Obsah (7)

§ 199§ 184§ 761§ 76§ 87§ 75§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024, Tartu Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-21-8862 Erkki Hirsnik, Ingrid Kullerkann ja Ingeri Tamm Vaidlustatud k

) § 201 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi 2018. aastal toime pandud omastamises süüdi ning talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Ka mõisteti R. Langinen

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi 2018.

aastal aset leidnud varguses ja selle eest karistati teda 6 kuu pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti R. Langinenile nende kahe kuriteo eest 6-kuuline vangistus. Sellele vangistusele liideti Pärnu Maakohtu 18. septembri 2019 otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 28 päevane vangistus, saades nii 1 aasta 5 kuu ja 28 päevase liitvangistuse. Niisamuti karistati R. Langineni

§ 199lg 2 p-de 7 ja 9 järgi pärast 18.

septembrit 2019 toime pandud varguste eest – 8 kuu pikkuse vangistusega. Viimati viidatud karistused – 1 aasta 5 kuu ja 28 päevane ning 8 kuune vangistus – liideti, saades nii lõpliku kandmisele kuuluva karistuse, st 2 aasta 1 kuu ja 28 päevase liitvangistuse. See vangistus jäeti katseaega ja käitumiskontrolli seades esialgu täitmisele pööramata. Täitmisele pöörati see Pärnu Maakohtu

1. aprilli 2023 määrusega. R. Langinen hakkas seda vangistust kandma
2. juulil 2023 ja karistuse lõpuni kandise korral vabaneb ta
3. septembril
6. augustil 2024 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid R. Langineni ennetähtaegse vabastamise üle otsustamiseks. Prokuratuur ja vangla toetavad tema vabastamist. Maakohtu määrus
7. Viru Maakohtu
8. septembri 2024 määrusega jäeti R. Langinen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruses esitatud põhjendused on kokkuvõetult niisugused.
9. R. Langinen pani oma kuriteod toime küll alaealisena, ent kuivõrd üks neist kuritegudest on esimese astme oma –

§ 184lg 1 järgne narkootikumide käitlemine –, ei kohaldu R.

Langineni suhtes

§ 761lg-s 2 sätestatud kohustusliku vabastamise regulatsioon.

R. Langinen on kandnud ära rohkem kui poole oma karistusest, mistõttu on täidetud

§ 76

1 lg 1 p 2 formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Siiski ei saa R. Langineni materiaalsete eeltingimuste mitte-esinemise tõttu vanglast välja lasta.

