KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-119142 Tsiviilasi Menetlus

§ 163lg 1).

1. Välja mõista M.L.ilt menetluskulu summas 305,90 eurot, s.o tasutud riigilõiv 252,70 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 7,60 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 45,60 eurot Bondora AS kasuks.
2. Välja mõista M.L.ilt Bondora AS kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt 1

§ 468lg 1 p 2).

10. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kostja igakuiseks sissetulekuks on laenuandja arvestanud 436,86 eurot (leping BL3013575) ja 401,43 eurot (leping BL2870001), krediidi kogukulu moodustas vastavalt summas 3689,61 eurot ja 7933,65 eurot. Kostjal lasusid juba laenutaotluse esitamisel igakuised kohustused Julianus Inkasso OÜ ees. Nagu nähtub kostja arvelduskontode väljavõtetest oli kostjal harjumus osaleda erinevates hasartmängudes (AS Eesti Loto, Olympic Casino). Kostja tasus regulaarselt makseid eraisikutele selgitustega „makse“, „võlg“, „raha“. Samuti oli kostjal mitmeid täitemenetlusi erinevate kohtutäiturite juures nagu näiteks kohtutäitur Elin Vilippus (täiteasjad nr 022/2008/2630, 022/2019/3429) ja kohtutäitur Risto Sepp (täiteasi nr 027/2020/887). Arvestades kõike eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on antud juhtumil vastutustundliku 2