult koridori kapist ülevalt valget värvi kilekoti seest:  kilepakendi, milles omakorda kolmes kilepakendis kollakas pastataoline aine kogumassiga 16,80 grammi, mis sisaldab 20% ehk 3,36 grammi puhast amfetamiini;  kilepakendi, milles omakorda kilepakend kollaka pastataolise ainega massiga 68,64 grammi, mis sisaldab 20% ehk 13,7 grammi puhast amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid ning amfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise/psühhotroopse aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist ja amfetamiini puhul 1,3 grammist narkootilisest ainest puhtal kujul. Seega pani Klaus Keersalu eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Sander Liivapalu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.10.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Sander Liivapalu süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist vangistusega 4 aastat.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel pöörata koheselt täitmisele 6 kuud vangistust ning vangistuse kandmise alguseks lugeda 31.07.2024.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks Sander Liivapalu kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 31.07.2024.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud karistust, s.o 3 aastat ja 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Sander Liivapalu ei pane 4 aasta 1 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab katseaja jooksul

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2¹ alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja regulaarsusega.

§ 6

75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Sander Liivapalu nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja § 83 2 lg-st 1 konfiskeerida Harju Maakohtu 02.10.2024 määrusega nr 1-24-5366 arestitud Sander Liivapalule kuuluv sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx (VIN-kood xxx) ligikaudse väärtusega 11 163 eurot (asub hoiul PPA Põhja prefektuuri parklas). Süüdistatava Klaus Keersalu, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.10.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Klaus Keersalu süüdi tunnistamist

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning tema karistamist vangistusega 3 aastat 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja alguseks Klaus Keersalu kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 31.07.2024. Klaus Keersalu nõusolekul ning juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja § 832 lg-st 1 konfiskeerida Harju Maakohtu 01.10.2024 määrusega nr 1-24-5364 arestitud Klaus Keersalule kuuluv nutitelefon Apple iPhone 14 Plus (A2886) 128 GB IMEI1:xxx IMEI2:xxx ligikaudse väärtusega 849,36 eurot (asub PPA asitõendite hoidlas).

§ 84

alusel mõista Klaus Keersalult välja vara laiendatud konfiskeerimise asendamise korras 4000 eurot, mis tuleb kanda riigituludesse hiljemalt 24 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid

§ 83

lg 1 alusel võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lõike 4 alusel konfiskeeritakse aine (sh narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

§ 191

alusel kohus konfiskeerib narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud eseme. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes

§ 83lg-test 1 ja 4, §-st 191 ja Kr

MS § 126 lg 3 p-st 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega järgmist: - narkootilised ained kanep ja amfetamiin (EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida ja hävitada; - Sander Liivapalu valdusest ära võetud narkootilise aine käitlemisvahendid (pakend xxx LO-1, milles neljakordne kilepakend; pakend xxx LO-2, milles 2 neljakordset kilepakendit) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Sander Liivapalu nutitelefoni Huawei Mate 20 Pro (LYA-L09) vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; - Klaus Keersalu valdusest ära võetud narkootilise aine käitlemisvahendid (pakend xxx LO-1, milles neljakordne kilepakend; pakend Xxx LO-1, milles 1 soonkinnisega kilekott omakorda kilepakendite osadega) (PPA asitõendite hoidlas) – konfiskeerida ja hävitada; - Klaus Keersalu nutitelefoni Apple iPhone 14 Plus (A2886) vaatluse käigus loodud koopiafailid, raportfail, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod (PPA keskkriminaalpolitsei andmehoidlas) – kustutada; 7 - CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja järgmiselt: Sander Liivapalu: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel ekspertiisikulu 2435 eurot ja sõiduki XXX xxx (registreerimisnumbriga xxx) teisaldamise kulu 67,10 eurot riigituludesse. Klaus Keersalu: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 2050 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3, 4 alusel ekspertiisikulu 2435 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 192,76 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse, kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt, vastavalt nende osale, väljamõistmisele. Ka DNAekspertiisi tulemused, mis on kaasa aidanud kriminaalasja lahendamisele, kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise 8 seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 9