← Eesti

2-21-12503/118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-12503 Kohtuas

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise, samuti osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega jätab hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654 lg-le 22 (

§-ga 659) esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 13. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (

§-ga 659) kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab hageja määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlused osaliselt. Kostja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (

§ 463

lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlused jäeti osaliselt rahuldamata. 14. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja 5

(8)2-21-12503 vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 15.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja kulud, mis tekkisid töövaidluskomisjonis, ei ole TvLS § 16 lg 1 järgi hüvitatavad. Viidatud säte reguleerib olukorda, kus poolte vaidlus lõppeb töövaidluskomisjonis, st kumbki pool ei palu töövaidluskomisjonile esitatud avaldust maakohtus hagimenetluses lahendada ning töövaidluskomisjoni otsus jõustub. Kui vaidlus jätkub maakohtus, tuleb kohaldada TvLS § 16 lg-t 2, mille kohaselt töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses ja seega hüvitatavad (vt ka TrtRnKo 19.11.2020, 2-19-19395, p 9; töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu 407 SE seletuskiri, lk 19). Need kulud hõlmavad ka põhjendatud ja vajalikke kulusid õigusabile (vt TsMS komm I
(2017), § 144, p 3.5.b). Ka Riigikohus on leidnud, et menetlusosaline saab TsMS § 144 p 4 järgi nõuda teiselt menetlusosaliselt töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1 sätestatuga (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega käsitas maakohus põhjendatult kostja töövaidluskomisjonis tekkinud kulusid (sh õigusabile) kohtuväliste kuludena TsMS § 144 p 4 tähenduses ja hindas neid TsMS § 175 lg 1 kohaselt. 15.
  1. Hageja ei ole määruskaebuses esitanud maakohtu põhjendatuks peetud kostja lepingulise esindaja toimingutele ja nende ajakulule konkreetseid vastuväiteid. Määruskaebuse üldine väide, et maakohus ei ole kostja töövaidluskomisjonis ja maakohtus kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Maakohtus kantud menetluskulude ülemäärasust ei saa järeldada sellest, et töövaidluskomisjonis kulus kostja lepingulisel esindajal vähem aega. 15.
  2. Hageja arvates hakkas kostja menetluses esitama uusi argumente töölepingu ülesütlemise avalduse põhjendamiseks, tekitades sellega menetluskulusid juurde, ning seetõttu tuleks menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohus märgib, et need väited võinuks omada tähtsust menetluskulude jaotamisel, andes aluse TsMS § 169 või § 162 lg 4 kohaldamiseks ning menetluskulude osaliselt kostja kanda jätmiseks. Siinsel juhul on aga menetluskulud nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus jäetud jõustunud otsustega täies ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus menetluskulude jaotusest kõrvale kalduda, vaid peab määrama menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks nende jaotuse alusel (TsMS § 174 lg 1). 15.
  3. Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohus on vähendanud kostja esindaja õigusabitoimingute ajakulu nii töövaidluskomisjonis kui ka maakohtus. Nii on maakohus pidanud töövaidluskomisjonis kostja esindaja õigusabitoiminguid põhjendatuks 8 tunni ja 30 minuti ulatuses (14 tunni ja 30 minuti asemel) ning vähendanud ka kostja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtu istungiks ettevalmistumiseks 4 tunnile ja 45 minutile (14 tunni 6
(8)2-21-12503 ja 45 minuti asemel). Ülejäänud kostja esindaja õigusabitoiminguid töövaidluskomisjonis ja maakohtus on maakohus pidanud põhjendatuks, arvestades seejuures asjakohaselt toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud tõendeid. Määruskaebusest ei nähtu, milliseid õigusabitoiminguid ja nende ajakulu oleks maakohus pidanud hageja hinnangul veel vähendama. 15.
  1. Eeltoodud põhjendustel pole ringkonnakohtul alust maakohtu antud hinnangut kostja esindaja kohtueelse menetluse kulude ja maakohtu kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber hinnata. Maakohtu hinnangut kostja esindaja apellatsiooniastmes tehtud toimingute ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele ei ole hageja määruskaebuses vaidlustanud.
  2. Ringkonnakohus nõustub hagejaga aga selles, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire kostja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Maakohus pidas kostja esindaja käibemaksuta tunnihinda 133 eurot (10 tunni ulatuses) ja 195 eurot (ülejäänud ulatuses) mõistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ületab tunnihind 195 eurot õigusabitoimingute tegemise ajal (s.o aastatel 2021 kuni 2023) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. 16.
  3. Iseenesest on poolel õigus valida endale esindaja ja leppida vabalt kokku ka tasumääras, kuid TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ka seda, et teiselt poolelt esindajakulu väljamõistmiseks peab see olema mõistlik. Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada, et menetluskulu peab olema teisele poolele kohtusse pöördumisel mõistlikult ettenähtav. Selliseks ei saa pidada esindaja tunnitasu, mis oluliselt ületab keskmist. 16.
  4. Hageja on esitanud hagi töövaidluses. Üldjuhul ei ole sellised vaidlused keskmisest keerukamad. Ka maakohus on
  5. juuli
  6. a määruse p-s 10 märkinud, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mis vajaks spetsiifilisi eriteadmisi. Seda arvestades ei ole arusaadav maakohtu järeldus, et tunnihind 195 eurot on siinses asjas põhjendatud. Arvestades, et menetlus on kestnud aastast 2021, mil kvalifitseeritud õigusabi turuhind oli praegusest madalam, samuti vaidluse sisu ja keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), saab TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks pidada lepingulise esindaja tunnihinda 180 eurot. Selle töö eest, mida kostja lepinguline esindaja tegi hinnaga 133 eurot/tund (s.o maakohtus 10 tundi tööd), tuleb lugeda põhjendatud tunnihinnaks 133 eurot.
  7. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja kostja kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud lepingulise esindaja 39 tunni ja 55 minuti töö eest tunnitasuga 180 eurot, s.o 7185,06 eurot (39,917 × 180), ja 10 tunni töö eest tunnitasuga 133 eurot, s.o 1330 eurot (10 × 133), seega kokku 8515,06 eurot. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja seda summat ületavas osas, s.o 598,69 eurot (9113,75 - 8515,06). Lisaks tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud lepingulise esindaja 16 tunni ja 6 minuti töö ees tunnitasuga 180 eurot, s.o 2898 eurot (16,10 × 180). Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja seda summat ületavas osas, s.o 241,50 eurot (3139,50 - 2898). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
  8. Hageja leiab, et maakohtu määrus on viivise osas ebaselge, võimaldades kostjal nõuda samalt põhivõlgnevuselt viivist kaks korda. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Maakohtu
  9. juuli
  10. a määruse resolutsiooni p-st 3 nähtuvalt on maakohus kohustanud hagejat tasuma viivist menetluskuludelt 9113,75 eurot (s.o maakohtu põhjendatuks peetud kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud) ja maakohtu täiendava
  11. juuli
  12. a määruse resolutsiooni p 1.2 kohaselt tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt 3139,50 7
(8)2-21-12503 eurot (s.o maakohtu põhjendatuks peetud ringkonnakohtus kantud menetluskulud). Seega ei ole määrustes nähtud viivise tasumise kohustust ette topelt.
  1. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
  2. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.