KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-23-17676 Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024, Narva Kohtuasi A B ja D.B. hagi A.V. vastu elatise

) § 101 lg-le 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 4. Kohustada A.V.-d tasuma elatis D.B. pangakontole selgitusega vastavalt kas „elatise võlg A B “ või "elatis A B “. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu viiendaks kuupäevaks (

§ 100lg 4). 5. Mõista A.V.-lt D.B. kasuks välja 500 eurot tagasiulatuva elatisena aja eest 14. detsembrist 2022 kuni 13. detsembrini 2023. 1

§ 101

lgle 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 7. Kohustada A.V.-d tasuma elatis D.B. pangakontole selgitusega vastavalt kas „elatise võlg D.B “ või „elatis D.B.“. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu viiendaks kuupäevaks (

§ 100lg 4).

1. Arvestada kohtumenetluse ajal A.V. tasutud elatise makseid.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD
3. A B ja D.B. (hagejad) esitasid hagi A.V. (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad isa D.B. juures alates
4. novembrist
5. Kostja (ema) lastega ei suhtle ja lastele ülalpidamist ei anna. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võla ning jooksva igakuise elatise. Elatise võla paluvad hagejad välja mõista ajavahemiku eest
6. detsembrist 2022 kuni
7. detsembrini 2023 kummalegi hagejale 2999,75 eurot ning igakuise elatise alates
8. detsembrist 2023 kuni hagejate täisealiseks saamiseni perekonnaseadusega ettenähtud miinimummääras.
9. Hagejatel ei ole tõendeid, et nad on kostjalt varem elatist nõudnud, kuid see ei mõjuta nende nõudeõiguse olemasolu, vaid sellega saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Hagejate isal ja viimase abikaasal oli vaja teha kulutusi, kui hagejad asusid isa juurde elama. Kostja vähene sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole alus elatise vähendamiseks. Kostjal ei ole töötamiseks takistusi, kostjal on ka mitu kinnisasja. Elatise vähendamiseks tuleb tuvastada laste vajadused ja vanema võimalused.
10. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Ta ei tunnista tagasiulatuva elatise nõuet, jooksva elatise nõuet tunnistab osaliselt ‒ 164 eurot kuus kummagi hageja kohta. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine koormab kostjat ebamõistlikult. Hagejad ei ole varem kostjalt ülalpidamist nõudnud. Jooksvat elatist on alus vähendada alla seaduses ettenähtud 2

§ 96

ja 97 alusel on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja eelkõige peavad talle ülalpidamist andma tema vanemad.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Kostja on hagejate ema, kes ei ela hagejatega koos, mistõttu on ta kohustatud maksma hagejatele elatist.
2. Hagejad nõuavad elatist seadusega kehtestatud miinimumsummas ja tagasiulatuvalt aasta eest enne hagi esitamist. Hagi on esitatud
3. detsembril
5. Elatise miinimum on reguleeritud

§-s 101.

§ 101lg 3 järgi on igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (lg 4).
2. Indekseeritud baassumma kuni
3. märtsini 2023 oli 255,64 eurot,
4. aprillist 2023 kuni
5. märtsini 2024 oli 300,33 eurot ning alates
6. aprillist 2024 on see 327,72 eurot. 10.

§ 101

lg 5 alusel arvatakse elatisest maha pool lapsetoetusest, lapsetoetus kummagi hageja eest on 80 eurot kuus (dtl 121). Elatise miinimumsumma kummalegi hagejale kuni

1. märtsini 2023 oli seega 225,64 eurot kuus, alates
2. aprillist 2023 kuni
3. märtsini 2024 oli see 260,33 eurot kuus ja alates
4. aprillist 2024 on see 287,72 eurot kuus.
5. Mahaarvamisteks

§ 101lg-te 6 ja 7 alusel alust ei ole.

1. aprilli 2024 kohtuistungil kinnitasid vanemad, et kontaktid ema ja laste vahel puuduvad, hagejad ei viibi kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
2. Kostja taotleb elatise väljamõistmist miinimummäärast väiksemas summas, ta on nõus kummalegi hagejale maksma 164 eurot kuus, arvestades, et kui ta teeniks alampalka ning jagaks selle võrdselt enda ja nelja lapse vahel, jääks igaühele 164 eurot. 13.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline lapsele ülalpidamist andma, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on 3