1. Tõsi, R. Langineni vabanemisjärgsed elutingimused on head: süüdimõistetul on olemas elukoht oma vanavanaema juures ning tema lähedased on nõus R. Langineni majanduslikult 2 toetama seni, kuni viimane endale töö leiab. R. Langineni kinnitusel on tal võimalus hakata uuesti tööle torulukksepana AM Hepac OÜ-s. Soosivad elutingimused ei ole aga määravad: R. Langineni elukorraldus oli ennegi samasugune, ent see ei hoidnud teda õiguskuulekal teel. R. Langinenil on ligi 7300 eurot võlgu ja see suurendab uute varavastaste kuritegude riski.
2. Kinnipeetav on vanglas osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes: ta läbis sotsiaalprogrammi „Minu Valik“, osales vestlustel mitmedimensioonilise pereteraapia raames, õppis B2 tasemel eesti keelt ja sooritas keele-eksami, omandas põhihariduse, osales vestlustel alkoholitarvitamise riskide kohta ning töötas erinevatel ametikohtadel (koristaja, toidujagaja, ehitusviimistleja ja raamatukogu abitööline). Pikka aega ei pannud R. Langinen toime distsipliinirikkumisi; ametnikega suhtles ta viisakalt ja avatult. Siiski esines R. Langineni puhul mitmeid distsiplinaarsüütegude lävendit mitte ületanud rikkumisi ja seetõttu ei paigutatud R. Langineni ka avavanglasse. Tema ennetähtaegse vabastamise menetluse ajal sooritas R. Langinen 2 distsipliinirikkumist, mille eest teda
3. augusti 2024 käskkirjaga karistati. Esiteks sai ta noomituse, sest ta jättis ühe ravimi õigeaegselt manustamata. Teiseks paigutati ta 3 päevaks kartserisse – tõsi, see karistus jäeti 2 kuu pikkust katseaega seades täitmisele pööramata. Viimasena viidatud karistus määrati R. Langinenile seetõttu, et ta ei allunud ametniku korraldustele ja osutas ametnikele passiivset füüsilist vastupanu, mistõttu kasutati tema suhtes füüsilist jõudu ja erinevaid käelukke. Vangla otsustus jätta R. Langinen rikkumiste tõttu avavanglasse paigutamata ja sellele lisandunud distsipliinirikkumised ei võimalda kohtul kuidagi jõuda veendumuseni, et R. Langinen hakkab vabaduses kinni pidama käitumiskontrolliga kaasnevatest nõuetest ja suudab hoiduda õigusrikkumistest.
4. Hoolimata oma noorusest on R. Langinen pannud toime palju kuritegusid.
5. aastal karistati R. Langineni narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest – see karistus jäi katseaega ja käitumiskontrolli seades tingimisi täitmisele pööramata. Katseajal sooritas R. Langinen uue kuriteo: grupilise ja süstemaatilise varguse. Seegi kord tuldi R. Langinenile vastu ja ta jäeti tingimisi vanglasse saatmata. R. Langinen aga rikkus korduvalt käitumiskontrolli tingimusi, ent esimeste rikkumiste järel ei kohustatud teda jällegi vanglasse minema. Viimaks R. Langinen sinna siiski saadeti – kolmanda erakorralise ettekande ajel.
6. R. Langinenil on tõsiseid probleeme alkoholiga. Alkoholi tarvitamise keeldu rikkus R. Langinen katseajal suisa viis korda. Alkoholi tarvitamist jätkas R. Langinen isegi viimase erakorralise ettekande menetlemise ajal. Alkohol on mänginud rolli ka R. Langineni kuritegudes: ta varastas alkohoolseid jooke.
7. aasta mais jäi raskes joobes R. Langinen viinapudel põues liinibussi magama.
8. aasta jaanuaris magas R. Langinen aga ühes kaubanduskeskuses.
9. Kokkuvõtvalt ei võimalda R. Langineni distsipliinirikkumised vanglas tema varasem elukäik (korduvkaristatus, katseajal uue kuriteo toimepanemine ja kriminaalhoolduste ebaõnnestumised) eeldada, et süüdimõistetu vabaduses reeglitest kinni peab. R. Langinen võib vabaduses jätkata alkoholi tarvitamist, rikkuda kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi või panna suisa toime uue kuriteo. Määruskaebus
10. R. Langineni kaitsja esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Kohus pole selgitanud, miks on üks distsipliinirikkumine olulisem kui eelnev korrektne vangistuse kandmine. Rikkumine ei olnud raske, sest kartser määrati lühikeseks ajaks ja see jäi tingimisi täitmisele pööramata. Ka ei hinnanud kohus seda, 3 kuidas oli see rikkumine seotud R. Langineni kuriteoriskidega. R. Langinen on väga noor. Vangistus võib katkestada noore inimese sidemed normaalse eluga, tekitada läbikukkumise tunde ning frustratsioonimeeleolu, mille tõttu võib ta kaotada üleüldse huvi ja motivatsiooni endas õiguskuuleka sättumuse kujundamiseks. Seega peaks kuriteo alaealisena toime pannud inimene olema vanglas võimalikult lühikest aega. R. Langinen on vanglas osalenud erinevates taasühiskonnastavates tegevustes, omandanud seal hariduse jms. Esmakordsest vangistusest võib üldjuhul oodata suuremat õiguskuulekusele suunavat mõju kui hilisematest vangistustest ja noorte inimeste puhul on vanematest enam põhjust eeldada, et nad muutuvad. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kõige olulisem materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid.

§ 76

lg 4 alusel on kohtul niisugust prognoosi püstitades ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Siiski ei ole see kaalutlusõigus absoluutne: kui maakohus teeb kaalutlusvea, mille tagajärjel jääb kinnipeetav ebaõigesti vabastamata, tuleb ringkonnakohtul sekkuda. Praegusel juhul nii ongi – maakohus on

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolusid vaagides teinud diskretsioonivea, andes ebaõige hinnangu R. Langinenist lähtuvale uute kuritegude riskile. Sellega on esimese astme kohus rikkunud KrMS § 339 lg 2 mõttes oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

