2-24-14051/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anu Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 06.11.2024.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-14051 Tsiviilasi X hagi Y (Y) vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Y (sündinud xx.xx.xxxx, XXXXXXXX) 30.10.2024 Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg välismaa isikukood RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada X ja Yi abielu, mis sõlmiti xx.xx.xxxx xxx linnas xxx (abielukande nr xxx).
3. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
4. X taotlus rahuldada ja tagastada Xle (X) riigilõiv summas 50 eurot. Riigilõiv tagastada X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. Menetluskulude jaotus
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
6. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Edasikaebamise kord Pooled loobusid edasikaebeõigusest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik X (hageja) esitas 17.09.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse Yi (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja tema ja kostja vahel xx.xx.xxxx xxx sõlmitud abielu lahutamatute lahkhelide tõttu lahutada. Lepituskatsed ei toonud suhetele lahendust ja see otsustati lõpetada. Hageja soovib oma abikaasast Eestis Eesti õiguse alusel lahutada, kuna nad on Eestis koos elanud paarisuhtes alates
7. aasta juulist. Neil ei ole ühiseid lapsi ega ühist kinnisvara. Hageja palub kohtul rahuldada hageja ühepoolne taotlus lahutada kostjast, võttes arvesse hageja avalduses esitatud asjaolusid. Kostja keeldus ühise avalduse esitamisest ja ei avaldanud soovi ilmuda kohtuistungile. Hageja ei soovi olla kostjaga abielus ja ta ei soovi enam arutada selle suhte või abielu taastamist või jätkamist, sest see on emotsionaalne, vaimne ja füüsiline koormus hageja tervisele ja heaolule. Kostja ei oma 1 Eestis registreeritud aadressi, kuid ta on alates
8. aasta juulist faktiliselt elanud Eestis. Kostja elab praegu hagejaga koos aadressil xxx, kuid lahkumineku järgsete pingete tõttu on hagejal ebamugav elada samas korteris. Hageja on ainus üürnik üürilepingu alusel ja kostja ei ole üürilepingu osapool. Nende ühisel kokkuleppel elab kostja praegu jätkuvalt aadressil xxx, samas kui hageja otsib ajutiselt elamispinda oma sõprade juures. Hageja soovib oma abikaasast esimesel võimalusel lahutada, kuna soovib oma üürilepingut säilitada ja paluda abikaasal pärast lahutuse jõustumist ruumidest lahkuda. Üürileandja on sellest kokkuleppest teadlik. 26.09.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 07.10.2024 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles märkis, et hageja on öelnud, et kavatseb kostja koheselt pärast lahutust nende üürilepingust eemaldada. See jätaks kostja ilma elukohata, mis on olukorda arvestades murettekitav. Hageja on valehäbiga väitnud, et kostja ei soovi lahutuspabereid allkirjastada ega kohtuistungil osaleda. See ei vasta tõele, kuna kostja on valmis küsimusi kohtus käsitlema. Kostja tunneb, et teda on selle suhte ajal ära kasutatud kostja elamisõiguse tõttu, eriti kuna hageja taotleb Eesti passi. Kostja oli täielikult šokeeritud, kui sai teada hageja truudusetusest hiljutise reisi ajal Itaalias, mis on veelgi keerulisemaks muutnud tema emotsionaalse seisundi. Kostja on alati olnud hagejale oluline toetus nii emotsionaalselt kui rahaliselt. Kostja oli valmis loobuma kõigest, mis tal oli oma riigis, et hagejaga koos olla ja nüüd tunneb kostja end ärakasutatuna ja halvasti kohelduna. Kostja usub, et hageja on manipuleerinud olukordadega, mis hõlmavad tema sõpru, kolleegi ja tema ülemust, et tekitada kostjale veelgi suuremat stressi. Ta on samuti ähvardanud politseisse helistada või teisi kutsuda, et kostja välja tõsta, mis suurendab tema ärevust ning süüdistused kahjustavad kostja mainet ja heaolu. Kuigi hageja väidab end olevat ebaturvaliselt, koges kostja tema tegude tõttu tõsist emotsionaalset distressi. Selle olukorra emotsionaalne ja psühholoogiline mõju on märkimisväärne ning kostja kardab oma tervise ja heaolu pärast selle protsessi ajal. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 30.10.
9. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Mis puudutas kostja väidet, et hageja kasutas kostjat tema elamisõiguse tõttu ära, kuna hageja taotleb Eesti passi, selgitas kohus kohtuistungil järgmist. Kui pool leiab, et abielu on fiktiivne, tuleb selleks esitada hagi abielu kehtetuks tunnistamiseks. Kostja ei ole sellist hagi kohtule esitanud. Lisaks kinnitas kostja, et temal olid hagejaga abielulised suhted. See tähendab, et abielu ei olnud kehtetu. Pooled said kohtuistungil eeltoodust aru. Üürilepinguga seoses pooltel täiendavaid nõudeid ei olnud. Samuti oli kostja nõus, et Eesti kohus lahendab abielu lahutamise hagi Eesti õiguse järgi. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei 2 soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 17.09.2024 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3