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostjal on lisaks hagejatele veel kaks last (dtl-d 29‒30). Kostja on esitanud epikriisi, millest nähtub, et tal on radikulopaatia, krambid ja valu jalgades, painutused piiratud, soovitatud on taastusravi, valuvaigistit ja perearsti jälgimist ning kirjutatud välja krambivastane ravim (dtl-d 67‒68). Dokumendist ei tulene, et kostja oleks täielikult töövõimetu või millist tööd ta täpselt teha ei saa. Varem on kostja seletanud, et ei saa teha erialast tööd keeleoskuse puudumise tõttu. Kostjal on kõrgharidus (dtl 31). Kostja ei ole toonud esile, miks ta haridusteaduste bakalaureusena ei suuda omandada riigikeelt, keele omandamine on kostja võimuses. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks täielikult töövõimetu, vaid ainult seda, et ta ei suuda leida erialast tööd. Samas ei ole kostja näidanud, mida ta on ükskõik millise töö leidmiseks teinud. Arvestades, et kostjal on kokku neli ülalpeetavat, peaks tema pingutused töö leidmiseks olema seda suuremad, et ülalpidamine tuleb tagada mitmele lapsele.
2. Seadus eeldab, et vanem peab tagama lapsele ülalpidamise ka ajal, mil ta on töötu, ning leidma endale töö, mis võimaldab maksta elatist vähemalt miinimummääras. Alles siis, kui vanem on teinud kõik endast oleneva, kuid sellegipoolest ei jätku tema sissetulekust vähemalt miinimumi ulatuses elatise maksmiseks, on alust elatist vähendada alla miinimumi.
3. Alus elatist vähendada võiks olla see, kui kostja näiteks tulenevalt osalisest töövõimetusest ei suuda kõiki lapsi vähemalt miinimumelatise ulatuses toetada. Kostja ei ole aga tõendanud, kas ja millises osas on tema töövõime piiratud, kuidas segab epikriisist nähtuv diagnoos tal erialast või muud tööd tegemast. Kohtuistungil seletas kostja, et ei saa pikalt istuda või seista ja kõndida pikki vahemaid. Kostjal on lasteaiakasvataja haridus, lasteaias töötamine üldiselt ei eelda pikalt ühes asendis püsimist või pikkade vahemaade läbimist jalgsi. Kostja ei tee erialast tööd keeleoskuse puudumise tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik muud tööd leida või millise palgaga ja millisel töökohal tal on võimalik töötada. Seega ei ole kostja tõendanud, millises ulatuses ta suudab hagejaid ülal pidada. Alampalgast lähtumine on teoreetiline, hetkel puudub kostjal alampalgale vastav töine sissetulek.
4. Elatise vähendamisel peab kohus arvestama kohustatud isiku varalist seisundit ja laste vajadusi. Asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada kostja tegelikku võimet sissetulekut teenida. On võimalik, et ta suudab teenida rohkem kui alampalka, vastupidine ei ole tõendatud.
5. Kohus saab hinnata kostja muud varalist olukorda. Kostjal on neli kinnisasja (üks neist 7/8-suuruses mõttelises osas) ja sõiduk (dtl-d 27, 131, 133) ehk vara, mille arvelt on võimalik hagejatele ülalpidamist anda. Ühekordse sissetuleku saamiseks on võimalik mõni varaese müüa, püsivaks sissetulekuks üürile anda. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks püüdnud seda teha ja see oleks ebaõnnestunud. Kostja sõnul kasutab ta üht kinnisasja elukohana, teine on halvas seisukorras, kolmandat kasutab tema sugulane ning neljas on suvila. Kostja ei jääks kinnisvara realiseerimisel seega tingimata ilma oma elukohast. Seadus ei võimalda eelistada täisealise sugulase huve alaealise lapse omadele.
6. Hagejate isal on mõtteline osa kinnisasjast (dtl 130) ja haagis (dtl 134), seega vähem vara kui kostjal. Hagejate isal on sissetulek (dtl-d 14, 110, 143), kuid sellest, et pooled on kokkuleppel tema makstavat elatist vähendanud alla miinimumi ja kohus pole hoolimata kostja esitatud taotlusest pidanud vajalikuks seda suurendada, ei saa järeldada, et hagejate isa suudaks hagejaid täies ulatuses üksi ülal pidada, mistõttu oleks õigustatud vanemate 4

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hagejad nõuavad elatist aasta eest enne hagi esitamist ehk alates
2. detsembrist
4. Hagejad on tagasiulatuvalt elatise nõudmist põhjendanud sellega, et neile arvutite ostmiseks järelmaksuga tuli võtta tarbijakrediiti (dtl-d 86‒88, 90‒96) ning hagejate isa pidi tegema ka muid kulutusi, kui lapsed asusid tema juurde elama.
5. Kostja hinnangul on tagasiulatuva elatise väljamõistmine ebaõiglane ja tema suhtes ebamõistlikult koormav, sest hagejad ei ole varem elatist nõudnud.
6. Asjas esitatud tõenditest on näha, et hagejate isa hooldusõigus on olnud piiratud. Viru Maakohtu
7. septembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-4869 anti hagejate isale hooldusõigus laste elukohaandmete muutmiseks (dtl 74). Vanemad on
8. juunil 2024 kohtuistungil kinnitanud, et hagejad elavad alates novembrist 2022 koos isaga. Vanemad on juba suvel 2022 tegelenud kohtuvaidluste ja laste elukoha küsimuste lahendamisega (dtl 84‒85, tõlge dtl 125‒126). Sõnumivahetus näitab, et vanemad suhtlesid elatise küsimuses vähemalt detsembris
9. Samas on sõnumite sisu olnud peamiselt suunatud sellele, et hagejate isa soovis vabaneda kostjale hagejate eest elatise maksmisest. Räägitud on küll raha vastastikku ülekandmisest, kuid sõnumitest ei tulene otseselt, et hagejate isa oleks kostjalt nõudnud hagejatele elatise maksmist. Näiteks on hagejate isa juunis 2022 teinud kostjale ettepaneku, et isa maksab elatist ainult L (kolmanda lapse) eest. Et tema eesmärk oli peamiselt kostjale tehtavate maksete lõpetamine, kinnitas hagejate isa ka
10. juuni 2024 kohtuistungil.
11. Hagejate isa nimetatud arvutid on ostetud septembris 2023 ehk ajal, mil hagejate isa sai õiguse otsustada hagejate elukoha üle. Laste vanused on 11 ja
12. Kahe ühesuguse arvuti ostmine lastele sel ajal on seega usutav, hoolimata sellest, et järelmaksuga müügilepingu on sõlminud S I (hagejate isa abikaasa). Kulutuste tegemise põhjendatust ei välista see, et kostja arvates oleks tulnud osta odavamad arvutid.
13. On usutav, et hagejate isal olid seoses hagejate tema juurde kolimisega lisakulud, mille jaoks tuli muu hulgas võtta laenu. Vanemate majanduslik olukord aasta jooksul enne hagi esitamist on olnud võrreldav praegusega. Samas on vanemate varasemat suhtlust 5