1. Tõsi, maakohus on korrektselt viidanud mitmetele R. Langineni vabastamise kahjuks rääkivatele asjaoludele. Eeskätt saab uusi kuritegusid karta R. Langineni senise elukäigu alusel: ta on pannud toime mitmeid selliseid tegusid – kusjuures osad neist sooritas ta juba pärast seda, kui oli saanud oma eelnevate rikkumiste eest karistada. Ka on põhjendatud esimese astme kohtu hinnang, et R. Langineni võib retsidiivseks muuta alkohol ehk meelemürk, mis on mänginud rolli ka mõningates tema varasemates kuritegudes. Siiski on maakohus asetanud neile ja paarile muule asjaolule ringkonnakohtu meelest liigselt suure kaalu ning pidanud mõnda positiivset tegurit ebaolulisemaks kui see seda tegelikult on.
2. Kriminaalkolleegiumi meelest ei tohiks jätta süüdimõistetut vabastamata seetõttu, et teda pole paigutatud avavanglasse. Esiteks ei ole avavanglas viibimine kellegi vabastamise jaoks obligatoorne. Teiseks ei ole avavanglas kuigivõrd palju vabu kohti, mistõttu on mõeldav, et sinna ei pääse ka sellised inimesed, kes seal iseenesest olla võiks. Kolmandaks tuleb võtta arvesse seda, et kinnipeetava määrab avavanglasse vangla (vanglaametnikud) – vt vangistusseaduse (VangS) §
3. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde, et kuivõrd tingimisi vabastamise otsustaja on kohus, ei saa loovutada sellise otsustuse tegemise õigust vanglale ka n-ö tagaukse kaudu. See võiks aga nii olla olukorras, kus kellegi avavanglasse paigutamata jätmine toob endaga möödapääsmatult või väga suure tõenäosusega kaasa tema ennetähtaegselt vabastamata jätmise. (Määrus nr 1-07-8640/533, p 52) Viimaks on oluline seegi, et avavanglasse paigutamise peamine eeldus on VangS § 20 lg 1 kohaselt piisav alus oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Seega teeb vangla kedagi avalvanglasse paigutada või mitte paigutada otsustades (ohu)prognoosi. Seesugusele prognoosile ei saa kohus kinnipeetava tingimisi vabastamise menetluses tugineda, kuivõrd

§ 76lg 4 seda ei võimalda – vangla prognoosile selles sättes ei viidata.

Küll võib kinnipeetava tingimisi vabastamist otsustav kohus oma prognoosi tehes tugineda nendelesamadele asjaoludele, millele tugines süüdimõistetu avavanglasse paigutamise 4 küsimust lahendanud vangla – aga sellisel juhul on tõepoolest tegemist mingite konkreetsete asjaolude, mitte aga vangla prognoosi arvesse võtmisega.

1. R. Langineni kasuks ei kõnele ka see, et ta pani käesoleva aasta augusti esimese pooles toime kaks distsipliinirikkumist:
2. augustil hoidis R. Langinen oma kambris pulbrit ja
3. augustil ei allunud ta vangivalvurite korraldustele.
4. Pulbri hoidmise pinnalt ei saa ringkonnakohtu meelest tuletada R. Langineni uute kuritegude ohtu. Vangla tuvastatu kohaselt purustas R. Langinen talle väljastatud tabletid, st jättis need korrektselt manustamata (dtl 2777–2778). R. Langineni selgituse kohaselt talitas ta nii seetõttu, et ravim paremini mõjuks (dtl 2775). Vangla asus seisukohale, et ravimite kogumisel (nende korrektselt pruukimata jätmisel) võib kinnipeetav need korraga ära tarbida ja nõnda üledoosi saada (dtl 2779). Esiteks pole tuvastatud, et R. Langineni motiveeris tõesti soov koguda piisavalt palju ravimeid ja nende abil end joovastada. Teiseks ei kujuta enese joovastamine endast kuritegu.
5. Vastuhakk vangivalvureile oli tõsisem rikkumine. Siiski ei saa sedagi juhtumit ülearu kaalukaks pidada.
6. Kokkuvõtlikult on distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas tuvastatud selline sündmus (dtl 2775–2780).
7. augustil otsisid vanglaametnikud läbi R. Langineni ja X.X. e kambri. Ametnikud tegid läbiotsimist korrektselt, ent R. Langineni ja X.X. e meelest talitasid valvurid valesti: tallusid nende asjade peal ning loopisid neid laiali ja jätsid kambri pärast läbiotsimist korda tegemata. Seetõttu otsustasid R. Langinen ja X.X. protestiks enam kambrisse mitte minna – enne kui valvurid kambri korda teevad. Nii ignoreerisidki R. Langinen ja X.X. valvur J.H. i korraldusi kambrisse siseneda. Seepeale kutsus J.H. i abijõude. Seda mõistnuna võttis X.X. enda kätte ca 55 cm pikkuse trenažööri toru. Peagi liginesid R. Langinenile ja X.X. ele spetsiaalvarustust (sh kilpi) kasutanud valvurid, kellele X.X. osutas toru abil aktiivset vastupanu: rabeles ja üritas valvureile füüsiliselt kallale minna. R. Langinen jäi passiivseks. Valvurid toimetasid mõlemad kinnipeetavad jõudu kasutades eraldi kambritesse. X.X. lõhkus ära kambri sisustuse ja ta paigutati teise kambrisse.
8. Eelkirjeldatust nähtub, et R. Langinen oli vastuhaku puhul valvureile märksa passiivsem kui X.X. . Seetõttu saab eeldada, et R. Langinen oli pigem n-ö kaasajooksik (mis on noorukite puhul küllaltki levinud – allutakse täiskasvanute või teiste noorukite eeskujule, n-ö kambavaimule). Lisaks sellele ei saa mööda vaadata faktist, et erinevalt X.X. est ei kasutanud R. Langinen mingit abivahendit (toru) ega rünnanud valvureid ise.
9. R. Langinen pole varem vanglas olnud. Sellisel juhul on üldjuhul alust püstitada hüpotees, et vangistus on täitnud oma primaarse VangS § 6 lg-s 1 sätestatud eesmärgi: suunanud kinnipeetava õiguskuulekale teele. Sellise hüpoteesi paikapidavuse kasuks praeguses asjas kõneleb suuresti ka see, kuidas R. Langinen selle vangistuse kestel käitunud on. Peale ülal viidatud distsiplinaarrikkumiste on R. Langinen olnud korralik ja püüdlik: ta osales erinevates programmides ja vestlustel, õppis eesti keelt, omandas põhihariduse ja töötas mitmetel ametikohtadel.
10. Kõige kaalukamaks R. Langineni vabastamise kasuks kõnelevaks argumendiks on aga R. Langineni noorus. Kinnipeetav sai paari nädala eest 21-aastaseks. Niisiis jõudis R. Langinen alles äsja ikka, mil tema suhtes poleks uue kuriteo korral enam võimalik kohaldada noorte mõjutusvahendid – vt

§ 87lg 7.

Teisisõnu on tegemist veel väga noore inimesega. Ehkki oma käitumist võivad korrigeerida ka vanemad inimesed, on just noorte puhul muutumise 5 võimalus eriti suur: nii võivad nad muu hulgas n-ö nooruse rumalused kõrvale jätta ja asuda elama õiguskuulekat elu. Kriminaalkolleegiumi puhul esineb selline lootus ka R. Langineni puhul – seda kasvõi tulenevalt tema pingutustest vanglas.

1. Viimaks tuleb arvesse võtta sedagi, et R. Langinen pole sooritanud kuigivõrd raskeid kuritegusid. Muu hulgas pole ta olnud vägivaldne. Seetõttu ei tekitaks ta eeldatavasti ühiskonnale kuigivõrd suurt kahju ka siis, kui ta retsidiivseks muutuks: pole alust arvata, et tema edasised kuriteod oleks seni aset leidnutest raskemat laadi.
2. Eelnevat tulenevalt on R. Langinenist lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk kriminaalkolleegiumi hinnangul piisavalt madal, et ta ennetähtaegselt vabastada.

§ 761lg 3 ja § 76 lg 5 alusel tuleb R.

Langinenile määrata katseaeg kuni 11. septembrini 2025 ja selleks ajaks tuleb ta allutada ka käitumiskontrollile. Käitumiskontrolli kestel peab R. Langinen kõigepealt alluma

§ 75lg-st 1 tulenevatele üldistele kohustustele.

Lisaks sellele tuleb tal

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine – nagu käesoleva määruse p-s 12 märgitud, on alkoholil olnud R. Langineni osades kuritegudes täita oma roll. Ka kohustab ringkonnakohus R. Langineni

§ 75

lg 2 p 4 alusel hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest tööle asuma või vähemasti end töötuna arvele võtma. Töö tegemine vähendab R. Langineni jõudeaega, mida ta võiks muidu kulutada kuritegude toime panemisele, ja teiseks vähendab töötasu R. Langineni motivatsiooni hankida omale elatusvahendeid ebaseaduslikul teel. R. Langineni katseaeg ja käitumiskontroll algavad kohtumääruse jõustumisest (

§ 78p 2). 23. Toodud põhjustel ning juhindudes Kr

MS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 26. septembri 2024 määruse, vabastab R. Langineni vangistusest tingimisi enne tähtaega ning rahuldab tema kaitsja määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) 6